"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2020. aasta ERI - LIIKUDES
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Uisutehnika - arglikest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini

Picture
Selle talve suusatamise põhjaalade meistrivõistlused  saavad alguse selle nädala kolmapäeval (20.03) suurte traditsioonidega Austria Tiroli piirkonna suusakeskuses Seefeldis. See võistluspaik on end suurepäraselt sisse töötanud nii tiitlivõistluste kui MK etappide korraldajana ning tundub, et seekordne MM saab olema seal tunduvalt rutiinsem, kui seda 34 aastat tagasi - 1985.aastal. Kui toona toimunut lühidalt kokku võtta, siis just seal, MM-i päevadel sai teoks murdmaasuusatamise revolutsioonilisim muutus - totaalne ning lõplik uisusammu läbimurre.
​Nagu pöördeliste sündmuste puhul ikka - käis siingi kõik vaid paari päevaga, suurte katsetuste ja kiremöllu saatel. Ja kuigi murdmaasuusatamise arengu edasine n.ö. formaalne saatus jäi FIS- i kevadiste arutelude ning kongressi otsuste teha, oli selge , et just siin - Seefeldis oli suusarahva vox populi  endast märku andnud... Seda mitte ainult lõpututes väitlustes, vaid ka reaalse uisklemisega MM-i võistluste rajal...
​
Kui nüüdseks on nii uisu - kui klassikatehnika igatpidi reeglitega paika saanud, võistlusprogrammid kahe liikumismooduse vahel sõbralikult (?) ära jagatud, siis on tore, et mitmete algava MM-i ametlike dokumentide kujunduses domineerib just UISKLEV suusataja, justkui kinnitamaks, et Seefeld - see on ajalooliselt ikkagi uisutehnika lõpliku läbimurde koht...

Neid sündmusi vahetult seal 1985.aastal näinuna ( NL spetsialiseeritud turismirühmas suusatehnika uuringute tegijana) ei suuda ma senini seda muutuste möllu unustada. Samas on hea meel, et "revolutsioon" oma "pojad" ellu jättis. Ning, et seal siis kõlanud arvamused, et nüüd on vana - klassikalisele suusatehnikale "kabelihoop" antud, pole teoks saanud.  Ala ise on seeläbi mitte "lahjemaks", vaid hoopis võimalusterohkemaks läinud... Tundub, et selline arengukäik oli suusatamises lihtsalt kätte jõudnud...Selleks oli tekkinud lausa "revolutsiooniline situatsioon", nagu  kunagi taoliste murranguliste sündmuste teoreetikud jutlustasid...

Nüüd aga siirduks pisut 1985.a Seefeldi MM-i ja sellele eelnenud aegadesse, mis olid igati "kõuepilvi" märkavad ja küllaltki ärevaid muutuste hetki täis. Oli selgeid uuenduste vastu suunatud proteste, aga ka tuliseid toetajaid. Venelased kasutasid näiteks uisutehnika kohta väljendit, mis eestikeelsena kõlab - No mõeldi mingisugune jama (jerunda vene k.) välja! Legendaarne Soome suusatreener Immo Kuutsa lausus soomlaste seisukoha kohta aga nii - "Protestime küll, aga salaja harjutame ikka..". Kõige kõvem poolt hääletaja oli muidugi ameeriklaste esindajana Bill Koch, kes  oli  uisutehnika välja nuputamises  kõige aktiivsem sell ja sõitis just tänu uuele tehnikale isegi mitmeid suurepäraseid sõite...

Kuid läheksime  edasi siis selle - "uisujuurte" uurimise juurde pisut põhjalikumalt, millega , nagu ilmneb, on huvitavaid seoseid ka mitmel Eesti suusamehel...

Uisu "avastamise" au jätkuvalt vaieldav
PictureSiitonen oma pooluisuga oli eeskujuks just pikamaasuusatajatele, kuid heaks kaubamärgiks ka suusafirmadele /repro yle.fi
Suusatamise uisutehnika esiletõusu ja teadlikuma kasutamise algusaeg jääb tõesti juba kuskil  neljakümne aasta taha. Selle esimesed ilmingud, ja seda just võistlusolukorras, hakkavad niisiis tasahilju suusaajaloo hämaramaid soppe täitma. Samas pole suusamaailmas päris täpselt tõestada jõutud, kes just selle uue suusatehnika esimesena kasutusele võttis. Pigem öeldakse, et see on ju - unustatud vana, aga nii see siiski pole, sest sellisel moel nagu siis – nelikümmend aastat tagasi alustati ning praegugi uiseldakse, polnud suusatajad kunagi võistlusrajal liikunud.

