"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Laur Lukin: Teerajajatest ja suurtest eeskujudest...
( meenutades oma õpetajaid )

Erna ja Herbert Abelid olid fantastiline suusatajate pere, kes võitis palju auhinnalisi kohti, medaleid ja tiitleid, kuid veelgi rohkem kuulsust on toonud nende õpilased ja omakorda juba ka õpilaste õpilased. Neil endil läks aga nii, et tuli töötada ja treenida  raskel sõjaaegsel ja sellele järgnenud aastatel, kus ka treeningmetoodika polnud ju veel kuigi põhjalikult välja kujunenud.
 
Teerajajatest endist
 
Erna Kull-Abel sündis endises Sadala vallas Tartumaal 19.detsembril 1915 ja lahkus manalateele oma kodulinnas Tartus 31.augustil 1999.aastal. 1939.aastal abiellus ta Herbert Abeliga, kes on sündinud 13.mail 1916 .aastal Sõmerpalu vallas Võrumaal. Herbert lahkus meie hulgast  28. novembril 1991. aastal .
Edaspidi nimetan ma Herbertit Herbiks, nagu tavatsesid kutsuda teda kõik õpilased ja tuttavad.
Nii Erna kui Herbi mõjutajaks , õpetajaks ja treeneriks oli omaegne hea suusataja Theodor Andresson, kes aastatel 1923 -1930 võitis 1-25 km suusadistantsidel 5 Eesti meistritiitlit. Lisaks sellele oli Andresson ka hea suusamäärde keetja , nii et Herbigi kiitis sügaval nõukaajal sageli tema n.ö. kaitseliidu sulamääret.
Tööle asusid Erna ja Herbi 1935.aastal Urvaste algkooli Võrumaal, mis oli sel ajal ka piirkonnas tuntud tugeva spordikantsina. Kui rääkisin 2011.aastal viimast korda kauaaegse Võru Spordikooli direktori Harri Neemega, kes oli Urvastes üheks nende esimeseks õpilaseks, siis oli tal kõik veel toonasest ajast selgelt meeles. Õpetaja Erna olnud väga ilus ja hea inimene. Herbert aga kõva töömees ja igas asjas eestvedaja. 2015.aastal ütles samuti Urvastest pärit kõva suusataja Osvald Mõtttus, et eks Herbil oli ikka kõva sõna ja tugev hääl võtta ning nii ta kutsuski selle abil poisse korrale. Ka Herbi ise on tunnistanud, et küllap üks tema viga olevatki see kõva hääl ja seda eriti ärritunud olekus…
Urvastes tehti hoolega ka suusatrenni ja nii tõi õpetaja Erna 1941.aastal Viljandist Võrumaale juba 5 km distantsi hõbemedali.
 
Tartusse  ja kohe rakkesse !
 
Ülikooli kehakultuuriosakonda astusid Erna ja Herbi 15.oktoobril 1942. Sel sõja ajal pidi muidugi rinnetel käivaga arvestama ja nii katkeski õppetöö 15.mail 1944 , nii et jätkata saadi seda alles 1945.aasta sügisel. Kehalise kasvatuse ja spordi õpetaja kutse sai Erna aasta hiljem – 14.novembril 1946, Herbi aga 1947.a jaanipäevaks.
Eks neil aegadel käis ikka nii, et sõjaolud ei lasknud pikalt oodata ja ülikoolgi võttis endale õpetajateks/õppejõududeks  hakkajamaid inimesi juba koolipingist. Nii ka Abelite puhul. 1943.aastal määrati Erna ülikoolis kõigi tantsu ja võimlemise ringide juhendajaks.  1945.aastal hakkas ta täitma õppejõu assistendi kohta, lõpetamise järel sai juba 0,5 kohaga õppejõuks ja hiljem muidugi juba täiskohaga. 1967 -1970  juhtis Erna aga kateedrijuhatajana kogu ülikooli suusatamise eriala tööd.
Herbi määrati samuti 1943.aastal talispordi alade juhendajaks.  Peale ülikooli lõpetamist viis tee teda EPA treeneriks ja TRÜ õppejõuks. Hiljem aga siirdus ta tööle Tartu Noorsoo Spordikooli ja seal sai teoks tema suur elutöö. Ta oli eelkõige muidugi  Erna isiklik treener , aga kui teha kõige suurem üldistus, sii oli ta minu arust kogu Tartu suusaspordi eestvedaja.
 
