"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Mitte ainult küttepuudest ...

Kui mõnusa huumorisoone ja äärmiselt laia huvide ringiga Otepää juurtega mees Mart Juur oma 26.märtsi Kirjandusministeeriumi  saates lugemissoovitusi jagas, siis võttis ta raamatupoe riiulist ühe, mitte just eriti koguka raamatu, mis aga kohe esimeste kommentaaride järel paistis päris uudne ja omapärane olevat. Lihtsa ja väga konkreetse pealkirjaga teoseks oli norralase Lars Myttingu poolt kirjutatu, mis eesti keelde  tõlgituna ja kirjastuse Sinisukk kaudu välja antuna on saanud nimetuseks -   "Küttepuud"...
Picture
Ministeeriumitegelane Mart Juur raamaturiiulite ees oma valikut tegemas ja lugemissoovitust andmas / ETV / screenshot
Kui Juur juba seletusi jagab, siis käib see viimase peal. Oma ladusa jutuga annabki ta teada,  et  see , Skandinaavias läbi aegade enim müüdud raamat (200 tuhat eksemplari) ei pruugi just siin käsiraamatute osakonnas ollagi, sest kõige asjalikkuse juures on ses pisut enam kui 200- leheküljelises raamatus palju mõnusat ja omapärast , mis kõik küttepuude tegemise, kasutamise  käigus kogetakse. Kui hiljem veel internetist lisaks uurin, siis tituleeritakse see üllitis lausa Piibliks ja mõnusfilosoofiliseks mõtisklusraamatuks sellest, mis kuuluvat norralaste elustiili juurde nagu suusatamine, igavad kohalikud ajalehed ja igaaastane põdrajaht...
Nii, nii - nüüd peaks küll sammud poodi seadma, seda enam , et just praegu on ka endal talvepuudega tegelemise aeg käes ning ehk leiab sealt midagi taolist, mida lugeda ja arvesse võtta.  
Raamatupoed on meil praegu lugemisvara triiki täis. Millest kõigest küll ei kirjutata ja mida kõike küll kaante vahele ei aeta. Vahelgi tekib küsimus - kes seda kõike loeb ja kas on inimestel aega kogu muu loetava, kuulatava, vaadatava, aga ka tehtava kõrval veel raamat kätte võtta. Ja kui üks prominent avameelselt tunnistab, et ta pole viimasel kümnel aastal ühtki raamatut lugenud, siis on see küll tema küsimus, kuid võib viidata ka sellele, et ta pole ilmselt praeguses kiirustavas ajas üksikjuhtum...
Juure soovitustest innustust saanuna astun suht hästi varustatud kohaliku  X raamatupoe uksest sisse ja et mitte mööda riiuleid edasi tagasi saalida, palun noorukesel müüjal mulle see Põhjala menuk - " Küttepuud " üles otsida.  "Hetk, hetk, kohe vaatan" ja siis leiabki ta oma targast arvutist, et kuskil seal konkreetsel riiulil see puuriidapildiga raamat ongi...
Nagu ikka, lööd esmatutvusel kohe raamatu kuskilt lahti ja kui pisut loed, siis tunned õigepea- kas tahad edasi lugeda või tänad lahkelt osutatud teenuse eest ja ulatad raamatu üle leti tagasi... "Küttepuud"  avanes seekord 134/135 lk. kohalt ja seal seisis selline tekst - PUURIIT ...PUURIIDAGA EI OLE MINGIT JAMA. Selle väärtus börsile ei kahane. See ei roosteta. See ei nõua lahutust. See lihtsalt seisab oma kohal ega tee muud , kui ootab talve...
Autoriõigused ei luba mul seda mõnusat teksti pikemalt tsiteerida, aga eks ole- juba see põgus pilguheit raamatusse on ju igati paljulubav. 
Enne kui maksmiseni jõuan, vaatan korraks lausa väikese puuriida kõrgust verivärsket Sotši OM-i raamatute virna, aga seal olev kaup tundub hetkel küll "Küttepuude" kõrval niivõrd tavalisena. Eks  seda ole aega hiljem vaadata, et mida siis kõige kuuldu-nähtu kõrval ka järjekordsesse olümpiaraamatusse on raiutud...aga nüüd teen investeeringu halgudesse...

"Küttepuud " lugedes ...

