Meie mehed asuvad meistriklassi hindama

Kui järjekordsel kahevõistluse (KV) MK etapil tuntud Itaalia suusakeskuses Val di Fiemmes on ka eestlaste "leer" nii 5 võistleja, treenerite ja hooldemeeste näol kenasti esindatud, siis neist omaette rida on samas ajamas veel üks Eesti mees - Vahur Tasane. Võib öelda, et seekord lausa ajaloolise tegelase rollis - nimelt asudes esmakordselt nii kõrgel (MK ) tasandil KV hüppevõistluses stiilipunkte andma. Olgu siinkohal kohe lisatud, et sama ametit peab kohe järgneva nädala etapil prantsuse keskuses Chaux - Neuves Ago Markvardt. Nii et oleme andmas rahvusvahelisse suusaellu ka taolist uut panust, aga toomas sellelaadset kogemust sealt ka kodukanti...
Siinkohal on sobiv meenutada, et juba veeransada aastat tagasi, FIS-i tegemistega kokku puutudes nägin seda laia tegelaste võrgustikku, kes suusaalade arenguid kavandab ja taustajõuna (kohtunike, korraldajatena, mitmesuguste tehniliste asjatundjatena) neid siis ka ellu viib. Nende hulgas sai üheks "abistavaks-nõustavaks " jõuks eestlastele endine Soome Suusaliidu peasekretär ja nüüd juba FIS-i KV komitee auliikme staatuses olev Esa Klinga. Tema oli see, kes mitmegi küsimuse peale sõnas julgustavalt - Nüüd olete te iseseisva riigina FIS -i liige ja teil on kõik õigused end ka kohtunike , komitee liikmetena ja teiste otsustajatena asjades kaasa rääkima hakata. Seda enam, et teil on ju suured suusatraditsioonid ja olete rohkesti NL suurvõistlusi Otepääl korraldanud....Ning kui teil on ses osas abi vaja, võtke ühendust , helistage - oleme olemas ....
Muidugi polnud me suusatamises milleski erinevad teistest Eesti spordialadest, kus senini oli ju kogu rahvusvaheliste alaliitudega suhtlemine käinud ikkagi läbi Moskva. Mõned haruharvad näited, nagu Oleg Sapožnin ning Rein Kasela rattaspordis, või Valdu Suurkask korvpallis lasid pisut ka eesti meestel rahvusvahelist kohtunikutööd teha, aga suusas piirdus kõik ikkagi vaid NL võistluste tasandiga. Nii et sedasi ei saanudki senini suures isolatsioonis toiminud NL süsteem koheselt - Eesti taasiseseisvudes - ka maailma spordikorralduse masinavärki sulanduda. Ehkki kogemust meil jagus , kuna meie NL spartakiaadid ja ka rohked Otepäälgi toimunud üleliidulised võistlused ületasid oma osalejate arvult ja korraldusmahult nüüdseks kätte jõudnud FIS-i võistlussarju. Ja midagi ei saanud ette heita ka meie toonastele kohtunikele, kellele kehtisid siis nii vabariiklikud kui üleliidulised kvalifikatsiooni tasandid.
Kohe, FIS-i mängumaale asudes saatis meid pisut ehk ka enese alahindamise moment, sest olime ikkagi tulnud sellest "teisest süsteemist". Kui aga tõele au anda, siis üheks meie innustajaks sai just seesama Ulrich Wehling, kes 1996.aastal siia võistluse tõi ja kohapealset tegutsemist igati kõrgelt hindas....Tema initsiatiiviks oli ka see, et Allar kohe FIS-i komitee tegevusse kaasati, mille jaoks aga Allaril lihtsalt aega ei jagunud...
Jah, just siis, 25 aastat tagasi sai selgeks, et ühe spordialaliidu poolt rahvuskoondise ettevalmistamise kõrval peab kindlasti välja kasvama ka oma taustajõudude seltskond, kelle hulka kuuluvad ka omad ning heal rahvusvahelisel tasemel kohtunikud ja tehnilised asjtundjad...