Erna ja Herbi saavutuste tee
 
… on äärmiselt märkimisväärne. Eriti just Ernal, kes kogus aastatel 1941-64 Eesti meistrivõistlustel 53 medalit. Neist 32 kuldset ( 16 murdmaasuusatamises, 13 mäesuusatamises ja 3 kombineeritud kahevõistluses..) 1953.aastal tuli ta NL a/ü meistriks slaalomis, oli 1949-53 NL mäesuusatamise paremikus. Kahjuks tegi vigastus sel alal aga võistlemise võimatuks. Erna mitmekülgsus aitas tal võita medaleid ka kergejõustikus – Eesti MV –l 200m jooksus ja 80 m tj ning meistritiitli 800 m jooksus 1945. aastal. Palju tegi ta kaasa ka orienteerumisvõistlustel, seda veteranide klassini välja. 1964.aastal hakati Eestis välja andma ka teenelise sporditegelase aunimetusi ja esimesena pävis selle – Erna Abel.
Herbert on võitnud Eesti meistrivõistlustel suusatamises 11medalit, 4 murdmaas ja 7 mäesuusatamises. 1947. aastal tuli “kuld” slaalomis ja 1964.a “hõbe “50 km-s. On võistelnud ka kahevõistluses ja patrullsuusatamises. 1966.aastast sai Eesti teeneliseks treeneriks. On olnud treeneriks Tartus, teinud tööd ka “Kalevi “ ja Eesti suusakoondistega. Nagu Ernagi, tegeles just vanemas eas palju orienteerumisega.
 