Head raamatut ei tohi hakata ringi seletama, sest see ei kukuks kuigi hästi välja ja hästi öeldut ei saa enam paremini üle öelda. Küll aga tekib lugemisel alati see kirjapandu ja enda kujutelma kokku viimine. Leides aina uusi, häid ja tuntavaid mõtteid, aga lisades ka enda kogetut ning palju sellist, mida täiendusena siinkirjutatule juurde mõtled. Ja neid leiukohti avastad selles "puude raamatus" igalt lehelt. Kui antakse veel teada, et küttepuude tegemisega meeldib tegeleda just üle 60 aasta meestel, saabki selgeks , miks raamatusse on just vanema ja kogenuma seltskonna arusaamu sisse võetud, jättes kõrvale "juhupuulõhkujad", kelle käest tahaks vahelgi ohutuse huvides kirve ära võtta ning kel pole paraku ka veel seda puudega tegelemise laiemat tunnet tekkinud...

Picture
Lars Mytting /NOR/ oma bestselleri ja tõeliselt kaasaegse töövahendiga / Foto : LM kodulehekülg www.larsmytting.net
Samas kogen lugedes üha enam, et olen siiski puude tegemisel rohkem kui poolsajandi jooksul uskumatult palju seda sama tundnud, mida norralane Lars Mytting nüüd paberile pannud. Ning veel üks moment - kas just teadlikult, aga vaistlikult ning võib olla et  isegi respektist puude vastu olen nendega - puudega - päris õigesti ja ilmselt vist ka kuskilt kaasa tulnud talupoja (?) tarkusega toimetanud. Ja vastutasuks on nad meie toa ja maja soojana hoidnud... 
Mis aga veelgi olulisem - see puumetsas mässamine või halukoorma riidakõlbuliseks saamine on pakkunud äärmiselt ühtlast ja head kehalist koormust ning lausa märkamatult "plahvatusliku jõu" rutiinse arendamise käima lükanud... Muutunud mitte mingiks napiks higilõhnalise jõusaali "lühiotsaks" , vaid nauditavaks tegevuseks heas , kevadises aeroobses keskkonnas, kus peagi higi üha enam kergelt alussärki immutab ja lihasedki neid "pauke" paremini seedima hakkavad. Siis tunned varsti, et janu hakkab kergelt vaevama ning harvad pole need juhud , kus just sel kevadisel puulõhkumise ajal võetakse kase alt mahlapurk ja rüübatakse "puist märjukest"...
Nii et norrakas Mytting on oma raamatuga mitte ainult kirve oskuslikult paku sisse löönud, vaid kahandab pakk-paku haaval seda müstilist puuhalgude hunnikut. Nagu ta kuskil märgib, ei lõpe kõik veel selle varakevadise rassimisega, vaid need varasemad puutegemiste mälestused ärkavad paraja pakasega puuhalge ahju pannes  taas ellu ning peagi on nende kõrval sündimas juba uued metsa minemise plaanid ...

Kristina Šmigun : Olime avastanud kusagil pakud, mida oli vaja lõhkuda ...

Kõike eelpool kirjutatut lahti seletades oli mul kindel soov seda ka suusaveebi temaatikaga siduda. Ja tuleb tunnistada, et see polnud raske, pigem vastupidi, sest neid suusatajate seoseid puulõhkumiste ja metsatöödega võiks kümneid ja kümneid üles lugeda. Kui Kristina Šmigun räägib oma treeningutest , siis sinna tuleb sisse just Ruusalt treener Herbert Abelilt kaasa saadud lähenemine kehalisele tööle . Üks tüüpilisi ja kättesaadavaimaid võimalusi oli just puude lõhkumine , mida kasutasid oma noorte treeningutes nii Abelid Ruusal, Lukinid Võrus  kui ka Bergmannid Viljandis. Nagu Kristina kirjeldab oma memuaariraamatus, siis ... Läksime Katriniga Otepääl suviti hommikvõimlemisele, kirved õlal, sest olime avastanud kusagil pakud, mida oli vaja lõhkuda: Lõhkusime tunnikese, tasuks sitked käed ja tugev selg...
Keegi kuskil itsitas küll õdede tegevuse üle, aga neil polnud mahti seda tähelegi panna, sest just paaristõugete osakaalu kasv näitas, et just  kere ja käterammuga saab sõidu võimsamaks...

