Rullimomente
Vaadates eelmisel laupäeval filmitud Eesti kahevõistlejate suviste MV-te rullitamist võib öelda, et sõidutehnika on vanematel poistel päris kena. Juurde on tulnud jõudu ja võimsust, omaette küsimus on muidugi see - kui võimsalt ikkagi see maailma paremik veel ees kimab. Põgusad vaatlused kinnitavad, et ka rullidel on maailma kahevõistlejate tippseltskond sama osav kui talvelgi. Osatakse kasutada taibukalt rullidel liikumise võimalusi, et treenituse saamise kõrval ka tehniliselt hästi, n.ö. "talviselt" sõita. Lähtutakse eelkõige sellest, et iga liigutus läheks ettevalmistaval perioodil õigesse kohta, mitte et niisama kilomeetreid maha kõristataks ....
Seda aga panebki pisut madalamal tasandil suusatajate juures üsna pahatihti tähele, et ollakse küll rullidel, aga ei kehaline võimekus ega oskused ei võimalda kuigi hästi liikuda ja liigutuste pilt erineb talvisest suusatamisest üsna selgesti. Siin peaks küll iga treener, aga muidugi ka sportlane ise vaatama, mida ja kuidas ikkagi rullidel tehakse. See peaks olema eelkõige perfektne tehniline töö ja eriti just noorte ( või vähema suusaoskusega harrastajate) puhul peaks oskuslikult valima, et ei mindaks liiga raskeid tõuse "kangutama". Esmalt ikka tasakaal, raskuse ülekanne paika ja siis alles tuleks end raskematele tõususele "lubada"...
Kui keegi kurdab, et ei saa oma sõidust kuidagi tagasisidet, siis tehnilisi vahendeid oma liigutuste ülesvõtmiseks on käesoleval ajal piisavalt ja neid appi võttes saabki vastuse - kas suudad rullidel suusataja moodi liikuda või käib üks "päris paras kakerdamine". Nii et pange oma moblad ja I-poned rakkesse ja nagu öeldud - pilt juba ei valeta ning ainult nii saab oma rullitreeningutele korraliku sisu luua.
Eks rullsuusk paku muidugi suvise treeningu osas tõesti häid võimalusi ja kui ehk sammuta või ühesammulise paaristõuke sooritamises on ta pea et perfektne vahend ja lubab raja raskusastet varieerides end hästi talveks ette valmistada, siis teatud tehnikavariantide juures jääb tal juurde ikka n.ö. rulli eripära. Ma ei mõtle siinkohal mittte niivõrd tõuke ja hooliigutuste suhte erinevust , võrreldes suusatamisega, vaid ütleksin nii - rullidega on lihtsam toimetada, aga suusaga, hoolimata tema pikkusest pead suutma ka hakkama saada.
Allpool olevaid videoklipist tehtud kuvatõmmiseid vaadates ei saa Kristjan Ilvesele ja tema taga tulevale Karl August Tiirmaale midagi ette heita. Hea kõrge tugiasend on mistahes sõiduviisi juures määrava tähtsusega, võimaldades tõuke sooritanud vabajalal hetkeks lõdvestuda , aga ka tugijalg ise on sellises asendis võimalikult vähe pingestatud. Kui n.ö. libifaasides selliseid lõdvestusmomente ei suuda tekitada, siis ei saa jalgade lihaskond hetkekski puhkust ja saabub väsimus just lokaalse lihase tasandil.
Allpoolt esitatakse näiteid kahevõistlejate ( esiplaanil Kristjan Ilves, teda seiramas Karl August Tiirmaa ) uisutehnikast, mida tasuks kellel tahes ka oma uisutehnika sooritustes tähele panna
Seda aga panebki pisut madalamal tasandil suusatajate juures üsna pahatihti tähele, et ollakse küll rullidel, aga ei kehaline võimekus ega oskused ei võimalda kuigi hästi liikuda ja liigutuste pilt erineb talvisest suusatamisest üsna selgesti. Siin peaks küll iga treener, aga muidugi ka sportlane ise vaatama, mida ja kuidas ikkagi rullidel tehakse. See peaks olema eelkõige perfektne tehniline töö ja eriti just noorte ( või vähema suusaoskusega harrastajate) puhul peaks oskuslikult valima, et ei mindaks liiga raskeid tõuse "kangutama". Esmalt ikka tasakaal, raskuse ülekanne paika ja siis alles tuleks end raskematele tõususele "lubada"...
Kui keegi kurdab, et ei saa oma sõidust kuidagi tagasisidet, siis tehnilisi vahendeid oma liigutuste ülesvõtmiseks on käesoleval ajal piisavalt ja neid appi võttes saabki vastuse - kas suudad rullidel suusataja moodi liikuda või käib üks "päris paras kakerdamine". Nii et pange oma moblad ja I-poned rakkesse ja nagu öeldud - pilt juba ei valeta ning ainult nii saab oma rullitreeningutele korraliku sisu luua.
Eks rullsuusk paku muidugi suvise treeningu osas tõesti häid võimalusi ja kui ehk sammuta või ühesammulise paaristõuke sooritamises on ta pea et perfektne vahend ja lubab raja raskusastet varieerides end hästi talveks ette valmistada, siis teatud tehnikavariantide juures jääb tal juurde ikka n.ö. rulli eripära. Ma ei mõtle siinkohal mittte niivõrd tõuke ja hooliigutuste suhte erinevust , võrreldes suusatamisega, vaid ütleksin nii - rullidega on lihtsam toimetada, aga suusaga, hoolimata tema pikkusest pead suutma ka hakkama saada.