Siinkohal on sobiv meenutada, et juba veeransada aastat tagasi, FIS-i tegemistega kokku puutudes nägin seda laia tegelaste võrgustikku, kes suusaalade arenguid kavandab ja taustajõuna (kohtunike, korraldajatena, mitmesuguste tehniliste asjatundjatena) neid siis ka ellu viib. Nende hulgas sai üheks "abistavaks-nõustavaks " jõuks eestlastele endine Soome Suusaliidu peasekretär ja nüüd juba FIS-i KV komitee auliikme staatuses olev Esa Klinga. Tema oli see, kes mitmegi küsimuse peale sõnas julgustavalt - Nüüd olete te iseseisva riigina FIS -i liige ja teil on kõik õigused end ka kohtunike , komitee liikmetena ja teiste otsustajatena asjades kaasa rääkima hakata. Seda enam, et teil on ju suured suusatraditsioonid ja olete rohkesti NL suurvõistlusi Otepääl korraldanud....Ning kui teil on ses osas abi vaja, võtke ühendust , helistage - oleme olemas ....
Muidugi polnud me suusatamises milleski erinevad teistest Eesti spordialadest, kus senini oli ju kogu rahvusvaheliste alaliitudega suhtlemine käinud ikkagi läbi Moskva. Mõned haruharvad näited, nagu Oleg Sapožnin ning Rein Kasela rattaspordis, või Valdu Suurkask korvpallis lasid pisut ka eesti meestel rahvusvahelist kohtunikutööd teha, aga suusas piirdus kõik ikkagi vaid NL võistluste tasandiga. Nii et sedasi ei saanudki senini suures isolatsioonis toiminud NL süsteem koheselt - Eesti taasiseseisvudes - ka maailma spordikorralduse masinavärki sulanduda. Ehkki kogemust meil jagus , kuna meie NL spartakiaadid ja ka rohked Otepäälgi toimunud üleliidulised võistlused ületasid oma osalejate arvult ja korraldusmahult nüüdseks kätte jõudnud FIS-i võistlussarju. Ja midagi ei saanud ette heita ka meie toonastele kohtunikele, kellele kehtisid siis nii vabariiklikud kui üleliidulised kvalifikatsiooni tasandid.
Kohe, FIS-i mängumaale asudes saatis meid pisut ehk ka enese alahindamise moment, sest olime ikkagi tulnud sellest "teisest süsteemist". Kui aga tõele au anda, siis üheks meie innustajaks sai just seesama Ulrich Wehling, kes 1996.aastal siia võistluse tõi ja kohapealset tegutsemist igati kõrgelt hindas....Tema initsiatiiviks oli ka see, et Allar kohe FIS-i komitee tegevusse kaasati, mille jaoks aga Allaril lihtsalt aega ei jagunud...
Jah, just siis, 25 aastat tagasi sai selgeks, et ühe spordialaliidu poolt rahvuskoondise ettevalmistamise kõrval peab kindlasti välja kasvama ka oma taustajõudude seltskond, kelle hulka kuuluvad ka omad ning heal rahvusvahelisel tasemel kohtunikud ja tehnilised asjtundjad...
Oskusi õppides ja pädevust tekitades...
Nüüd, mil Vahur ja Ago MK vastutusrikka koha tööpostil kohtuniketornis (kabiinides A-st kuni E-ni) kohe sisse võtavad ja oma objektiivset hindajapädevust näitama hakkavad, siis ongi lõpuks see aeg tulnud, mil me kunagiste unistuste aegadest reaalse ja järgnevalt uue väljakutseni oleme jõudnud.
Kuid saab meenutada sedagi, et mitutki meest on saadud stiilikohtuniku suuna poole minemiseks tagant torgitud. Umbes nii, et - ala sa ju tunned, käi mõned koolitused läbi, tee eksam ja siis oled taas oma lemmikalaga seotud, seda juba uues ning vajalikus rollis. Lisaks puutud ehk kokku oma endiste võistluskaaslastega ja saad käia ka kunagistes võistluspaikades...
Eks tegutsetud sai ikkagi selle mõttega, et tasapisi pidime ju ka oma "rahvuslikku" kohtunikukaadrit tekitama hakkama, kuna koos Põhjamaade MV ja ka Continental Cupi võistluste korraldamisega suurenes vajadus ka kodumaiste asjatundjate oelmasoluks. Eks alguses tuligi siis kiiresti ka"esimesi olemasolevaid" ja ikkagi just hüppeid tundvaid mehi kaasata. Nii näiteks andsid stiilipunkte juba 1996.aasta suvisel FIS-i GP-l Tehvandil Hillar Hein, Fjodor Koltšin ja Indrek Possul. FIS-i pomo Ulrich Wehling jäi igatahes meie meeste tööga rahule, aga siis jäi meil suurte KV võistluste toimumisse auk sisse ja kadus ka huvi ning motivatsioon.