Minu tuttavakas saamine
​

… Abelitega sai alguse astumisel Tartu ülikooli 1959.aastal ja tihedaim kokkupuude kestis kuni ülikooli lõpetamiseni 1963.aastal. Erna oli siis suusakateedri õppejõud, Herbi aga Tartu Noorsoo Spordikooli treener. Ülikoolis sai küll minu treeneriks Osvald Allikas, aga toonased treeningud toimusid ikka koos Abelite noortega, kus igat treenijat juhendas tema isiklik treener. Rahvast oli palju ja treeniti  kas siis Toomemäel, Tähtvere pargis või Emajõe ääres.
Picture
Treenijaid oli tavaliselt ikka kogu Tähtvere lauluväljaku nõlv täIs / foto : Arne Kivistik
PictureTudeng LL - Eesti suusatamise tippu jõudmise päevil /foto:A. Kivistik
​Üheks treeningkohaks oli ka Supilinnas Oa tänavas valminud Abelite maja ümbrus, mis oli
kaetud saepuru ja höövlilaastudega. Õuel oli ka kuur-saun riiete vahetuseks, pesemiseks, aga ka suuskade hoidmiseks. Kes tahtis pesta, mis aga oli alati kohustuslik, pidi tooma sauna 200 meetri kauguselt pangega vett.
Abelite maja õues seisid ka võimlemiskang ja rööbaspuud, kus käis pidev turnimine.
Eks seal see elu siis käis ja mäletan, et kunagi 1959.aasta sügisel rivistas Herbi meid kõiki üles ja IV kursuse üliõpilane Jüri Kaljusto demonstreeris meile paaristõukelise ühesammulise sõiduviisi tehnikat. Herbi sõnul ei olevat sel talvel Kaljustole vastast, kuna tema olevat hooajaks valmistudes suusatanud juba 2000 km. Mulle oli see arusaamatu, aga hiljem rääkis mulle Kaupo Metsur (Jüri kursusekaaslane), et Jüri jooksis suuskadel üsna palju mööda Kääriku metsi… Nii et tehti kõiksusgust trenni ja käis pidev otsimine, ikka selle nimel, et paremaks saada...
Oa tänava treeningutel oli Erna see, kes jagas korraldusi, mitu ringi peab keegi ümber nende maja suusatama. Lapsed tegid tavaliselt sel 80-meetrisel ringil 20 tiiru. Siis aga äkki öeldi, et 15-aastane Aadu Pind tegi eile 100 ringi. Nädala pärast tulin ka ise juba varem kohale ja pingutasin ka 100 ringi ära. Seda peamiselt siis suuskadel joostes.
Sealt Oa tänavalt said alguse ka kõik Emajõeäärsed jooksu - ja matkatreeningud. Kvissentalini oli sealt 7km ja Emajõe kanalini 10. Tavaliselt oli minnes ikka Herbi ees, et tempot pisut pidurdada, aga tagasiteel lasti meil vabalt tulla ja üsna sageli läks meil ikka  Valter Tennisoniga võistluseks.
Abelite maja kõrval oli vaba jäätmaad, kuhu peagi rajas Herbi korvpalliplatsi, mis kujunes kevadel ja suvel   meie lemmikpaigaks. Mängutempo hoidmiseks mängiti ainult 10 punktini ja siis vahetati pooli. Herbi mängis sageli ka tüdrukutega kaasa. Kui ma nüüd takka järgi meenutan, siis oli see korvpallimängimine tal pea et ainumaks kiiruse arendamise võtteks. Teiseks vahendina kasutas ta muidugi sagedast võistlemist…
Sinna Oa tänava platsile rajati peagi ka 200 meetri pikkune saepururada kuhu hiljem pandi maha ka Saksa DV –st saadud plastmassist suusarada. Neile treeningutele lisaks tehti kogu aeg agaralt tööd ka rööbaspuudel ja kangil. Võimlemine oli samuti üks Abelite “leivanumbreid” ja selle rakendamine algas kindlasti nende endi kunagisest huvist ja mitmekülgsest õppest ülikoolis. 
​

Picture
Siia , praegu üsna privaatse välimusega Oa tänava 46 maja ümber mahtus kunagi ära kogu "Abelite tsunfi" suusatrenn / Foto : Google street
 
1962.aastal rajati Tähtvere pargi ja õlletehase vahele 250 meetri pikkune saepururada ja sõitsin isegi vahel seal treeningute ajal, seda just vihmase ilmaga lausa 15 km.
Tundub, et saepururadade kasulikkuse hindamine oli samuti üks Abelite “võtteid”, sest hiljem oli ka Ruusa suusabaasi ümbrus ja metsarajad kaetud saepuruga, kus siis kas joosti pehmel pinnasel, imiteeriti või suusatati. Sest vahel olid talved nii viletsad, et näiteks 1973.aastal saigi vaid saepururajal treenida, kuid sellest hoolimata võitis Rutt Rehemaa Kavgolovos Euroopa
​( sisuliselt maailma ) juunioride meistrivõistlustel 2 kuldmedalit.
Herbi sõnade järgi asendavat saepurul treenimine tõusutreeninguid ja ilmselt peab see igati paika.  Sellise “suvise suusatamise otsimise “ näiteid leiab varasemastki ajast, kuna juba 1945-47.aastal suusatanud Võru meeste jutu järgi sealkandis suusatreeneriks olnud Vello Kaaristo metsa alla kokku kraabitud männiokastel. Ka ma ise, tulles Võrru tööle, tegin Kubija metsa alla sellise 300 m pikkuse männiokastest raja, mis püsib tänaseni. Vihmase ilmaga ja just plastikssuusaga sai seal täiesti rahuldavalt suusatada…
 