Tõesti, räägitakse ehk mõne tuntuma suusamehe pisut olulisemast rollist selles arenguloos. Eelkõige ameeriklasest Bill Kochist ning soomlasest Pauli Siitonenist. Mitmed allikad, aga nagu ka Siitonen ise  kinnitab, olla temagi õppinud hoopis oma kuulsat pooluisku (Euroopas tuntud – Siitonen shritt/step) teiselt soomlaselt, samuti pikamaamehelt Alpo Virtaselt. Kui siia juurde panna veel ühed suusatehnika "uuendajad" - rootslastest vennad Hassised, siis läheb uisu "esmaavastajate" rivi lootusetult pikaks ja autoriõiguse vaidlus lõputuks. Tagatipuks tuleb meelde mõnus vestlus Pavel Koltšiniga, mille käigus koukis ta sahtlist paar pilti – aastatest 1956 ja seal võtab ta viimast finišisirget pesuehtsalt uisutades...

Picture
Picture
Kui kõrvaloleval pildil 1976.a OM-l otsis Bill Koch abi nii pooluisust kui raja kõrval paaristõukeid sooritades, siis aastaid hiljem lasi ta juba täiel hool täisuisku / Fotod L. Peegel ja FIS-i arhiiv
Seega oleks see uisutehnika täpse algpunkti paika panemine endiselt keerukas  ning täiendavaid selgitamisi vajav ettevõtmine ning lõpliku tõe huvides jäägu see täna siinkohal küll tegemata.
Meil on plaanitud aga seekordse suusaloo põhiteemaks hoopis uisu laiem arengutee, tuues seejuures välja ka väga konkreetseid võtmehetki. Võtaks üles ka ühe seitsmekümnendate lõpu meenutamist vääriva fakti (täpsemalt öeldes küll pildi) ja ajaks pikemat uisujuttu selle sündmusega seotud asjaosalistega. Ning lõpuks jõuab jutuots ka uisurevolutsiooni tipphetkede juurde 1985.aastal Seefeldis...

Jüri Jõepera tabas uisuloo ühe murdehetke

Nii võiks küll öelda, kui seda, pea et nelikümmend aastat tagasi tehtud fotot vaadata. See on tõesti nii hästi tollaseid uisuotsinguid ilmestav hetk, et võiks kindlalt öelda – lausa klassikaline (!?) uisutehnika arenguloo pilt...


Picture
Suur meister Pauli Siitonen ees ja uisunõkse omandav Uno Leist tema kannul. Foto: Jüri Jõepera
Jõeperade pere fotokaameratega on palju häid pilte tehtud. Kui poeg Jarek on nüüd kaasaegse tehnika, aga ka sügava spordihuvi ning hea silma läbi suurepäraseid hetki jäädvustanud – meenutage kas või  Pekingi OM-i pilte, siis ega isa Jüri talle kas või sellesama pildiga alla jää! Veelgi enam – see tabatud Vasaloppeti võistlushetk on leidnud avaldamist ka maailma suusatamise arengut kajastavates mitmetes väljundites ( näiteks Venemaa suusaportaalis, Soome materjalides , Engadini maratoni reklaamival plakatil jm.)  ning meenutab ilmekalt praegustele uisklejatele aegu, kust uisutehnika suur läbimurre tuure kogus...

Oma maratonitraditsiooniga auväärset teed käiv Vasaloppetki saaks selle foto enda mistahes ajalooannaalidesse talletada ja  sinna siis veel uisu tulemise tollast elevust kirjeldavaid kommentaaregi juurde lisades. Eks see oli päris huvitav ja keeruline seis, kui isegi muidu nii kindlat ja vankumatut klassikateed käinud suusamaraton pidi uue sõidumoodusega arvestama hakkama. Üsna n.ö. käigu pealt tuli ka rootslastel uisu suhtes kiire seisukoht võtta ja omad reeglid rahvusvahelistega kokku ajada. Olgu siinkohal lisatud, et nüüd saavad Vasaloppetil oma sõidu nii klassika austajad kui uisutehnika eelistajad, aga põhisõit käib raudselt ja kindlalt ikka selles kreikalais- roomalais tyylis, nagu tavatseb klassikatehnikat nimetada legendaarne Juha Mieto.

