Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
Paaristõuge on suusatamises võimas relv, mida eriti just kaasaja tipptasandil väga palju kasutatakse. Seegi pilt näitab, et maailma parimad suudavad üsna tõsise tõusu võtta ainuüksi vaid paaristõugetega.
Dario Cologna /SUI/ (nr 1) kasutab selleks eelkõige võimast paaristõuget, aga ka sellele eelnevat käte hooliigutust ette ja aktiivset tõusu pöidadele. Selline aktiivne liikumine ette - varvastele loob inertsmomendi, mis siis paaristõukega "vormistatakse". Tõuke tugevus on aga näha Cologna järel tuleva suusataja (nr 5) asendis. Kepid on tõukest lausa lookas kui kere jõudu maksimaalselt kasutades tekitatakse suurim edasilükkav jõumoment, mille lõpetavad juba vähem jõudu omavad käed.
Nii et sellise hoo- ja tõkeliigutuste suurepärase ajastamisega hoitakse sees hea liigutuste rütm ning saavutatakse vajalik libikiirus. Suusata ise liigub pidevalt pöial olles - hooliigutuse ajal ette varvastele ja siis vajudes tõuke sooritamise ajal taha kandadele. Kui veel ühest detailist ( mitte pisiasjast) rääkida, siis hea ning stabiilse asendi tagab ühe jala/pöia viimine ette( kuni poole pöia jagu), et ette , varvastele liikudes oleks niimoodi pisut suurem tugipind ja parem tasakaal
( vt. järgnevat pilti Justyna Kowalczykist, tema pöidade asendist).
Poolatari aktiivset hooliigutust iseloomustab üks tõeliselt omapärane pildidetail - suusataja hoogsast liikumisest õhku tõusnud pats ! Kui liikumine oleks passivne , lebaks see seljal vist ?
Nii et sellise hoo- ja tõkeliigutuste suurepärase ajastamisega hoitakse sees hea liigutuste rütm ning saavutatakse vajalik libikiirus. Suusata ise liigub pidevalt pöial olles - hooliigutuse ajal ette varvastele ja siis vajudes tõuke sooritamise ajal taha kandadele. Kui veel ühest detailist ( mitte pisiasjast) rääkida, siis hea ning stabiilse asendi tagab ühe jala/pöia viimine ette( kuni poole pöia jagu), et ette , varvastele liikudes oleks niimoodi pisut suurem tugipind ja parem tasakaal
( vt. järgnevat pilti Justyna Kowalczykist, tema pöidade asendist).
Poolatari aktiivset hooliigutust iseloomustab üks tõeliselt omapärane pildidetail - suusataja hoogsast liikumisest õhku tõusnud pats ! Kui liikumine oleks passivne , lebaks see seljal vist ?
Kui siia lisada veel Marit Björgeni äärmiselt jõuline paarsitõuge samalt võistlusrajalt, siis siin näeme pisut laugemal tõusul sõidetava paaristõuke lõpuosa, kus raskub kandub kepitõuke lõppemisel täielikult kandadele, koormates suusa kannaosa ning vähendades suusa ninaosale mõjuvat koormust. Järsemale tõusule minnes ei liiguta enam nii taha, kuna tõukest saadud libikiirus väheneb ja on vaja kiiresti minna järgmise tõuke sooritamisele