Kohtunikutöös ka kaasa löönud Eesti KV veteran Rene Meimer, kes nüüdseid MK tasandile jõudnud arbiitreid kiidab, meenutab, et temagi tahtnud peale Lahtis läbi käidud koolitust ka tõsisemat kohtunikutööd ette võtta, aga vanusepiirang sai selleks, mis teda listilt "reservi" arvas...Nii et veteranid lahkusid ja peale pidi tulema uusi ja noori tegijaid ning seda soovitavalt ikkagi kahevõistlejate/hüppajate endi hulgast...
Omamoodi meenutuseks on ka ehk üks viimaseid jutuajamisi kirgliku suusamehe, kahevõistleja Ilmar Aluveega. Peale treeneritööd, lausa enne traagilist tööõnnetust tuli see rahvusvahelise kohtunikukarjääri teema Ilmariga taas jutuks ja ta kinnitas, et tahaks nüüd veel lisaks töistele tegemistele end tippkohtunikuna teostada...Usun, et Ilmari täpsus, korrektsus ja ala tundmine viinuks teda kindlalt maailma suusahüppe kohtunike tippu... miks mitte aitamaks hinnata ning välja selgitada isegi ka maailmameistreid ja olümpiavõitjaid...Seda enam, et oma kodus, Aluveede sportlikus peres oli ta saanud küll ja küll näha , kuidas oma vaba aega kohtunikutööle pühendati ja see oli nagu nende pere elustiili üks ja lahutamatu osa...
Selle käidud ja käidava arengutee osas tahaks korraks kahevõistluse poolelt põigata murdmaa tegemiste juurde. See innukus, mis algas kunagi suusahuvilisel Tiit Pekil, tekitas meil peagi MK korraldamise "kodumaise" kogemuse, aga ka rahvusvaheliselt hinnatud oskuse ning on heaks näiteks, et pühendunult ja erialaselt end harides hinnatakse varsti sinu erialast kompetentsi kustahes. Nii Tiidu , kui ka Robert Peetsi pühendunud tegevused TD-na Oslo ja Faluni MM-del on ilmekaks näiteks, et meie spetside kompetents on kandnud välja ka FIS-i ning Norra ja Rootsi kui juhtivate suusariikide kõrgeimad nõudmised. Tubli, mehed!
JA KAHEVÕISTLUS EI PRUUGI SELLEST MAHA JÄÄDA !
Eks tegutsetud sai ikkagi selle mõttega, et tasapisi pidime ju ka oma "rahvuslikku" kohtunikukaadrit tekitama hakkama, kuna koos Põhjamaade MV ja ka Continental Cupi võistluste korraldamisega suurenes vajadus ka kodumaiste asjatundjate oelmasoluks. Eks alguses tuligi siis kiiresti ka"esimesi olemasolevaid" ja ikkagi just hüppeid tundvaid mehi kaasata. Nii näiteks andsid stiilipunkte juba 1996.aasta suvisel FIS-i GP-l Tehvandil Hillar Hein, Fjodor Koltšin ja Indrek Possul. FIS-i pomo Ulrich Wehling jäi igatahes meie meeste tööga rahule, aga siis jäi meil suurte KV võistluste toimumisse auk sisse ja kadus ka huvi ning motivatsioon.
Kohtunikutöös ka kaasa löönud Eesti KV veteran Rene Meimer, kes nüüdseid MK tasandile jõudnud arbiitreid kiidab, meenutab, et temagi tahtnud peale Lahtis läbi käidud koolitust ka tõsisemat kohtunikutööd ette võtta, aga vanusepiirang sai selleks, mis teda listilt "reservi" arvas...Nii et veteranid lahkusid ja peale pidi tulema uusi ja noori tegijaid ning seda soovitavalt ikkagi kahevõistlejate/hüppajate endi hulgast...