Meile pakub aga seesama 1979. aasta märtsi alguspäevil toimunud Vasaloppeti võitluse must-valge pilt omamoodi tõlgendusi. Näeme ju siit, kuidas maailma pikamaasuusatamise suurkuju, 50. Vasaloppeti võitja Pauli Siitoneni tuules võtab oma esimesi tõsiseid uisklemistunde üks meie kandi mees - Eesti tollaseid tippmehi ja NL maratonigrupiga Rootsi suusasõidule pääsenud Uno Leist.
Seda märtsikuist minekut vaadates võib üsna mitmeid uisuloo kulgemise nüansse välja lugeda, aga et nähtavat täiendaks ikkagi ehe ning vahetult kogetu, sai nii Uno Leisti kui ka pildi teinud Jüri Jõeperaga see unikaalne hetk ette võetud ning kõik juurdekäiv korraks taas tagasi keritud.
Jüri sõnul oli Vasaloppeti vahetu nägemine tõeline elamus. Koos tollase Eesti suusajuhi Anti Levandiga uuriti kogu suure sõidu toimimist, sest Tartu maratoni korralduses oli plaanis muudatusi teha ning malli taheti võtta just sellestsamast Vasaloppetist. Aga muidugi lõi rajal nähtu ning eriti uisu kasutamine mehed pahviks. Jüri arvates said määravaks just jäised rajaolud, kus siis uisk appi võetigi. Muidugi oli seekordne suursõit paras segapuder, kus keegi läks uisuga, keegi aga pani täiendavalt pidamist ja läks äraproovitud moel – klassikaga. Aga polnud ka mingit määrustepügalat, mis sellele uuendustegvusele keelu pannuks...

Nüüd aga siis Uno Leisti meenutuste juurde!
PictureEnd siiski "klassikameheks" lugev Uno Leist Eesti Spordiveteranide võistlusel uisusammu sõitmas / foto : KZ
Uno Leist: Uisutund sai vägev!

Kuigi praeguseks on sellest pea et  nelikümmend talve möödas, suudab Uno Leist teha oma tollasest maratonipäevast päris üksikasjaliku analüüsi.
Teada oli ju, et uisutont oli suusatamises ringlemas, aga et seda just siin Dalarna metsade ja mägede vahel nii rohkesti näha saab, ei osanud Unogi uskuda. Pikamaameeste poolt pidi see pauk tulema, sest selle -„uue suusatamise" kohta liikus paras kõmu ringi...
Ja nii see sai teoks Vasalgi! Uisu järele haaramise põhipõhjuseks sai seekord mitte niivõrd suurema sõidukiiruse tagaajamine, kui just kuluma hakkav pidamismääre, mistõttu paljudel juba paarikümne kilomeetri järel suusk ikka üha enam lipsuma kippus. Kujutate ette - kui ilm pakub eelmisel päeval pluss 4 ja sõidupäeva hommikul tuleb 7 külmakraadi, siis on 90 km pikkune jäise põhjaga rada nagu raudtee. Mistahes pidamine raspeldatakse sellistes oludes õige pea olematuks ning siis hakkab üks paras vaevlemine. Mida kõike siis küll ei proovita ning sel korral otsustas üsna suur hulk mehi (Uno Leist nende hulgas) seda uudset asja – uisku - proovima hakata...
   Nagu pildiltki näha, siis ega kõik siin tõusureas sama tehnikaga tule – Unost paar sõitjat tagapool suusatab selle aja NL tuntud pikamaamees Ivan Garanin (nr. 221). Tema liigub otse ja klassikasammuga, järelikult suusk veel peab. Eelmise aasta Vasaloppeti võitjana pidi ta küll enam kogemusi omama ja ehk tulnuks ka Unol rohkem Garanini soovitusi kuulatada. Aga ei, Siitoneni vimmas ja kuivetunud kuju kahlas ees, andis küljelt, lausa tõukekelgulikku hoogu ning kiirus aina kasvas. Ja kui Garanin hakkas maha jääma, ei olnud meie mehelgi põhjust tehtud otsusest loobuda. Tuli võimu ja väega eelmineja suusakannas püsida ja seda moekat sammu kaasa teha...


Ega siis sõidu ajal veel mõtted toimuva tehnikauuenduse ümber käinud, sest siin pidi vaid otsustama, millise suusaga uisutada. Pildiltki paistab, et suusaga lükatakse nii ühelt kui teiselt poolt. Eks igaüks valis, kummalt jalalt parem ja millelt rohkem sellist tööd kannatas teha...