Allpool olevaid videoklipist tehtud kuvatõmmiseid vaadates ei saa Kristjan Ilvesele ja tema taga tulevale Karl August Tiirmaale midagi ette heita. Hea kõrge tugiasend on mistahes sõiduviisi juures määrava tähtsusega, võimaldades tõuke sooritanud vabajalal hetkeks lõdvestuda , aga ka tugijalg ise on sellises asendis võimalikult vähe pingestatud. Kui n.ö. libifaasides selliseid lõdvestusmomente ei suuda tekitada, siis ei saa jalgade lihaskond hetkekski puhkust ja saabub väsimus just lokaalse lihase tasandil.
Allpoolt esitatakse näiteid kahevõistlejate ( esiplaanil Kristjan Ilves, teda seiramas Karl August Tiirmaa ) uisutehnikast, mida tasuks kellel tahes ka oma uisutehnika sooritustes tähele panna
|
Esimene kuvatõmmis näitab jalgade ja kätetöö head ühildumist. Tõukejalg (vasak ) suunab kogu jõu enda alla olevale , käärselt libisema minevale rullile. Seda soodustab ka liikumissunnaline kerekallutus, mis laseb hästi sooritada raskuse ülekande ning suunata tõukejõu libisevasse rulli. Samaaegselt rakendub ka tugev paaristõuge... nii et kõikvõimalikud tegevused on sooritatavaks uisusammuks tehtud õigesti |
Teine kuvatõmmis näitab rullitõuke lõppasendit. Tõuge tuleks sooritada võimalikult täistallalt , mitte n.ö.varbaga. Tõuge ise aga suunata keresse, et sealt kaudu edasi kanduda libisevasse rulli
Kolmas kuvatõmmis näitab suusasammu kõige olulisemat osa- vabalibisemist. Tõuke järel libisedes on aega ka lihaste lõdvestuseks- nii tõuke kui tugijalal. Raskuse ülekannet iseloomustab ka vajumine isegi libiseva rulli väliservale( antud juhul näitab seda ka keha raskuskeskmest lähtuv punane joon)
Samas tuleb libisemise pikkust tunnetada, et tabataks ära moment, mil libikiirus hakkab kahanema ja on vajalik sooritada uus libisamm. Kontrollida tuleb ka tõuganud jala liikumise kõrgust. Liiga kõrgele kerkinud jalg pingestab kere külglihaseid ja ka suusk ise jääb nagu "varba otsa rippuma" ning kergitab tervikuna suusatajat n.ö. üles-alla. Sõit peaks kõrvalt vaadates olema aga võimalikult sujuv "kulgemine"
Samas tuleb libisemise pikkust tunnetada, et tabataks ära moment, mil libikiirus hakkab kahanema ja on vajalik sooritada uus libisamm. Kontrollida tuleb ka tõuganud jala liikumise kõrgust. Liiga kõrgele kerkinud jalg pingestab kere külglihaseid ja ka suusk ise jääb nagu "varba otsa rippuma" ning kergitab tervikuna suusatajat n.ö. üles-alla. Sõit peaks kõrvalt vaadates olema aga võimalikult sujuv "kulgemine"
Kuid , veel üht pilt lisades, tahaks juhtida tähelepanu ühele tehnilisele momendile, mida rullimine kaasa kipub tooma. Selleks on just vabalibisemise järgselt vabajala liikumine tugijala juurde, kus just lühikese rulli tõttu on võimalik liigutus, mida talvel suusatamise juures ei kohta. Vaadake korraks seda pilti ...
Nagu suusataja X sooritusest näha , on vabajala juurdetoomisel rullsuusk pööratud lausa risti liikumissuunaga. On arusaadav, et tahetakse kiiresti vabajalga ette viia, aga see ei saa toimuda n.ö.põlv ees liikudes, rullsuusk varba otsas "rippumas". Kui see jääks vaid rullsuusatamise treeningu tasandile, aga selline tehniline sooritus ei ühtu talvise liikumisega suusal - seal juba jalga niimoodi ei liiguta. Selline rullsuusatamise sooritus on kahjuks teatud osas kandunud mõnedel suusatajatel ka talvisesse sooritusse. Tundub, et suvine samm on märkamtult talvisesse suusasammu sisse "pugenud"
Mida teha selle vältimiseks? Tuleks uisusammu selle nüansi sooritust kontrollida. Püüda vabajalga juurde tuues teha seda enam sirgemalt - puusast, mitte põlvest ... Eriti on see hästi kontrollitav laugematel rulliradadel, millel saab rullsuusa "õigemini jooksma küll "
P.S. Kui tundus, et see problemaatilne liigutus oleks justkui ainult kahevõistlejate videoid analüüsides silma hakanud, aga sedasama pilti nägi palju ka hiljutisel Võru rolleri võistlusrajal. Nii et mõtlemise ja kontrollimise koht.
Kena rullitamist, kuniks teed head ja jäine libedus veel tulemata
28.septembril 2014
Mida teha selle vältimiseks? Tuleks uisusammu selle nüansi sooritust kontrollida. Püüda vabajalga juurde tuues teha seda enam sirgemalt - puusast, mitte põlvest ... Eriti on see hästi kontrollitav laugematel rulliradadel, millel saab rullsuusa "õigemini jooksma küll "
P.S. Kui tundus, et see problemaatilne liigutus oleks justkui ainult kahevõistlejate videoid analüüsides silma hakanud, aga sedasama pilti nägi palju ka hiljutisel Võru rolleri võistlusrajal. Nii et mõtlemise ja kontrollimise koht.
Kena rullitamist, kuniks teed head ja jäine libedus veel tulemata
28.septembril 2014
