"Jooksja" ja "Hiihto"
Selle nädala kaht värsket ajakirja näppu võttes võib küll tõdeda, et vähemalt trükitehniliselt pole neil kahel pealkirjas mainitud väljaandel mingit vahet. Ei meie vastupidavusalade ajakirjal (99 lk.) , ega soomlaste väheke spetsiifilisemal, puhtalt murdmaasuusatamist puudutaval (82 lk.)trükisel. Neid lauale kõrvuti pannes ja pildistades näevad nad välja igati klantsitud ja säravad. Nagu ajakirjanduses juba päris traditsiooniks kujunemas - ilmestavad ka mõlemi esikaasi ikka kenad sportlikud noorikud... Kui "Jooksja" kaant teeb reipamaks hoogsalt lippav Kadrioru Saksa gümnaasiumi geograafiaõpetaja Anu Teppo, kelle spordiarmastuse kohta saab pikemalt lugeda ka sisupoolelt, siis soomlaste trükise kaanepersoonist võib vaid aduda, et eks ta ole innukas Electrofit'i suusatiimiga harjutaja, kelle näidatav uisusamm on hea harrastaja tasemel ning kõlbab "kogu üllitist" promoma küll. Miks ma seda pildilt võetavat suusasammu nii tähtsustama kipun, ega eks ikka sellepärast, et visuaalne kuvand omab äärmiselt olulist osa ning seetõttu peab ikka kaanepilt võimalikult õige ning hea olema...
Ajakirjade kaantelt jõuab lugejani muidki sõnumeid. Kui "meie omas" peab ikka n.ö "kõige vastupidava pakkumisega " tegelema, siis soomlaste trükis saab oma teemaderingi vaid suusatamise kaudu teoks tehtud. Eks see näita ka ala laiemat harrastustaset, milleks suusatamine Soomes on olnud ja kõigist tipptaseme jamadest hoolimata ka jäänud. Seda enam, et mulluse talve suurkujudest, uutest olümpiavõitjatest ei saa , ega tahetagi mitte kuidagi mööda minna ning sedasi saavad ajakirjas piisavalt ruumi Sotši sangarid - nii Iivo Niskanen kui Sami Jauhojärvi. Mõlemi mehe juttudes jagub nii populaarset kui erialast iva, mis annab sedasi hea võimaluse meeste tippu jõudmise tagamaile pilku heita.
Mõne muu teema kõrval aga on mulle küll meeldiv, kuidas päätoimitaja Seppo Anttila ( äärmiselt hea suusaasjade asjatundja ja kogenud sulemees) oma avalehe loo ( toimetajaveeru) pealkirjastab - Maasta se pienikin ponnista . Kui seda soomekeelset sõnademängu, mida SA mõned aastad tagasi Soome ühe parima naissuusataja Krista Lähteenmäki (nüüd Pärmäkoski) suust kuulis, natuke lahti harutada, siis eks see kõik räägi sellest "väikeste" võimalusest suurtele suusamaadele tipptasandil vastu hakata...Kergelt ei tule see meist tunduvalt suuremal maal Soomeski , mis siin veel Eesti võimalustest rääkida. Aga mulle on seejuures meeldinud üks Setu vanasõna - Sanna takast saa ka Säksämaale ja rehe takast Riiga ! , mis ka meie nappidele võimalustele vaatamata on ikka lootust tekitanud ja ka lausa maailma tasemel imetegusid teha lasknud. Seda mistahes spordialal !
Ja edasi seob Seppo Anttila nii Soome suusatamise eelmise aasta Sotši eduka tõusu kui paarikuises kauguses oleva Faluni MM-i ning kiikab juba 2017.aasta MM-i Lahtis. Nii et kui loed neid mõtteheietusi, siis tekib sealt vankumatu tõdemus, et kus mujal siis, kui mitte koduses Mekas ei taheta kogu maailmale Soome suusaelust lai ning samas uus ja täispuhas kuvand tekitada.