Ruusa ja Vooremäe  - ideaalsed treeningpaiga leiud 
 
Peab seda küll ütlema, et heade treeningtingimuste otsimine oli Abelitel nagu veres ja kui see leiti, tulid seal treenides ka hiilgavad tulemused. Erna ja Herbi  ostsid peagi Käärikult pisut eemal (pisut enam kui  2km ) vanad taluhooned  ja rajasid nii enda kui treenivate laste ühistööga Ruusa suusabaasi, mis jäi nende “suusakoduks” aastateks. Põhiliseks põhjuseks sellise kohta leidmisel oli ikkagi treenimiseks ja puhkamiseks rahuliku keskkonna saamine. Siiasamasse metsa , Kondimäe ümber rajati (jällegi) standartsed saepururajad, kus toimusid suviti kahel korral kontrollvõistlused imiteerimisjooksus keppidega kogu Eesti suusaparemikule. Liiatigi veel – ka Käärikul laagerdavale  NL suusakoondisele oli just Ruusa ringil tehtud testjooksud treenituse hindamise mõõdupuuks. Kui aga taheti Abelite trennis pikemaid otsi teha, siis siirduti kas Kääriku, Otepää või Elva poole.
 
Teine suurepärane treeningkoht kujunes välja Tartu lähedale jääval Vooremäel. Imelisele männimetsaga kaetud pehmete samblapinnasega maastikele otsisid just Abelid ( koos oma tudengitega) välja eri raskusastmega rajavariandid ja sealgi tehti nii kontrollvõistlusi kui igapäevaseid treeninguid , Tunnistan ausalt, kui olime korra Vooremäel käimas, siis saime Võru omadega seal paraja praktilise õppetunni , sest 8 -10 km distantsil ei suutnud meie  poisid nõrga ettevalmistuse tõttu distantse läbidagi. Tegin sellest omad järeldused ja peagi valmisid meil omad ja veelgi raskemad rajad Võrru Antsumäele, Haanjasse Jaanimäele ja Vällamäele. Kohe paranesid nii jooksu kui ka talvise suusatamise tulemused.
Picture
Tipptreeneriks kasvanud Laur Lukin ei jäta kuskil mainimata, et õppis ka Herbert Abelilt pidevalt ja küllap sai mõni Herbi tähelepanek meelde jäetud ka siit, ilmselt Sverdlovski võistlusradade äärest / foto : Jüri Jõepera
PictureIngrid Mägar oli see, kes üllatas oma võimetega nii Herbert Abelit, aga peagi ka NL treenerkonda , murdes end suurde koondisse /foto: EFA
Abelid  - pidevad otsijad ja katsetajad
 
… ning ega nad siis seejuures kuigi kergelt oma saladusi reetma kippunud. Kord 1970 –ndate alguses aga see siiski juhtus. Kui neil oli peale kasvanud suusatajate kolmas põlvkond Ann Karu, Erika Valdsoni, Ingrid Mägari jmt. näol, siis oli kord suvel Võrus NL ametiühingute koondise laager, kuhu nemadki olid  kutsutud, kuid jäid tulemata. Herbil oli  õnnestunud omad “hinged” teatud tingimustel n.ö. vabaks saada. Nad treenisidki Ruusal, said tolle aja kohta head päevaraha (4 rubla 80 kopikat), samas kui tavalaagri hinnaks oli siis vaid rubla ja 20 kopikat.  Ainus tingimus oli Võru laagri korraldajatel aga see, et kontrollvõistlusel peavad nad kohal olema. Olin selle võistluse rajameister ja tegingi jõukatsumiseks üsna  raske 3 km raja.
Venelastest oli kohal kogu n.ö. raske kahurvägi – Alevtina Oljunina, Galina Kulakova , Raissa Smetanina jt. Samuti osalesid laagris ka juhtivad treenerid Rudkovski, Ivanov ning Käärikult tuli lisaks ka Anikin. Ja kõigi nende silme all sündis tõeline Ruusa omade ime - prikidka ( vene k. - katsevõistluse) võitis Ingrid Mägar, järgnesid Oljunina ja Karu. Kulakova oli lausa viimane. See oli vene treeneritele liig mis liig ja kohe päriti ka Abeli omade treeningpäevikute järele. Et näha ka kuude kokkuvõtteid. Herbi tüdrukutel oli suvekuudel kilometraaziks siis lausa 600 km.  Et rullsuuskadel siis veel ei treenitud,  sadas neid numbreid nähes küsimusi nagu külluse sarvest. Kas on see ikka tõsi, aga kui Anikin ka  kinnitas, et NL noortekoondisse jõudnud Karu ja Valdson on nendegi aruannetes samasuguseid koormusi näidanud, ei jäänud muud kui kogu Abeli omade trennitegemist terasemalt uurima asuda…
Ütlesin sealsamas Herbile, et tegid vist vea, et neile kõike seda näitasid, Aga Herbi viskas naljaga vastu, et ega nad ometigi eesti keelest aru saa. Aga numbrid olid ju mõistetavad ja need näitasid kogu toonasele NL paremikule, mis masti treeninguid peaks tegema asuma. Olid ju kogu vene naistekoondise koormused pea et pool eesti tüdrukuste omast… Aga ehk kartis Herbi siis ka päevarahade kadumise pärast…, nii et pidi "leivaisadele" ikka aru andma küll…
 