Otepääl liikus aga kunagi sellinegi legend , et kui omal ajal saabus sinna NL suusakoondis, siis kõigele muule lisaks tuli laagriülematel leida üldkehaliseks treeninguks võimalusi puid lõhkuda ja heina niita. Nii et polnud ime kui vahel otsiti lausa taga, kus oleks mõni lõhkumata puuvirn. Vahel oli selle seletuseks ka see, et nii treenivad just konkurendid, Skandinaavia suusatajad, keda saatiski paljudel juhtudel " sitkete metsameeste" maine. Nagu kinnitas mulle legendaarne soome sporditegelane Heikki Kantola, oli üks sitkeimaid "kirvemehi" Juha Mieto, aga teada olnud ka sellised varasemate aegade kuulsused nagu Kalevi Oikarainen, Arto Tiainen ja muidugi Eero Mäntyranta, kes said suure osa oma jõust ja sitkusest just metsatöid tehes. See allpool olev, möödunud sajandi 50-ndatel tehtud pilt aga näitab, kuidas  norra toonased suusakuulsused andsid saele ja kirvele valu ja nii ikka pikki täispäevi järjest... Siit  laoti "põhja" ehk Holmenkolleni 50 jaokski ...
Picture
Repro raamatust " Den norske langrennsboka"
" Noh, eks  selle, vahetu füüsilise töö osa  on nüüd kahjuks suusatajate treeningutest kadumas ja leiab asendamist jõusaali punnitamistega.  Aga selline metsatöö ja kirvevibutamine  võiks olla suusataja treeningutes ikka sees, kui tahad võimast paaristõuget saada ja tervenisti kogu keha vintskeks treenida " arutleb minu pärimise peale legendaarne suusatreener Laur Lukin. "Ja mina pidasin selliseid metsatöid ikka heaks vahendiks ka selle tõttu,  et hoida  närvisüsteemi üleväsimuse tekke eest " kordab  ta lõpetuseks sama põhimõtet, mida kirja pannud ka oma murdmaasuusatamise treeningu raamatus. Küll pidi aga ta vahel mõnele poisile ennem põhjaliku kirvekäsitluse algõpetuse andma, sest kord käis üks kirves ka kellegi jala kallal ära. Ehkki see pole naljaasi, ei saa seepärast veel puulõhkumist ära jätta ...
Eks ole ajad ja tingimused muutunud, harvesterid ja halupuu firmad selle suurema puude hankimise vaeva endale võtnud, aga kunagi pole keelatud ka ennast õigustanud ning igati hääde treeningvahendite ( nagu kirjeldatud metsatööd) kasutamise juurde tagasi pöörduda. Pealegi kui niimoodi ka mõned äärmiselt  vajalikud kodused tööd tehtud saavad ja õuedesse talvepuu riidad kerkivad ...Tõhusa treeningu eest on see aga enam kui küll !

" Kas kõrgharidus peab tulema läbi puude lõhkumise ??? "