Mõne muu teema kõrval aga on mulle küll meeldiv, kuidas päätoimitaja Seppo Anttila ( äärmiselt hea suusaasjade asjatundja ja kogenud sulemees) oma avalehe loo ( toimetajaveeru) pealkirjastab - Maasta se pienikin ponnista . Kui seda soomekeelset sõnademängu, mida SA mõned aastad tagasi Soome ühe parima naissuusataja Krista Lähteenmäki (nüüd Pärmäkoski) suust kuulis, natuke lahti harutada, siis eks see kõik räägi sellest "väikeste" võimalusest suurtele suusamaadele tipptasandil vastu hakata...Kergelt ei tule see meist tunduvalt suuremal maal Soomeski , mis siin veel Eesti võimalustest rääkida. Aga mulle on seejuures meeldinud üks Setu vanasõna - Sanna takast saa ka Säksämaale ja rehe takast Riiga ! , mis ka meie nappidele võimalustele vaatamata on ikka lootust tekitanud ja ka lausa maailma tasemel imetegusid teha lasknud. Seda mistahes spordialal !
Ja edasi seob Seppo Anttila nii Soome suusatamise eelmise aasta Sotši eduka tõusu kui paarikuises kauguses oleva Faluni MM-i ning kiikab juba 2017.aasta MM-i Lahtis. Nii et kui loed neid mõtteheietusi, siis tekib sealt vankumatu tõdemus, et kus mujal siis, kui mitte koduses Mekas ei taheta kogu maailmale Soome suusaelust lai ning samas uus ja täispuhas kuvand tekitada.
Lähedaste suusanaabrite üht omapärast suhtumisnurka tahaks aga toimetaja avaloo juurest veel esile tõsta. See kõlab tõlgitult nii -" ISEGI MUUMID SUUSATAVAD !
Lugu olla nii, et muumid otsustanud ühel talvel mitte magada, vaid õppida suusatama. Appi rutanud omapärane Herra Virkunen, kes neid õpetanud ja treeninud. Peagi veendunud muumid, et suusatamist selgeks saada ei olegi nii lihtne, nagu see kõrvalt paistab...
Muumide suusatamise lugu tugineb "Muumimamma " Tove Janssoni pildisarjale "1955.aasta ohtlik talv", mille on tuntud keraamikafirma Arabian tassidele kujundanud selleks talveks
Tove Slotten
Repro ilmunud ajakirja "HIIHTO" kaanepiltidest
Jätame nüüd põhjanaabritest suusarahva omi tegemisi toimetama ja anname "Hiihto" tegijatele nende viieaastase tegutsemise eest täistunnustuse, sest nende seni välja antud 26 ajakirjanumbrit on täis uskumatult head ja tasemel suusatarkust. See on olnud asjalik ja pühendumust täis töö !
ONNEKSI OLKOON !
ONNEKSI OLKOON !
"Jooksja" kogub hoogu !
Kui kogu selle kirjutise senine osa kipuks justkui ainult meie põhjanaabrite (suusa) spordikirjandust ülistama, siis pole see küll peamine eesmärk. Pigem on kõik eespoolmainitu heaks eeskujuks, et taolist laadi spordialade populaarsemas vormis aimekirjandus on nii neil kui meil senisest enam üks nõutud kraam. Kui ausalt tunnistada, siis ses osas on ju meil juba aastaid käte vahelt läbi käinud soomlaste taolised trükised. Olgu selleks siis Valmennus & Kunto , Juoksija, Hiihtäjä jmt.. Imetletud sai alguses eriti just nende trükitehnilist ja kujunduslikku külge, aga edaspidi sai enamasti süvenetud ikkagi neis olevate kirjutiste temaatikasse, millega nad järjepidevalt oma sporti ja liikumist armastavat rahvast "valgustasid". Meil on paraku kõige taolise käima lükkamine üsna vaevaliselt toiminud. Kõik muu on ka spordi ja liikumise juures ikka tähtsamaks kujunenud. Või kui siis erinevaid katsetusi varem ka tehtud sai ja edumeelseid lähenemisi pakuti , kippusid need ajakirjad , ajalehed väljaandmiskulude suuruse ja piiratud nõudlusvõimaluste nõiaringi jääma. Nüüdseks laienenud liikumishuvi aga nõuab hetkel head lugemisvara ja asjaliku liikumisalast nõu, muutudes üha nõutavamaks teenuseks ja "kaubaks"...