Samas veendusime koos Arvi Abeliga ( pole Herbi sugulane) Käärikul NL meeste koondise liikmeid Tarakanovit, Nassedkinit, Voronkovi , Gizatullinit, Dolganovit jt. külastades. Nendegi kilometraaž oli suvekuudel vaid  400- 450 km… Ning oli selge märk, et nende koormustega maailma tippu ei jõua ! Ei läinudki palju aega mööda , kui kogu NL suusakoondise treening võttis kõvema kursi...
 
Siit aga kokkuvõte, et just Herbi õpetas omal ajal venelasi suurte koormustega treenima. Mõned aastad hiljem tulid käiku ka rullsuusad, valmisid esimesed spetsiaalsed rullirajad ja kilometraažid läksid  siis päris ulmeliste numbriteni…


​Kas võimlas või maastikul treenida ?
 
Olen ka ise seda treeningute võimalust nii ja naapidi kaalunud ja vastuseid saanud ikka just Abelite treeninguid anlüüsides…
See oli 1962.aasta sügisel kui Herbil - Ernal õnnestus kaubelda suusatajatele treeninguks poolteist tundi Jakobi tänava võimlas.  Spordikoolist ja ülikoolist kogunes trenni kuskil 50 suusatajat. Higistamist ja kära oli palju, mängiti korvpalli ja tehti kõikvõimalikke harjutusi. Lõbus ka oli …
Kevadel kui suusahooajast kokkuvõteid tehti , tegi Herbi vaid ühe järelduse. Kisa ja kära oli meil palju, aga hooaeg tuli kuidagi kehvavõitu. Ega vist ikkagi  saa maatikutrenne  võimlaga asendada !  Nii et tuleks minna ikka tagasi - metsa ja mägedele !
 
Osav väitleja...
 
Ja seda see Herbi oligi. Kõvades vaidlustes jäi ta alati peale. Lisaks sellele oskas ta õpilastele hinge pugeda, neid uskuma panna, sest tal olid väga praktilised kogemused nii treeningust kui elust laiemalt. Ning selle põhjal ta üsna sageli tegutseski…
Picture
Tõeline "klassika " - sõna võtab Herbi Abel... Värvikat juttu kuulavad Enn Maamägi " Dünamost" , Toomas Tõnise (Eesti Spordi Keskliidust ) ja Suusaguru jutust tõelist naudingut tundev "Dünamo " treener Kalju Valgus /foto : Jüri Jõepera
Kord 70-ndatel toimus Otepääl suusatreenerite koosolek spordikomitee aseesimehe Arusoo juhatusel. Peaküsimuseks oli see, et Abel tuleks oma tüdrukutega Otepää suusakooli, et nii nad võiks kindlasti tulla NL meistriteks. Arusoo tõi näite, et suusatajad treenivad vähem kui ujujad, mille peale ei hakanud Herbi eriti vastu vaidlema , ega oma treeningarve tooma. Ta tõi hoopis näite, et olla lugenud põllumajanduse ajakirjast, et suurfarmide lehmade toodang on madalam kui väikestes lautades. Paljustki just sellepärast, et ollakse hulgakesi koos ja pidevalt stressis… Ja teiseks – me peame eri kohtades ja eri viisi treenima, et kui ka kellelgi lähebki midagi valesti, siis keegi kõrvalt ikka võidab ! Ja nii oligi ülemustega taas tüli majas, sest suured juhid ei saanud oma plaane läbi suruda… Herbi katsus siis vähe lepitada ja rääkis, et tema tüdrukud ujuvad palju selili, vahel 3 korda päevas. Ja selili ujudes olevat ju käetõmme just seesama, mida suusatamises teha tuleb. Lisaks andvat horisontaalsend teatud puhkust ka südamele… Arusoo kuulas ja tüligi hakkas justkui lahtuma… Ja Abelid omad jäid Tartusse edasi toimetama.
 