„Vasaloppeti rada oli väga hea ja sobiv taolise „tõukekelgutamise“ jaoks, vahepeal sai laskumistel jalgadele pisut puhkust ja siis mindi taas tugevate paaristõugetega ning nii kilomeeter kilomeetri järel püsis peagrupp koos. Need olid sellised 3-4 km pikkused kiirendused,“ meenutab Uno Leist tollast sõitu. Maha olevat jäänud ikkagi need, kes ei julgenud uisuga riskida ja nende hulgas siis ka Garanin ning teine NL tippmees Schneider. Eks seal kardeti, et ega niimoodi uisutades kogu võistlust vastu pea ja jäädi kindlaks oma klassikalisele sammule.

"Mis sulle endale siis tundus?"  uurin Unolt. "Kas suutsid siis uskuda, et uisusamm hakkabki niimoodi maailma vallutama? "
​" Ega siis, 1979. aasta märtsis veel kuigi kindlaid arenguid näha polnud, ainult ehk see, et kiirused sai taolise uisusammuga küll üles ja ka organismi nagu kurnas vähem. Või ainult tundus nii,“ sõnab ta vastu. „Mis aga tõsi, mõtted hakkasid liikuma ja hiljem koduski sai nüüdsest enam uisku sõidetud. Mäletan, et korra varemgi, Šnelli tiikide juures sõidetud pargivõistlusel tuli üks osa tiigijääl sõita ja seal saigi konkurente just uisuga üllatatud.“
Niimoodi siis - raaghaaval - visati uisuotsingute lõkkesse aina hagu juurde ning peagi lõidki kired aina tulisemalt lõõmama. Eks oli niimoodi siis ka sel 1979. aasta Vasasõidulgi oma roll täita olnud...

Suusamaailm - uisuhulluses!

Sellest Vasaloppeti õppetunnist ei kogunud tarkusi ning innustust mitte ainult Uno Leist, vaid kogu suusamaailmas hakkas käima veelgi suurem katsetustelaine. Mida kõike küll ei proovitud?
Picture
Mõni püüdis uisutehnikas ehk liigagi. Repro H. Kantola raamatust: "Hiihto sydämen asiaksi"
Kuigi Bill Kochi näide uisu kasulikkusest andis märku juba 1976. aastal, siis eriti nähti uisklemise eeliseid 1982. aasta MM-il Holmenkollenis, kus iga tippu soovija lihtsalt pidi seda kasutama. 1984. aasta olümpial Sarajevos käis uisutamine juba täie hooga. Seda küll tasasematel lõikudel ja paremates libisemistingimustes. Kui aga olud raskeks läksid, siis taolise, jälgedega rajaga oli võimatu uuendust kasutada. Nagu kinnitas ka Gunde Svan oma 30 km kolmanda koha puhul - kui muidu kasutan taolise distantsi puhul uisku palju, siis siin sõitsin seda ainult mõnes harvas kohas. 
Aga ikka käis uisutamine selle pooluisuga, millega päris tõusudel polnud midagi teha. Millegi paremaga ei suutnud aga siis veel keegi üllatada. Ehkki otsingud käisid...

Uute tehnikavariantide laiem kasutuselevõtt sai aga veel pisut viselda, kuni 1984. aasta märtsis panid Ove Aunli ja Thomas Wassberg heal libedal ning laial rajal uisusammu sõitmise arenguteele järjekordse märgi maha. Kirunas, 30 km distantsil, pidamiseta suuskade ja võimsate paaristõugetega kahele poole uiseldes veendusid nad eelkõige ise, et nüüd murtakse sisse uisumaailma järgmisele korrusele.

Sellele järgnevates suvistes mäestikelaagrites üritas juba enamus sealviibivast maailma paremikust senisest enam uisku õppida. Kui NL laskesuusatamiskoondisega treeninud Even Tudeberg Austriast naases, oli temagi sõnum lihtne – Kõik uisutavad... näib mis talvel saama hakkab...
Aga piisavalt jätkus ka irvhambaid, arvukalt kahtlejaid ning isegi käesolevate ridade autor tegi selle aja  artiklites uisutehnika kohta mitmeid kahtlases toonis, kui mitte öelda halvustava hoiakuga märkusi...
Tahtmatult tulevad meelde esimesed Dick Fosbyry kõrgushüppe floppimised või Jan Boklövi V-asendis suusahüpped. Itsitamist ja näpuga näitamist jagus sinnagi. Aga kes viimasena naerab...
PictureIsegi FIS-i murdmaajuht Bengt Erik Bengtsson pidi Seefeldis suusad alla panema ja uisu olemust järgi proovima asuma /foto: Skiforbundet
FIS – Seefeldis püsti hädas!

