7. päev - Vigastuse kiuste

Nagu vanarahva tarkus märgib, ei käi õnnetused mitte puid , vaid mööda inimesi. Nii ka spordis, kus äkki miski paik su kehast  järgi annab ja tekkinud vigastus kõik tehtud harjutamisplaanid uperkuuti lööb. Ehk on sellise häda tulles küllap vist esimene küsimus - kui tõsine kõik on ja millal taas harjutamise ja siis ka võistlemise juurde pääsed. Kas on veel lootusi, kui siinsamas kuude kaugusel seisavad olümpiastardid...
Tänase, Sotši OM -i meeste 15 km klassikasõidu suveräänne võitjal Dario Colognal tuli ometigi selle hooaja ettevalmistuses kogu see lootusetuse ja lootuste tee läbi käia. Ainult tahtest, millest taolise mehe juures vist puudus pole, siin ainult ei piisa. Ikkagi määrab kogu tagasituleku kiiruse - kui taiplikult ja kannatlikult vigastust praavitad ning veelgi tähtsam, mil moel oma treenitust suudad hoida või isegi parandada. Selge, et sõltuvalt vigastuse iselooomust jääb midagi  kindlasti tegemata, kui miskitki saab alati teha. Ses osas leiab spordist väga imelisi ja õnnestunud tagasituleku variante. Minu arust on sellist come backi äärmiselt meeldiv vaadata...
Ja siis , kui see "haavatud vend" taas rajal ning oma esimesed, aga just nagu ennast kontrollivad stardid teeb, on selge, et vahepeal pole mitte halatud, vaid hoopiski  kõvasti tööd tehtud. Sealt ei kulugi enam palju aega, kui kõik on taas samal joonel.
Tänast Colognat vaadates oli näha, et käte ja ülakehaga on kogu selle vigastuse perioodil kõva tööd tehtud, mis nüüd, sellistes rasketes oludes ka kogu liikumise pandiks sai. Vesisevõitu raskel rajal ei saa loota niivõrd palju jalgadele kui just tugevatele paaristõugetele ja kindlale toele ka vahelduvatõukelist sammu võttes. Eks tea tänane ja miks mitte juba ka kogu Sotši  OM-i üks sangareid ise, millistes jõusaalides, mis sorti trenažööride ja millise harjutuskava järgi vigastamata osa kehast korras hoiti või isegi paremaks aeti... Siinkohal on küll ülimalt kahju, et sprindiheitlustes seesama võimas mees ise oma sõidu kahe kukkumisega ära supsis...sest võimu ju on...
Kui musklis on ühe tippsuusataja ülakeha, siis ei pidanud täna seda sõidukombe pinguli olemise järgi oletama, vaid sotšiliku palava ilma riidemoe järgi olid vähemalt DC biceps -triceps  kogu aeg nähtavad. Ja kes ei näinud rajal, selle jaoks  võis võidu järel seda korraks veel pingutada. Mitte lausa ott kiivikalikult, aga normaalselt... Vaadake , ja mitte ainult neiud !

No comments ! Fotod : AP / Scanpix

Niisama muskleid pingutada ka ju võib, aga kui järgmist pilti tänasest võistlusest vaadata, siis on küll hästi näha, kuhu ja millisel moel kogu see treenitud lihasjõud pannakse, et vaid  kiiremini edasi saaks. Lisan siia kaks pilti - nii paaris- kui vahelduvatõukelisest DC sõidust...

Paaristõuge  on tõesti üks rammu ja võimsuse värk. Kui ikkagi tahad  kogu väge tõukesse panna, siis peavad käed põlvede kohalt või parema libisemise puhul isegi veel altpoolt liikuma, et sa end ikka rohkem ette kui üles tõukad. Ja DC  oskab seda ja kasutas täna  just seda "relva", sest vigatuse ajal oli sellega kõvasti tööd tehtud. Aga vahelduvtõuge, kuidas seal ?

Samuti võimas minek. Siin töötab hetkel DC kere n.ö. vasem pool, et paremat , libisevat suuska võimalikult heas libikiiruses hoida.  Teine pool kehast saab hetkeks lõdvestuda, et siis järgmine samm teha.
Jõudu peab siin olema ja jätkub ka...

Niisugused - lausa suusatehnika õpikusse sobivad pildid näitavad ilmekalt kahekordse kullamehe DC töövõimet ja kinnitavad, et ehkki tekkinud vigastus kippus tema hooaega varjutama, tehti arukat ja läbimõeldud tööd... ENDA VAIMU JA FÜÜSISEGA, sest vigastuse tulles olid need mõlemad kõva löögi all

Et aga DC on hetkel maailma  esisuusataja, kellelt võib igaüks  malli võtta, siis lisan siia veel ühe varasema pildi ( no tänase kõva võistluse puhul võib ju !) , et tema võimsusest ja sooritusest veel enam ettekujutust saada ning seda nautida ...

Nii minnakse Otepää MK esimest tõusu DC juhtimisel ! /Foto : K.Zilmer

15.02.2014.a