Miks just vastupidavuse treenimine ?
 
Abelite treeningusüsteemis oli vastupidavuse arendamisel tehtav selgelt eelisseisus. Eks see tuli ikka vist sellest, et sel perioodil, kui Abelid alustasid tööd treeneritena ja veel hiljemgi,  erilist treeningu metoodikat just polnud. Kõike tuli ise nuputada ja katsetada. Arvan, et mõned allpool toodud asjaolud võisid Abeleid oluliselt mõjutada.
Esiteks – nad olid ju maalt pärit, palju maatööd teinud, raske sõjaaegse ja – järgse aja läbi käinud, ülikooli ajalgi kõvasti tööd rabama pidanud…See töö tegemine istus neil veres…
Teiseks - ka Rakveres Herbi esimese treenerina tegutsenud Theodor Andresson oli võitnud neli Eesti meistrikulda just pikal (25 km võistlused ikkagi ) maal, mille jaoks  ka tehtav treening pidi olema tõeliselt pikk ja  kurnav. Eks sellelt põhjalt tuli ka Herbi 50 km “hõbe “ eestikatel.
Lisaks - ka mujalt imbus uudiseid just pikematest sõitudest. Näiteks 50-ndate lõpus oli Saksa DV spordiajakirjas juttu ka Rootsis peetavast 90 km suusatamisest. Erna näitas seda lugu meile tudengitele ja niimoodi hakkasid need sõnumid ka treeninguplaane muutma .
Või veel üks laineid löönud näide – omaaegsest pikamaajooksu kultuspersoonist austraallasest Arthur Lydiardist, kelle maratoonaritega tehtu ei jätnud mõju ka Herbile avaldamata. Veelgi enam – Herbi rääkis sageli sellest kuulsast mehest maailma kuklapoolelt , kes olla ravinud maratoniks treenides isegi südamehaigeid.
 
Selle tõdemusega tulnud tal vastasseis ka südame tõttu Tartu haiglas olles. Erna sõnul olla Herbi haiglas arstiga riidu läinud, kuna see ei tahtnud teda Tartu maratonile lasta. Herbi viidanud sealgi taas Lydiardile, kel hiljem olla küll seesugune ekstreemne eksperimenteerime ära keelatud. Herbi maratonisõit  sai siiski teoks ja arvata võib , et mitte just arstide nõusolekul. Mees ise oli paar päeva hiljem äärmiselt rõõmus, ju sai ta  siis just nii – omal ekstreemsel moel teatud südamerahu jälle tagasi…
Picture
Tulihingeline suusaspordi toetaja Hugo Esop " Jõust" arutleb kahe innuka " Abelite oponendi " Tallinna "Kalevi " treeneri Rein Auväärt 'i ja võruka Laur Lukiniga selle päeva võistluste kulgu / foto : Jüri Jõepera
Ka meie üks 1960. aasta näide kinnitab Herbi maratoniideede usku. Paar päeva enne Eesti tugevamate suusatajate võistlust andis Herbi meestele kõva käsu – 60 km läbi  sõita. Mina treenisin omapead ja tegin 25 km. Tõnu Luik, Valter Tennison, Arvo Kütt ning Hain Kinks võtsidki plaani minna suurema ringiga Tõnu Luige kodukohta Urvastes. Tagasi tulid mehed 7 tundi hiljem, rampväsinutena. Herbi oli rahul , kiitis tublisid treenijaid, nii et  lasi õhtul saunalaval isegi laulu lahti…
Võistluste 30 km tulemused olid aga kõike muud kui rõõmustavad, kohad olid tagasihoidlikud ja eks see võttis Herbilgi hoogu maha ning pani küllap mõtlemagi.
Herbi ise oli loomult aeglaste liigutustega ja eks sellepärast oli ta vastupidavuse treeningu pooldaja. Aga ega ta põhimõtteliselt ka eksinud, sest vastupidavus läbi aeroobse töö on jäänud ka praegusegi treeningmetoodika aluseks. Kuid seda ei saa igas olukorras ja igaühe puhul rakendada...
 