Kõige täbaramasse seisu aeti üha enam aga FIS-i ametkond. Mida prognoosida ja milliseid otsuseid teha? Mäletan selgelt, kuidas info ka tollasesse N Liitu jõudis. Meil Eestis olid igati abiks Soome infokanalid ja et FIS-i asepresidendiks oli Hannu Koskivuori, siis jõudis iga uuendusvirvendus üsna kiiresti ka Soome suusaringkondadesse. Sealt sai seda tilkhaaval kokku korjatud ja just 1985. aasta MM-i eel üllatusid NL-i treeneridki kui meilt värskeid uisuuudiseid kuulsid. Jutt käis ikka kogu aeg selle üle – kas midagi keelustatakse ja kui palju on keegi muutusteks valmistunud. Nagu ütles tollane NL peatreener Viktor Ivanov – valmistume siin, aga milleks – seda me kuigi täpselt ei tea.
Samasugust ebakindlust polnud aga kahevõistlejate hulgas. Seefeldis NL koondises võistelnud Allar Levandi sõnul panid nemad rõhu ainult uisutehnikale, sest sarnaselt laskesuusatamisele oli nendegi jaoks otsus uisu kasuks tehtud ja ainuke asi oli muidugi uisuks sobiva varustuse küsimus. Kui pikad suusad, kepid ja millised saapad peaks olema? Allar kinnitab nüüd, et tema alustas uisutamist 145 cm pikkuste keppidega ja tippajaks oli nende pikkus juba 175. Eks varustuse firmad haistsid sellise muutuselaine möllus suure hulga uue varustuse tekitamise vajadust ja kõik läkski tegemisse lausa ennaktempos...

Riigidki jagunesid oma otsustes väga mitmeti ning eks neid mõjutanud just FIS-i ebalevad sõnumid.  Enamustes paikades, nii ka meil Eestis, polnud rajad selliselt ette valmistatud, et seal oleks üleüldse uiselda saanuks.
1985. aasta Seefeldi MM
-i eel edastas uisu kohta omapoolse arvamuse isegi FIS-i suusapresident Marc Hodler, öeldes „...uisutehnika on murdmaasuusatamise kehal nagu kasvaja. See tuleb sealt eemaldada!“
Jäi ainult lahtiseks - kes ja kuidas selle suusatamise „päästeoperatsiooni“ ette võtab. Ja kui täpsemalt edasi küsida, siis mille või kelle eest tuli suusatamist päästa... Või tuli loota sellele, et lahenduse annavad siingi - "looduslik valik" ning elu ise. Nii läkski ...

Seefeldi MM aga elas suusatehnikate osas läbi täieliku revolutsiooni. Kes küll selle poolteise nädalaga uisklema ei hakanud. Raamatutesse on kirja saanud Marja-Liisa Kirvesniemi pihtimus, kes kahtles üsna pikalt, aga tegi siis ühe (!) pikema uisutehnikaga treeningu ning läks riskile – jättis pidamismäärde panemata ning uisutas kogu distantsi.
Mäletan ise ka seda esimest uisuga mäkke tormava suusataja nägemist seal Seefeldi kirikutagusel nõlval – see polnud keegi muu kui NL kahevõistluse koondise liige Allar Levandi. See oli uskumatu pilt – kuidas ta kergelt ja liuglevalt liikus, nagu oleks taolist „hullust“ juba lapsest saati harrastanud. Aga nagu Allar nüüd kinnitab, käis enne võistlust kõva vaidlus – kas panna pidamist ja minna klassikaga või teha panus uisule. Lõpuks sai uuendus käiku võetud. Aga nagu ta lõpuks märgib, kuulusid Seefeldis „kullad“ just uisuga riskinutele.
Picture
Picture
Kui norralanna Anette Boe kohanes uisuga lausa "lennult" ja sai kolm medalit, siis Juha Mieto jäigi "uisku kangutama" ja Seefeldi uisklemine oli talle täielik katastroof - koht 52 ! "Ei enam" - oli tema kokkuvõte / reprod MM-i videotest
Soomlaste otsingute kohta rääkis just uisku arendama pandud värske koondise treener Pekka Vähasöyrinki, et  rohkeid filmimisi analüüsides ning hilisema 15 km võitja Kari Härkosega erinevaid sõiduvariante proovides juhtunud huvitav asi. Harjumusepäraselt ühele poole (pooluisku ) sõites vajunud Karil keharaskus korraks tugijalalt teisele poole ja sinna suuska libistades tundnud ta, et kannatab uisutada ka mõlemale poole. Proovitud uuesti ja uuesti ning et sedasi kannatanud üles sõita ka kõige järsemast tõusust... siis otsustati seda võimalust ka katsetada.... Läkski õnneks  ning Kari Härkonen "uisutas" end maailmameistriks...
Heikki Kantola värske 1985.aasta sündmuste kommentaar !!!
Picture
Nii nagu käesolev Seefeldi lugu "üles läks", nii  sai oma mälestusteringile minna ka suusaveebi innukas lugeja ja paljudel teemadel kaasamõtleja - Soome spordi ja suusatamise GRAND OLD MAN - Heikki Kantola. Tema sedamaid tulnud mail on nüüd tõlgituna siin  ja avab äärmiselt ilmekalt neid Seefeldi "uksi " toonase Soome suusakoondise aspektist...