Ses suhtes on värske "Jooksja " päris heaks hetkeseisu tunnistajaks ja kui kasutada laialt tuntud hinnangukriteeriumi, siis - Seis pole paha... On olemas ju selleski numbris pea et sada lehte väga mitmekülgset materjali ja see peaks paeluma üsna erinevaid ja laiu sihtrühmi.
Ses suhtes on värske "Jooksja " päris heaks hetkeseisu tunnistajaks ja kui kasutada laialt tuntud hinnangukriteeriumi, siis - Seis pole paha... On olemas ju selleski numbris pea et sada lehte väga mitmekülgset materjali ja see peaks paeluma üsna erinevaid ja laiu sihtrühmi.
Peatoimetaja Lauri , Kas Sulle ei tundu, et iga "Jooksja" number oleks nagu järjekordse tõkke ületamine / KZ sõbralik küsimus / foto : Youtube.com
Tundub ja mitte ainult , vaid kogesin, et praegune innukas peatoimetaja Lauri Birkan tahab koos oma taustajõududega (eelkõige kogenud väljaandja Donatas Narmontiga) nui neljaks head ja väärt sisuga ajakirja teha. Adusin seda siis, kui ta tuli jutuga, et teeks kirjutise legendaarsest suusatehnika Gurust Hans Grossist. Hoiatasin teda ette, et kui plaanid kuskil paaril napil leheküljel ( reklaam nõuab ju ka oma osa) teema lahti kirjutada, siis on see sellise suurkuju puhul ebaõnnestunud üritus. Sain samas aru, et ei või ju ka "Jooksja" kroonikalaadselt lehekülgede kaupa ühest inimesest kirjutada ja seejuures ikka ja ikka erinevaid moeasju demonstreerida, sest taolises ajakirjas otsitakse ikka - sisukamat ja reaalselt kasutatavat värki.
Eks ole laiema lugejate ringi hinnata, mida ja mis tasemel on "Jooksja" erinevaid teemasid kaante vahele saanud, aga pikemalt toiminud viieaastase "Hiihto" pealt pisut mõõte võttes saab küll tõdeda, et ollakse õigel teel...
Kes ja millest kirjutaks ?
Pädeva ja oma ala hea tegija puhul ei pruugi alati temalt siiski vajalikku ja ka loetavat kirjatööd saada. Tavaliselt ei lase just pidevas tormamises oleva tipu ( nii treeneri, õpetaja, sportlase, harrastaja , korraldaja ...) ajabilanss teda korraks maha istuda, et kaastööd sünnitama hakata. Jääb ikkagi see variant, et keegi peab tulema ja selleks arutelu ajaks asjatundja istuma sundima ja kõik kuuldu linti saama. Nagu värskes numbris on teinud seda mitmel juhul peatoimetaja Lauri Birkan ise...
Meie "mahavõtmine " kolleeg Rein Haljandiga, Grossist rääkimise tarbeks kujunes hoopis ühiseks siiraks sooviks oma ühist õpetajat ja suunajat meenutada ning tuleb tunnistada, et juttu jätkus rohkemaks kui lõpuks paberile sai.
Geograafiõpetaja ja klassijuhataja Anu Teppo pikem persoonilugu on taas näide heast leiust ja ilmekast liikumisharrastuse rollist, mis nagu märkamatult ka tema õpilasteni kandub ja nii mõnegi kolleegi mõtlema paneb... et miks mul oma klassiga nii palju probleeme on...