Omamoodi meenutuseks on ka ehk üks viimaseid jutuajamisi kirgliku suusamehe, kahevõistleja Ilmar Aluveega. Peale treeneritööd, lausa enne traagilist tööõnnetust tuli see rahvusvahelise kohtunikukarjääri teema Ilmariga taas jutuks ja ta kinnitas, et tahaks nüüd veel lisaks töistele tegemistele end tippkohtunikuna teostada...Usun, et Ilmari täpsus, korrektsus ja ala tundmine viinuks teda kindlalt maailma suusahüppe kohtunike tippu... miks mitte aitamaks hinnata ning välja selgitada isegi ka maailmameistreid ja olümpiavõitjaid...Seda enam, et oma kodus, Aluveede sportlikus peres oli ta saanud küll ja küll näha , kuidas oma vaba aega kohtunikutööle pühendati ja see oli nagu nende pere elustiili üks ja lahutamatu osa...
Selle käidud ja käidava arengutee osas tahaks korraks kahevõistluse poolelt põigata murdmaa tegemiste juurde. See innukus, mis algas kunagi suusahuvilisel Tiit Pekil, tekitas meil peagi MK korraldamise "kodumaise" kogemuse, aga ka rahvusvaheliselt hinnatud oskuse ning on heaks näiteks, et pühendunult ja erialaselt end harides hinnatakse varsti sinu erialast kompetentsi kustahes. Nii Tiidu , kui ka Robert Peetsi pühendunud tegevused TD-na Oslo ja Faluni MM-del on ilmekaks näiteks, et meie spetside kompetents on kandnud välja ka FIS-i ning Norra ja Rootsi kui juhtivate suusariikide kõrgeimad nõudmised. Tubli, mehed!
JA KAHEVÕISTLUS EI PRUUGI SELLEST MAHA JÄÄDA !
Poisid (stradieelses) ärevuses

Kui mõned päevad tagasi FIS -i "väljavalitute" - Vahuri ja Agoga juttu ajasin, siis olid nad mõlemad muidugi ülimalt rahul, et neid arvuka kohtunikeväe hulgast välja valiti ja üleüldse selline võimalus neile avanes.
Seega tulebki neil nüüd - kogu praegune KV tippseltskond "üle vaadata" ja igaühe hüppestiilikkus numbrina protokolli kanda...
Iga kohtuniku tööd eraldi võttes on see muidugi konkreetne ja selgelt nõuetega määratletud tegevus , aga "poiste" jutust kumas ikka palju sellist uut ja ootuslikku ka. Et kuidas ikkagi haakub su enda hinnang ülejäänud nelikuga ja kas sa pääsed antud hindepalliga kolme arvesse mineva hulka. Kas kipud " üle" või "alla" hindama või "laod" kogu sellele võrdsete satsile ikka seda üht ja sama hinnet, sest millestki pole eriti "kinni hakata". Tänapäeva hüpete puhul tundubki vahel, et kui hüppe pikkused ning stiilipunktid on samad, siis hakkabki lõpptulemust määrama "isand TUUL"... Eks siin peagi nüüd stllikohtunikust arbiiter "hinde andma", kuidas see loodus-ja füüsikajõududega mässamine suusahüppaja poolt sooritatud sai...
Seega tulebki neil nüüd - kogu praegune KV tippseltskond "üle vaadata" ja igaühe hüppestiilikkus numbrina protokolli kanda...
Iga kohtuniku tööd eraldi võttes on see muidugi konkreetne ja selgelt nõuetega määratletud tegevus , aga "poiste" jutust kumas ikka palju sellist uut ja ootuslikku ka. Et kuidas ikkagi haakub su enda hinnang ülejäänud nelikuga ja kas sa pääsed antud hindepalliga kolme arvesse mineva hulka. Kas kipud " üle" või "alla" hindama või "laod" kogu sellele võrdsete satsile ikka seda üht ja sama hinnet, sest millestki pole eriti "kinni hakata". Tänapäeva hüpete puhul tundubki vahel, et kui hüppe pikkused ning stiilipunktid on samad, siis hakkabki lõpptulemust määrama "isand TUUL"... Eks siin peagi nüüd stllikohtunikust arbiiter "hinde andma", kuidas see loodus-ja füüsikajõududega mässamine suusahüppaja poolt sooritatud sai...