" Olime Soome suusakoondisega kaks nädalat enne MM-i Davosis. Seal olid kõvad pakased, halvasti libisev lumi, nii et uisutamine oli eriti raske, seda just tõusudel. Suusatajaidki uskusid üha enam, et ilmselt on parem ka MM-l klassikaga minna. Laagri järel siirdusin koos hoolderühmaga Seefeldisse, kus lumi oli hoopis teine ja sai kenasti uisutada. Uisutasime seal kogu hooldepundiga 15 km rajal ainult uisutades ja veendusime, et siin saab ka nii võistelda...
Helistan kohe Soome Immole ( peatreener Kuutsole) ja keelitasin koondislasi uisuks valmistuma. Immo oli siis aga uisu suhtes üsna tõrges ja ei uskunud suusatamist just sellist arengut minevat... Meie Seefeldis aga tundsime, et oodatud ja kardetud "revolutsioon" on siiski tulemas...
Koondis saabuski paar päeva enne MM-i ja alustas uisutamiseks valmistumist.  Osadel läks see kohe "paika" , aga osa kartis, et ega vist jaksa sellise käte jõuga kõiki tõuse üles uisutada... Neile sain vaid öelda - näete, mina siin hoolderühma 45-aastase mehena olen kõik need tõusud üles sõitnud, nii et seadke end vaid valmis !
Kui rääkida näiteks Marja- Liisa Kirvesniemi kogemusest, siis tema sõitis siin uisku esimest korda elus, kuid läbis treeningul sellega 10 km raja ning tundis oma uuest kogemusest vaid naudingut.
Eks parajat vatti said ka hooldemehed, sest nemad pidid käigu pealt varustust kohandama. Selleks otsiti välja lühemad suusad ning pikemad kepid. Suusasidemeid tõsteti aga ettepoole, et uisutades suusa kand allpool püsiks.
Kui veel mõnest suusatajast rääkida, siis Kari Härkonen tuli maailmameistriks ja seda uisutehnikat kasutades. Osaliselt pooluisku, aga valdavalt juba kahele poole uiseldes. Eks  teda aitas see, et oli "kerge kondiga", sai kiiresti "uisunõksud" kätte ja oli Soomeski juba piisavalt just seda treeninud.
Seefeldi suureks probleemiks oli ikka see, et igale poole oli tõmmatud lumesaaniga sisse kaks klassikarada, mis oli reeglitega paika pandud. Kuid see ei takistanud ikka uisku minna. Esindajate koosolekul sooviti küll üht rada tasaseks pinnaks ja uisutamiseks saada, kuid peakohtunik ja tehniline delegaat ei soostunud sellega.

Hiljem Soome tagasi jõudes tahtsime kohe, et harjutuspaikadeski tõmmataks lisaks ühele jäljele kõrvale veel ka uisu osa, aga see lahenes alles siis kui saime enamatesse keskustesse suured rajamasinad tuua ja ka uisule võimalusi tekitada. Eks olud olidki need, mis pidurdasid uisu õppimist ja treenimist ning see kõik võttis paar aastat aega...

Picture
Heikki Kantola  koos oma hea sõbra mõttekaaslase Heikki Ruskoga istusid kohe arvuti taha ja kevadeks sündis raamat "Hiihto sydämen asiaksi" , kuhu sisse said oma ka hetketeamised uisutehnikast. Raamat, mis jõudis ka mõnede Eesti suusainimeste kätte ja millest levis edasi isegi mitteseaduslikke koopieksemplare, müüdi Soomes 10 000 eksemplari suuruses mahus peagi läbi...
Lisaks tegi HK koos Vesa Rapiaga 1000 eksemplarilise uisutehnika videokasseti, mis tema sõnul on nüüd "ajast aja arust" , kuid kõlbas toona ka USA suusaliidule litsensi alusel kasutamiseks. Seda kasutati tegijate loal agaralt ka Eestis...