Määrimisest ja muudest põhimõtetest
 
Herbi alustas suuusamäärde katsetusi tavaliselt 2 - 3 päeva enne võistlusi. Seda koos õpilastega, proovides läbi erinevaid variante. Kord Otepääl Eesti MV ajal määris ta vene määrdega Temp  ( -2 -8 kraadile ) . Mina aga nägin , et teised määrivad Swixiga. Herbil oli aga kohe veenev selgitus valmis – no siis peavad nad ka võitma kehva määrdega. Nii läkski. Aga eks selle määrimise keerukuse üle  saab ka tema , nagu ka teiste treenerite puhul lõputult ju rääkida. Aga nagu ka teised, ei tahtnud temagi mingiski keerulisemas olukorras, et õpilased treeneri määrdevalikus kahtlema hakkaks…

Picture
Siin saavad määrde alla NL ja maailma parima suusajuuniori Rutt Rehemaa suusad / foto : EFA
​Eks Herbi oli nii määrimise kui muude asjade korraldamises väga emotsionaalne treener. Erna seeeest  aga väga arukas ja tasakaalukas, mida võiks praegu kokku võtta lausa suhtekorraldaja rolli mainimisega. Nad hoidsid teineteist, klappisid  omavahel üsna hästi ja kasutasid mõlemi tugevaid külgi. Oli ju kogu nende tegutsemise aeg üks suur otsimiste aeg. Pidevad küsimused – kui palju treenida, missuguseid treeningvahendeid kasutada - kas joosta või kõndida, palju imiteerida. Ka vastupidavuse ja kiiruse arendamise vahekord polnud päris selge, nagu ka see – milliseid spordijooke millistel distantsidel kasutada. Herbi kahtles näiteks ka massaži kasulikkuses, pigem aga vist ikkagi sellepärast, et seda polnud võimalik regulaarselt ja kõigil kasutada. Samas oli ta igipõline sauna pooldaja ja kasutas seda  nii ise kui nõudis saunas käimist ka oma õpilastelt.
Nii korjasidki Erna – Herbi oma kogemusi tera-tera haaval ja hankisid teadmisi ka teaduskovrentsidelt ning koosolekutelt. Nad austasid igati oma kogenud kolleege teistelt erialadelt, eriti aga teaduskonna innukat dekaani Fred Kudu. Et ka  Kääriku leidmine ja välja ehitamine  suusatamise radade arendamise kaudu oli paljus ju Kudu toetusel tehtud, siis see oli Abelitelegi väga meele järgi.