Kirsipuude rattadünastia esindaja Jaani lugu pole põrmugi viletsam kui eespool näiteks toodud Soome suusasangarite pihtimused. Tore, et läbi kahe numbri on oma mõtteid saanud jagada omal ajal hiilgavaid suusasõite teinud Uno Leist... Nii et meil jagub , keda võtta ja kellelt õppida !
Kui keegi ütleb välja mõtte, et "...Ma ei võta tasu mitte 30 minuti, vaid 30 aasta eest - oma kogemuste ja saavutuste eest, sest võin vaid mõne minutiga korda teha seda, mida teised arstid ei suuda kuudega .", siis paljudki, kes on ehk pikemaltki kõike omandanud, tahaks teada, mis on dr. Allan Oolo sellise avalduse taga. Või küsime me oma nõu ja antava abi eest häbematult vähe ? Ning jällegi on just peatoimetaja pidanud end ühte uude valdkonda - trigeenikasse - sisse "töötama", et loost lugu teha...
Hea, et jätkub ka muid huvitavaid autoreid, keda ühiste õpitegemiste kaudu juhtun tundma ning see laseb ehk ka LB- l peaideoloogina ajakirja osas pisut rohkem ettepoole vaadata ehk toimetada ...
Võib arvata, et nii mõnigi on "Jooksjale" pisut populaarset stiili ette heitnud, aga ka kõik eelpool nimetatud soomlaste loetuimad spordiajakirjad on jätnud üleliigse "akadeemitsemise" ja püüdnud ka kõige tõsisema uuringu või taustmaterjali puhul hea ning laialt mõistetava materjali tekitada. Usun, et meilgi tuleb aeg, mil leitakse, et oma kodumaises kirjasõnas tuleks rohkem oma töid ja tegemisi avada, nagu on teinud seda kauaegne kolleeg, emeriitprofessor ja maailma tasemel vastupidavusalade spets Ants Nurmekivi. Hoolimata sellest, et meie ametlik teadusinfo süsteem liigitab selle "viimase rea " kirjatööks...
Leiab veel palju muudki ...
... ja selle all pean ma silmas kõiki teisi eestikeelseid spordi ja liikumisega seotud väljaandeid, nagu " Tennis", "Jalka" , "Basket" , "Orienteeruja" ; " Liikumine ja sport " jt. Need kõik on oma spordiala vajadustest käima läinud ja püüavad erineval moel teadmisi ja ka alasisest infot levitada.
Eks ole laiema lugejate ringi hinnata, mida ja mis tasemel on "Jooksja" erinevaid teemasid kaante vahele saanud, aga pikemalt toiminud viieaastase "Hiihto" pealt pisut mõõte võttes saab küll tõdeda, et ollakse õigel teel...
Kes ja millest kirjutaks ?
Pädeva ja oma ala hea tegija puhul ei pruugi alati temalt siiski vajalikku ja ka loetavat kirjatööd saada. Tavaliselt ei lase just pidevas tormamises oleva tipu ( nii treeneri, õpetaja, sportlase, harrastaja , korraldaja ...) ajabilanss teda korraks maha istuda, et kaastööd sünnitama hakata. Jääb ikkagi see variant, et keegi peab tulema ja selleks arutelu ajaks asjatundja istuma sundima ja kõik kuuldu linti saama. Nagu värskes numbris on teinud seda mitmel juhul peatoimetaja Lauri Birkan ise...
Meie "mahavõtmine " kolleeg Rein Haljandiga, Grossist rääkimise tarbeks kujunes hoopis ühiseks siiraks sooviks oma ühist õpetajat ja suunajat meenutada ning tuleb tunnistada, et juttu jätkus rohkemaks kui lõpuks paberile sai.
Geograafiõpetaja ja klassijuhataja Anu Teppo pikem persoonilugu on taas näide heast leiust ja ilmekast liikumisharrastuse rollist, mis nagu märkamatult ka tema õpilasteni kandub ja nii mõnegi kolleegi mõtlema paneb... et miks mul oma klassiga nii palju probleeme on...