Sellise küsimuse esitas juba aastaid tagasi Vana- Otepääl, meie n.ö. Peda baasis mulle üks üliõpilane. Tema nime ma kahjuks ei mäleta, aga võib- olla oli see üliõpilane Kask ... 
Nagu meil toonastes õppelaagrites kombeks, aga eelkõige ikkagi hädavajaduseks, pidime oma spordibaasi talviste puuvarude osas ikka ise hoolt kandma. Üle kolmekümne ahju neelasid talve tulles  puuriit - puuriida järel. Et mitte keset talve minna metsakuivi puid langetama , nagu see juhtus kuskil 80-ndate alguses, siis püüdsime ikka kevad - talvel puud hankida, et need siis mitmenädalastes suvelaagrites ära saagida, lõhkuda ning varju alla saada. Oli üsna hea juhus, et Viimsis asuv  tuntud Kirovi kalurikolhoos lõikas endale Lõuna- Eestis palke, aga kõik kütteks kõlbava olid nad nõus meile Vana- Otepääle virna vedama. Nii et kui tudengid õppelaagrisse saabusid, võtsid neid vastu aina uued ja uued puuvirnad, mille kallale siis tuli asuda. 
Ega see töö just noorte konti rikkunud, pigem ehk oli hea üldfüüsilise eest, kuid muidugi oli puulõhkumist rohkem kui vaja. Nagu sellistes laagrites ikka, tuli ka siis ette igasuguseid laagrikorra rikkumisi ning "karistuseks " suunas korrapidaja õppejõud need tudengid "töökasvatuslikel" eesmärkidel ikka sinna puuvirnade rüppe...
Picture
Sellises perspektiivitus olukorras võib tõesti esile kerkida küsimus kõrghariduse omandamise ja puulõhkumise seostest/foto : TLÜ /TSI arhiiv
Muidugi polnud kogu see tööprotsess päris  igaühe meele ja lusti järgi, kuid kogu see paar-kolm nädalat välkusid kirved ja haluvirnad muudkui kasvasid. Kirveste kohta ehk niipalju, et ega siis  polnud mingeid "fiskarseid" ning kasutada tuli tõelisi "vene kirveid", mille mõnigi turskem vend silmini pakku lõi, nii et puust varte pilpad lendasid. Oli see siis suurest jõust või protestist tingitud - võta sa kinni. Ilmselt just sellistes situatsioonides esitati kord  mulle ka see pealkirjas toodud küsimus, mis tahtis saada selgust omandatava kõrghariduse ja puulõhkumise omavahelistes seostes. Täpset vastuse sõnastust ma ei mäleta, aga küllap see ikka sinnapoole tüüris, et ehkki puulõhkumist eraldi ainena õppekavas küll pole, käib see meie õppelaagri tegemiste hulka ja on loomulikult üks osa laagri edukast läbimisest. Mis aga kõigile meile selgeks sai - ainult sellise suure hulga inimestega puude kallale asudes suutsime talveks oma enam kui 30 ahju "ära toita"...
Picture
Laagriülema, tuntud keregjõustikutreeneri Hans Torimi järelvalve all käib Vana- Otepääl "valmistumine talveks" / foto : TLÜ/TSI arhiiv
Suure üldistusena saab nüüd takkajärgi küll öelda, et ülimalt oli hea samade tudengitega talvelaagrites hommikuse rivistuse järel puukuuri minna ja sealt oma toa ahju ette sületäite kaupa kuivi halge tuua. Et siis suusatunnist ja pakase käest tulles oleks hea mõnusat ahjusooja tuba nautida...
Usun, et neid ridu loevad ehk ka mõnedki toonased  Vana - Otepää puulõhkujad ning küllap sigineb neis seda kõike meenutades pisut nostalgiatki. Nagu veel kellel tahes , kes oma teistes spordilaagrites või - baasides kirveid vibutanud, labidatöid teinud või vikateid keerutanud...
Seda koos tegutsemist on ju päris tore meenutada...
Kuna Vana - Otepää ei kuulu enam ülikoolile ja kasutame laagriteks muid kohti, siis  püsib nüüd ka puulõhkumine "päevakorras" meil vaid episoodiliselt. Nii korraldame oma rekreatsioonitudengitega esimesel kursusel sellist traditsioonilist ettevõtmist nagu "Rebaste retk", mis on viinud meid Eesti erinevatesse paikadesse. Kõiksuguse ringi vaatamise kõrvale on kuulunud ka talgutöö. Nii olemegi saanud  puid lõhkuda nii Matsalus kui Jõulumäel, Soomaal kui Valgehobusemäe suusakeskuses. Seda ikka  - koos, vabast tahtest ja suurima mõnuga...
Picture
"Rebaste retk" Valgehobusemäel. Kui keskuse hing, legendaarne Albu vallavanem Kalju Kertsmik meid puudehunniku juurde viis ja kirved kätte andis, läks talgutöö lahti... / Foto : K. Zilmer
Saatesõnadeks ...

Kui nüüd siia juurde ka mainitud "Küttepuude " raamatu läbi loete, siis veendute küllap  isegi, et see puude tegemise ja kasutamise oskus või ka mingi muu "tavalise töö värk " võiks meie igasugustes toimetamistes küll enam kohta leida. Kindlasti  annaks kõik kirjeldatu siis meile igas mõttes ja tähenduses  ikka ja jälle palju sellist, mis kipub muidu tasapisi möödanikku vajuma, aga võiks meie olemist oluliselt  ja uskumatul moel rikastada...


Picture
Siin ta on - mitte ainult riit puid ! /Foto : K. Zilmer
P.S. Viidatud raamatu " Küttepuud " autori Lars Mytting 'u võidukäik aga  jätkub. Saksamaal on ilmunud tema raamat sellise, allpool oleva  kaanekujundusega... Eks igal maal ole omad kuvandid ja kombed, aga  igalpool maailmas on  seda  puude tegemist veel küll ja küll. Või õigemini öeldes - see ei kao vist kunagi . Aga just eile soovitasin seda raamatut lugeda ka heal sõbral - Saksamaa  suusagurul Georg Zippfelil- ta ju ka  Swartzwaldi / Black Foresti (!) metsade  mees , nii et on metsadega ja metsatööga kindla peale kokku puutunud mees ... Eks kuuleb, mida arvab tema ...
Picture
Powered by Create your own unique website with customizable templates.