Sellist mõningat arutlusemängu pole mul hüpete profaanina keelatud siin teha, aga eks nii meie kui ka kogu lai huviliste seltskond üle ilma saab peagi telerist selge pildi, kuidas see B või C luugist välja kiiganud "uustulnukast" spets hindeid annab. Kuna võistlus käib parajas tempos, siis saab ju pärast veel ka koondprotokollist iga kohtuniku "töö" üle vaadata. Ja niimoodi ka Vahuri ning Ago "küpsuseksamit " hinnata
Ning kindlasti lisandub kõigele nähtule ka kohtunike endi analüüs ja FIS-i ametnike üldistav hinnang. Loodame siis, et kõige selle tulemusena pääsevad meie kohtunikud taas uutele mägedele, ikka uuesti ja uuesti maailma KV, aga miks mitte ka spetshüppajatest tippe hindama.
Siinkohal esitan väljakutse nimekaimule - Kaarel (Karla) Nurmsalule. Ehk võtad nüüd käsile ja koolitad end ka heaks ning pädevaks hüppekohtunikuks, sest Su süda lööb ju selle tegevuse rütmis ning sellest sa juba niisama kõrvalt seirates lahti ei saa...
Mis aga kõige selle juures veelgi tähtsam - kui senini vaadati igat meie poiste (võistlejate) tegemist , siis nüüd kuulub mingi osa tähelepanust ehk ka omakandist läinud kohtunike tööle...
Seda juba siis homsest võistlusest alates, mille kohta Val di Fiemme kodukas kirjutab järgmist :
Ning kindlasti lisandub kõigele nähtule ka kohtunike endi analüüs ja FIS-i ametnike üldistav hinnang. Loodame siis, et kõige selle tulemusena pääsevad meie kohtunikud taas uutele mägedele, ikka uuesti ja uuesti maailma KV, aga miks mitte ka spetshüppajatest tippe hindama.
Siinkohal esitan väljakutse nimekaimule - Kaarel (Karla) Nurmsalule. Ehk võtad nüüd käsile ja koolitad end ka heaks ning pädevaks hüppekohtunikuks, sest Su süda lööb ju selle tegevuse rütmis ning sellest sa juba niisama kõrvalt seirates lahti ei saa...
Mis aga kõige selle juures veelgi tähtsam - kui senini vaadati igat meie poiste (võistlejate) tegemist , siis nüüd kuulub mingi osa tähelepanust ehk ka omakandist läinud kohtunike tööle...
Seda juba siis homsest võistlusest alates, mille kohta Val di Fiemme kodukas kirjutab järgmist :
Ja siin juba siis homse eelvõistluse stardiprotokoll, kus stiilikohtunike A-luugist annab hindeid Vahur Tasane /EST
Kena ja tasakaalukat tegutsemist soovides
KZ
KV televaataja
10. jaanuaril 2017
P.S. Nagu tänapäevase , kiire kommunikeerumise puhul kohane, laekus Kaarel ( Karla) Nurmsalult mulle kiire vastus, mille siinkohal tema loal üks-üheselt ära toon
Tere Kaarel,
Kindlasti oleks see huvitav, kuid hetkel on nii palju tegemisi, et ei suuda sellist koolitust enda toimetustesse lisada. Võib-olla , et tulevikus.
Seniks aga jätkan kommenteerimist TV-s(olümpial kommenteerin nii SH, kui ka KV).
Kaarel
Nii - nii, oleme saanud siis KN-lt kaks lubadust. Lähim - võimalus kuulata pädevaid ja heas eesti keeles kommentaare (!) ning pisut kaugem, aga ka huvitav, ehk Karlat ka hindeid jagamas näha...
Jääme siis nii üht kui teist ootama !
Edu "mäel püsimises" !
11.01 kell 11.01
KZ
KV televaataja
10. jaanuaril 2017
P.S. Nagu tänapäevase , kiire kommunikeerumise puhul kohane, laekus Kaarel ( Karla) Nurmsalult mulle kiire vastus, mille siinkohal tema loal üks-üheselt ära toon
Tere Kaarel,
Kindlasti oleks see huvitav, kuid hetkel on nii palju tegemisi, et ei suuda sellist koolitust enda toimetustesse lisada. Võib-olla , et tulevikus.
Seniks aga jätkan kommenteerimist TV-s(olümpial kommenteerin nii SH, kui ka KV).
Kaarel
Nii - nii, oleme saanud siis KN-lt kaks lubadust. Lähim - võimalus kuulata pädevaid ja heas eesti keeles kommentaare (!) ning pisut kaugem, aga ka huvitav, ehk Karlat ka hindeid jagamas näha...
Jääme siis nii üht kui teist ootama !
Edu "mäel püsimises" !
11.01 kell 11.01