Kirsipuude rattadünastia esindaja Jaani lugu pole põrmugi viletsam kui eespool näiteks toodud Soome suusasangarite pihtimused. Tore, et läbi kahe numbri on oma mõtteid saanud jagada omal ajal hiilgavaid suusasõite teinud Uno Leist... Nii et meil jagub , keda võtta ja kellelt õppida !
Kui keegi ütleb välja mõtte, et "...Ma ei võta tasu mitte 30 minuti, vaid 30 aasta eest - oma kogemuste ja saavutuste eest, sest võin vaid mõne minutiga korda teha seda, mida teised arstid ei suuda kuudega .", siis paljudki, kes on ehk pikemaltki kõike omandanud, tahaks teada, mis on dr. Allan Oolo sellise avalduse taga. Või küsime me oma nõu ja antava abi eest häbematult vähe ? Ning jällegi on just peatoimetaja pidanud end ühte uude valdkonda - trigeenikasse - sisse "töötama", et loost lugu teha...
Hea, et jätkub ka muid huvitavaid autoreid, keda ühiste õpitegemiste kaudu juhtun tundma ning see laseb ehk ka LB- l peaideoloogina ajakirja osas pisut rohkem ettepoole vaadata ehk toimetada ...
Võib arvata, et nii mõnigi on "Jooksjale" pisut populaarset stiili ette heitnud, aga ka kõik eelpool nimetatud soomlaste loetuimad spordiajakirjad on jätnud üleliigse "akadeemitsemise" ja püüdnud ka kõige tõsisema uuringu või taustmaterjali puhul hea ning laialt mõistetava materjali tekitada. Usun, et meilgi tuleb aeg, mil leitakse, et oma kodumaises kirjasõnas tuleks rohkem oma töid ja tegemisi avada, nagu on teinud seda kauaegne kolleeg, emeriitprofessor ja maailma tasemel vastupidavusalade spets Ants Nurmekivi. Hoolimata sellest, et meie ametlik teadusinfo süsteem liigitab selle "viimase rea " kirjatööks...
Leiab veel palju muudki ...
... ja selle all pean ma silmas kõiki teisi eestikeelseid spordi ja liikumisega seotud väljaandeid, nagu " Tennis", "Jalka" , "Basket" , "Orienteeruja" ; " Liikumine ja sport " jt. Need kõik on oma spordiala vajadustest käima läinud ja püüavad erineval moel teadmisi ja ka alasisest infot levitada.
Orienteerujate ajakiri on muljetavaldava ilmumislooga ja äärmiselt meeldiva üldpildiga /repro : EOL
|
EOK kureeritav - L & S tahab tekitada senisest enam head väljundit nii mõttele kui praktilisele väljundile /repro EOK
|
Lisaks muidugi ka laienev online meedia, mis on mitte ainult "jalga ukse vahele " saamas, aga on leidnud oma kiirete, suuremahuliste võimaluste juures harrastajate hulgas kindla kasutajaskonna. Samuti nagu mitmed spordiblogid või ka käesolev vaba suusaveebi keskkondki... Nii et võtke, mida tahes ja mis huvi pakub...
Kui aga korraks tulla veel selle sünnipäevalapse - 5-aastase "Hiihto" toimetajaloo juurde, siis tunnistab temagi, et digitaaljastu on küll tulnud, aga uue talve tulles on neil 45 000 lugejat, kes , nagu ta ütleb "... tahaks saada ikka seda trükisooja ajakirja, et siis täies rahus temasse süveneda ..."
Mina jällegi rõõmustan, et "Suusatades ... " leheküljel on senise 11 kuuga "külas käinud " samuti 45 000 huvilist. Ootame kõik küll hetkel kõvasti lund, aga see "must seis" takista teil suusaasju uurimast...
Parimate pühadetervitustega