Lõpetuseks
 
Mina olen olnud tõesti Abelite tegevuse kõrvaltjälgija. Teadsin pidevalt nende töö üldsuundi, aga mitte päris pisiasju. Aga et need otsustavad vahel ju väga palju, siis oli mul vaja kujundada oma tööks välja ikkagi omad suunad ja pisiasjad. Tõsi, kui oleks läinud teisiti ja oleksin jäänud peale ülikooli lõpetamist  Erna ja Herbi juurde tööle, siis oleksin ehk enam ka nende moodi tegutsenud. Kuid ma armusin Võru Kubija maastikesse ja tahtsin siiski seal ise proovida ning midagi ka korda saata... Üritada olla mõnes asjas neist teistsugusem, ehk vahel isegi parem...
Picture
Laur Lukin tuli ikka ja jälle välja uute , Abeli omadele konkurentsi pakkuvate tüdrukutega - üks neist oli kindlalt ka Kerstin Kruuda /foto : Jüri Jõepera
Treenerite ja kolleegidena puutusime muidugi pidevalt kokku, vestlesime  ja tundsime neist kohtumistest alati rõõmu. Oli mida arutada ja siis taas ise järgi proovida. Ning ka oma õpetajatele tõestada, et nende poolt antu ja suunatu pole jäänud niisama jutuajamiseks.
Picture
Eks Arne Sirel ( Sirrel - võru k.) oli üks LL säravamaid kasvandikke, kellele polnud omal ajal Eestis ühtki vastast / foto : Jüri Jõepera
 Oli äärmiselt tore, et eri paigust tulidki siis nende endised õpilased oma kasvandikega ja ei lasknud "Oa tänava omadel " end lausa ainuvalitsejatena tunda. Kokkuvõttes viis aga see ehe sportlik mõõduvõtmine meid kõiki edasi...
Picture
Nii- ise tegutsedes, aga ka Abelitelt õppides ehitas LL koos abikaasa Maretiga Võrus üles oma ja tugeva suusakoolkonna /foto: J. Jõepera / fotol paremal veel ka Eesti suusakoondise liige Are Roonet
Picture
​Autorist :
LUKIN, Laur (15. VII 1937 Vahastu v, Harjumaa), suusataja ja treener. 186 cm, 76 kg. Lõpetas 1956 Kehtna põllumajandustehnikumi ja 1963 TRÜ KKT. Hakkas sportima koolipõlves, 1956–71 treenis Jõu suusakoondises Uno Orunuka juhendamisel. Võitnud 1960–69 Eesti mv-tel murdmaasuusatamises 2 kulda (indiv 1), 6 hõbedat (indiv 2) ja 9 pronksi (indiv 5) ning laskesuusatamises 1960 esimestel mv-tel 20 km-s hõbeda ja kergejõustikus 1961 4 x 1500 m teatejooksus pronksi. NL-i maaspordiühingute mv-tel võitis 4 × 10 km teatesõidus 1956 pronksi ja 1964 hõbeda. Msp (1962) ja aumsp (1967). Olnud Jõu ja Kalevi liige. Töötanud 1963–2007 Võru SK-s suusatreenerina (7. kutsetase, 2006). Õpilasi: Arne ja Tõnu Sirel, Mati Alaver, Taivo Kuus, Artur Daniel, Külli Mäesoo, Hille Piir, Tiia Meldre, Kerstin Kruuda. ENSV tnl treener (1974). Tunnistatud üle 10 korra Eesti parimaks suusatreeneriks. Kuulunud Jõu suusasektsiooni treenerite nõukokku. Jõu auliige (1975). Rkl spordi elutööpreemia (2006), Valgetähe V klassi teenetemärk (2007). T: Laste ja noorte murdmaasuusatamise treeningust (2009).
–
Abikaasa Maret-Kai L., a-ni 1962 A b r a s (6. VI 1940 Tartu – 6. XI 1984 Võru), oli L-i partner treeneritöös; 1959 400 m jooksus ja 1966 5 x 500 m teatejooksus Eesti meister.
Tütar Kristi L. (7. VI 1970 Võru), Taivo Kuusi abikaasa, on võitnud 1987–91 Eesti suusatamismv-tel 1 kulla, 3 hõbedat ja 1 pronksi. Töötanud Rõuge Suusaklubi treenerina.
Tütar Triinu L. (12. X 1973 Võru) tuli suusatamises 1991 teatesõidus Eesti meistriks.


​Allikas: ESB leksikon

Powered by Create your own unique website with customizable templates.