Igatahes on meeldiv, et siinkohal nüüd soomlastest "revolutsionääride" tunded kirja saime. Tänud , Heikki , ja kena Seefeldi 2019 jälgimist, kuhu vahel lipsab sul kindlasti mõtteid sellestki, kuidas asjad kunagi - 1985.aastal käisid... Kinnitan aga Sulle endagi kogemusest, et ega revolutsioonid peavadki sellised mällusööbivad olema...ja tore, et neile järgnevad ka väga huvitavad järellainetused, nagu see suusatamiseski on käinud



Seefeld oli aga alles uisuarengu algus
​
​Ka FIS-ipresident Hodler rahunes 1985.aasta MM-i lõpuks, sõnades – 
„...eks mul ole selles osas ükskõik. Ja üleüldse on kogu see uuendus ju murdmaakomitee rida...“

​Rida reaks, aga kogu stooris algas hoopis uus vaatus – kuidas kaks tehnikat ära mahutada ja kuidas kontrollida, et klassikas ei uiseldaks jne. jne. Hirme oli takka järgi meenutades igasuguseid. Tuntud Šveitsi suusaajakirjanik Toni Nötzli arvas üsna kaua, et algab üks "varastamine" ja suusatajad ei suuda klassikatehnikas võisteldes uisutehnikat kasutamata jätta. Senine pea et 40 aasta pikkune praktika näitab aga seda, et suurematel võistlustel on üsna harvad suusatajad selles osas patustanud. Aga noh, eks vähemtähtsatel võistlustel või ka massisuusatamistel juhtu vahel mõnelgi mõni uisuliigutus sisse lipsama. Mäletame ju küll, kui ka Tartu maratonis üht või teist tehnikat piiritlema hakati ja kus siis "pattu " parajal moel näha sai.

​Uisk ja klassika on end siiski selgelt määratlenud ja vastastikku võistluste skaalat laiendanud ning niimoodi ala arendanud. Võib vaid jumalat tänada, et ei rakendunud n.ö. keelavate võtete plaan. Nimelt taheti hakata klassikaradasid kraavikujuliste radade põhja tegema või jällegi – raja äärde madalaid piirdeid panema, et siis mitte kuidagi seal uisutada ei saaks. FIS-is hakati aga samal ajal ka raha lugema ja leiti, et igasuguste taoliste reeglite ja piirangute sisseviimisega  tuleb need tehniliselt lahendada ja see kõik läheb murdmaarahvale  ääretult kalliks maksma. Tõsi, mõned talved märgiti siiski raja äärde uisutamise alad, aga ka see eluvõõras reegel tehti 1985. aasta Seefeldi  "uisurevolutsiooniga "pihuks ja põrmuks.
Uisutehnika jää oli seega niisiis liikuma lükatud...ja kuigi Seefeldi järel tundus, et asi kaldub täielikult uisutehnika kasuks, siis lugedes Bengtssoni ülestähendusi, olla ühel varasemal arutelul üheks heaks nõuandjaks olnud Thomas Wassberg. Tema pakkunud kahe suusatehnika osas eraldi võistlusi ja kogu võistlusprogrammi osas 50:50 jaotust. Sedasi jaguneks võimalusi kõigile. Nagu näeme, on sellise kompromissvariandi rakendamine toonud murdmaasuusatamisse teatud kodurahu...
Käsu järgi juba ei uisuta, headel radadel aga küll!

Kui mingi tegur sellele tormilisele arengule eriti mõju avaldas, siis uisutehnikale sai määravaks eelduseks eelkõige heade rajade tekkimine. Miks ma seda nii kaljukindlalt väidan. Ikkagi - nähtud kogemustest ja isegi legendaarne Pauli Siitonen märkis, et kui ta Kesk-Euroopa laiu , mäesuusa rajatraktoritega sisseaetud ja siledaid suusaradasid nägi, siis koges ta kohe, et siin pane uisku ( esialgu ikkagi vaid pooluisku) nii kuidas jaksad. Aga oli ka vastupidiseid näiteid, kus olud lihtsalt ei lasknud kuidagi uisku sõita... aga ikkagi mindi üritama !
Just sellesama murrangulise 85. aasta märtsis olin Venemaal üleliidulistel võistlustel, kus uisutehnika oli sel hetkel päevateemaks number üks. Oldi ju selles osas kogu maailmale alla jäädud. Mõni suusapomo põdes isegi seda, kui kuulis hinnangut, et uisutehnikat ei kasuta ainult... suusatamise arengumaad! Sellele kõigele valas õli tulle veel fakt, et paar päeva tagasi oli uisutehnikast kirjutanud isegi tollane parteileht „Pravda“. Aga see, millest kirjutas NL kõige tähtsam väljaanne, pidi kõikidele lausa malliks olema. Seega anti sealsamas Apatitõs kõigile kuri käsk – homme tahame näha uisutehnikat ja mitte midagi muud. Pilt aga osutus kurvaks – rada oli pehme, lumepudrune ja vaalusid täis ning seekordne uisutamine kujunes parajaks naljanumbriks...

