Kiirlaskumisasendid
Nii öelda - kiirlaskumisasendeid kasutatakse murdmaasuusatamises üsna sageli. Esmalt muidugi võimalikult suurema kiiruse saavutamiseks, milleks siis võetakse selline stabiilne aerodünaamiline asend, milles laskudes õhutakistus oleks minimaalne.
Selleks ongi nn. MUNAASEND, milleks viiakse küünarnukid põlvede ette, tõmmatakse käed näo ette, et niimoodi muuta asend veelgi aerodünaamilisemaks. Raskus on kindlalt täistallal, reied paralleelsed maaga, kepid surutud vastu keha ja paralleelsed rajaga.
Kui on hea suusajäg, siis sellises asendis on kindel laskuda ja saavutatakse tõesti hea kiirus. Kui aga tasakaal häirub või tuntakse, et kiirus on ehk liigsuur, siis liigutakse munasendist KONNAASENDISSE, mis meenutab hüppele minevat konna. Asend kõrgeneb , pisut kõverdatud käed liiguvad tasakaalustamiseks ette - küljele ja niimoodi peaks olema tasakaal taas saavutatud.
Suusataja peab neid asendeid kasutades tunnetama oma tasakaalu ja asendi muutmise vajadust ning vastavalt oludele ka kasutama. Õppimisel võib ühel laskumisel liikuda ühest asendist teise ja tunnetada nende kasutamise vajadust.
Selleks ongi nn. MUNAASEND, milleks viiakse küünarnukid põlvede ette, tõmmatakse käed näo ette, et niimoodi muuta asend veelgi aerodünaamilisemaks. Raskus on kindlalt täistallal, reied paralleelsed maaga, kepid surutud vastu keha ja paralleelsed rajaga.
Kui on hea suusajäg, siis sellises asendis on kindel laskuda ja saavutatakse tõesti hea kiirus. Kui aga tasakaal häirub või tuntakse, et kiirus on ehk liigsuur, siis liigutakse munasendist KONNAASENDISSE, mis meenutab hüppele minevat konna. Asend kõrgeneb , pisut kõverdatud käed liiguvad tasakaalustamiseks ette - küljele ja niimoodi peaks olema tasakaal taas saavutatud.
Suusataja peab neid asendeid kasutades tunnetama oma tasakaalu ja asendi muutmise vajadust ning vastavalt oludele ka kasutama. Õppimisel võib ühel laskumisel liikuda ühest asendist teise ja tunnetada nende kasutamise vajadust.