Kui nüüd näed masinaga tõmmatud laudsiledal rajal tavalist harrastajat uisklemas, siis veendud, et heades tingimustes on ta uisus lausa märkamatult algtõed justkui iseenesest selgeks saanud. Omal ajal üritasime ka Eestis suurte traktoritega ja nende taga olevate plaatidega siledaid uisuradasid teha, aga eks kaasaegsed masinad teevad nüüd selle vajaliku. Just taolistest headest oludest saab areneda suusaoskus ja tekkida ka uisutamise mõnu.

Muidugi uuristas uisutehnika uuenduste kallal edasi omaette valdkond - tipptasand, kust otsimiste ja katsetustega tulid varsti käiku tuntud rootslaste Thomas Wassbergi ja Torgny Mogreni nime kandvad uisuvariandid
Picture
Võimas ja osav uisuspets Torgny Mogren 1993.a. MM-l Falunis SWE - NOR fännihordide silme all maratoni võitmas /foto : TM veeb
PictureOlümpiavõitja ja maailmameistri Kristina Šmigun-Vähi uisusamm sai klassika kõrval selgeks õpitud ning on igati täiuslik, lausa "aabitsalik" . foto : Reuters/Scanpix


​Mogreni, n.ö. uisu lausikuvariant oli suusamaailmas täielik pommuudis. Kogu NL koondis, kes siis veel sellise riigi all viimaseid Otepää laagreid tegi, pidas seda rootslaste reklaaminipiks. Siis aga uurisid talviseid sõiduvideoid ja hakkasid kukalt kratsima. Need uuemad sõiduvariandid nõudsid juba väga head tasakaalu ja korralikke jõuomadusi, aga andsid uisu arengule taas uue lükke. Aga peagi leidus häid uisutehnika oskajaid pea et igas riigis...

Muidugi eristusid esmalt rootslased, tugev koolkond kasvas välja ka prantslastel. Tugevat tööd tegid soomlased ja suurest valikust leidsid endale häid uisutajaid ka teised. Omaette väljakutseks tekkis võistlusformaat (sakslase Georg Zipfeli eestvedamisel ), kus ühendati samasse võistlusse klassika ja uisutehnikas sõit. On igati tore, et selle ala esimeseks maailmameistriks ja olümpiavõitjakski krooniti meie KRISTINA ! 

Omaette arenguetapiks kujunesid sprindisõidud, kus määravaks sai spetsiifilisem ettevalmistus ning ka sellega sobituv liigutuslik baas. Võib tõdeda, et sprinterite uisutehnikas arendatakse murdmasuusatamise suurimaid kiirusi ja ollakse suusavalitsemises uskumatult osavad...
Siinkohal tahan tunnustada häid uisklejaid ka nii laskesuusatajate kui ka kahevõistlejate hulgast. Kuigi nad on sellele liikumismoodusele juba terve "igaviku" pühendanud ja ei "tegele" enam klassikatehnikaga, siis  ei saa nad ala spetsiifikast lähtuvalt ehk samas täit uisutenikale pühendumist lubada, nagu seda murdmaas  tehakse. Kuid see teema  väärib lausa omaette lugu, nii et siinkohal kiidan  veelkord KV ja LS tegijate ökonoomset ja oskuslikku sõiduoskust...

Nagu näeme, on  uisk jätkuvalt arengus, ehkki tormilisemad ajad paistavad hetkel justkui vaibunud olevat... Kuid mine tea ! Sest Otepäälgi nähtud "klääbotamine" levib tasapisi ka teistele...

----------------------------------
Kui nüüd taas nende pildil olnud - Siitoneni, Leisti & Co – uisuseemne „külvimeeste“ juurde tagasi pöörduda, siis seal,  79. aasta Vasaloppeti rajal tasus uisutamise vagu „künda“ küll. Sest, nagu näha, läks nende külvatud seeme ilusasti kasvama ja selle kaudu on kogu suusatamine "lopsakamaks " muutunud...

Picture
Nii imeliselt , nagu "tantsides" uisutab tänapäeval juba ka suur osa tõsisemaid harrastajaid / foto : K. Zilmer
UISK TULI, ET JÄÄDA !

15.veebruaril 2019
Powered by Create your own unique website with customizable templates.