|
Suusalegend Hain Kinks
20.X 1941 – 26.VI 2015 Pikaajaline raske haigus viis 26.juunil meie hulgast ühe Eesti suusaspordi suurkuju – Hain Kinksi. Innuka spordimehe, oskusliku treeneri, hea nõuandja ja äärmiselt sooja ning meeldiva kaaslase. Tartust alanud spordimehe tee vormis temast kindla Eesti suusakoondise liikme. 1964.aastal sai lõpetatud ka Tartu Ülikool ning nüüd võis ta kogu õpitu kasutusele võtta ning seda ta ka tegi. Paljude Haini sõitude hulgast meenuvad näiteks 1968.aasta NL meistrivõistlused Otepääl. Teatesõidu „hõbeda“ kõrval tuli Hainile rasketes tingimustes veel maratoni 4.koht, tehes teda niimoodi vääriliseks konkurendiks just äsja Grenoble OM-il startinud NL koondislastele. Ja neid, just pikkade maade imelisi sõite oli tal teisigi, nagu näiteks ka Tartu maratoni võit 1969.aastal … Sportlaskarjääri lõppedes pühendus Hain täielikult treeneritööle. Just tema oskused ja otsiv vaim aitasid lootustandavatest noortest tippu jõuda meie paremikul - Arne Sirelil, Uno Leistil, Mati Albertil, Urmas Välbel, Jaanus Teppanil, Elmo Kassinil, Andrus Veerpalul, Raul Ollel. Hain Kinks juhtis Eesti suusatamise rahvuskoondist ka esimesel taasiseseisvumisejärgsel OM-l Albertvilles ja MM-l Falunis … Ehkki edaspidi ei lubanud tervis tal enam nii pingelise tööga jätkata, jäi ta suusasjus nõu andma pea et paarikümneks aastaks. Ja Haini juurde tuldi ikka ja jälle, sest tal oli olemas uskumatu suusavaramu, kust siis abivajajaile mistahes suusamure lahendamiseks sobilik variant üles otsiti… Langetame pea ja avaldame Hainile siirast tänu - suusatamisele pühendatud elutöö eest… |
Meenutus Faluni MM-i päevilt . Abivägi - Hain Kinks ( vasakul ) koos Eeri Tammikuga õiget määrdevalikut testimas / Foto: K. Zilmer
Hainist ...
· Sündinud Põltsamaal
· Hain Kinks sai hea hariduse endises Tartu 1.keskkoolis ( Treffneri Gümnaasiumis ) , kus õpilaste sportimist innustas kehalise kasvatuse õpetaja Endel Aarand, ilmselt sealt tuli ehk ka soovitus suusatrenni minekuks
· Hain alustaski treenimist Tartus suusatreener Herbert Abeli juures, kes iseloomustas Hain Kinksi kui äärmiselt sihikindlat poissi. Nii et kui ta ei pääsenud kohe treeningrühma, siis oli ta järgmisel päeval jälle tagasi ja näitas, et ta tahab ikkagi väga treenida. Ja siis ei puudunud kordagi treeningutelt
· Edasi järgnesid õpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1964.aastal kehakultuuri erialal. Oli siis Käärikul ka üks President Kekkonenile suusaraja valijatest. Õpingutel aga huvitas teda kõik mida kuulis ning parimas eas suusaspordi õppejõud Feliks Parre, HeinoTidriksaar, Osvald Allikas, Erna Abel , Peeter Paris olid talle abiks suusatarkuste omandamisel. Oma suureks eeskujuks ja patrooniks pidas Hain aga just teaduskonna dekaani, legendaarset Fred Kudu
· Paratamatult kujunes Hain Kinksi „teiseks koduks“ Kääriku spordibaas, mida tudengina ehitas ja kus hiljem toimus enamus tema suusatreeninguid. 1968.aastal hakkas Käärikul treenima ka NL suusakoondis ja Hain sai nii nende heaks nõuandjaks kui ka treeningkaaslasteks. Sellest kujunes ka välja see, et kõik NL tipud tundsid Haini ja tema samas igat suusatippu
· Eks oma osa etendas siin ka see, et just enne seda -1968.a. märtsis Otepääl NL meistrivõistlustel oli Hain võitnud teatesõidus „hõbeda“ ja suusamaratonis märkimisväärse - 4.koha
· 1969.aastal võitis Hain Kinks Tartu maratoni
· Vanema vennana oli ta eeskujuks vend Tõnule, kes tõusis samuti Eesti koondisse ja jätkas ka treeneritööd , kuid on nüüd vastutanud Tehvandi spordirajatiste, sealhulgas just Otepää maailma karikavõistluste suusaradade ettevalmistuse eest
· Siirdudes treeneritööle oli Hain Kinksil sellisest laiast suhtlusvõrgustikust igati kasu, sest mööda NL keskusi ja võistlusi liikudes oli Hain hea suhtlejana alati „eelisseisus“ ja leidis oma poistele alati parimad tingimused
· Omamoodi unikaalseks võis pidada Haini tehtud arvukaid videosalvestusi, mille abil lihviti suusatehnikat ja just tema pälvis tunnustust ka suusaprofessorilt suusatehnika Gurult Hans Grossilt
· Kahjuks avanes Hainile, nagu kõigile meie Eesti suusatajatele pääs rahvusvahelisele areenile Eesti võistkonnaga alles 1992.a.aastal. Tõsi, juba 1989.aastal „paotus pisut uks suusamaailma“ ja ta osales nii lektori kui kuuljana Tartu- Vuokatti treenerite koolitusel, kus ta innukalt oma treenerikogemusi jagas ning kus tema mõtteid huviga kuulati
· 1992.a. Albertville OM oli nii Hainile kui kogu Eesti suusakoondisel esimene osalemine rahvusvõistkonnaga. See oli suur ja emotsionaalne elamus ning arvestades meie kasinaid võimalusi, tehti päris korralik olümpia
· Veel lõi Hain kaasa ka 1993.a MM-l Falunis, kuid edasisi suuremaid kohustusi hakkas piirama süvenev raske haigus
· Hain ei jätnud trotsi, liikus pidevalt ringi Eesti suusavõistlustel ja oli piisavalt neid, kes vajasid nii tema varustuse hoolduse oskust kui treeningute korrraldamise nõu
· Haini elutöö suurimaks saavutuseks on kindlalt see, et lisaks tippu viidud sportlastele ( Arne Sirel, Uno Leist, Mati Albert , Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Raul Olle jpt.) innustas ta ka kaastreenereid, kes hiljem tema töö üle võtsid, kuid kes paljuski järgivad praegugi Haini hinnatud põhimõtteid.
· Samas on väga paljud teiste elualade inimesi ( näiteks ülikoolikaaslased ) hinnanud Haini kui äärmiselt galantset härrasmeest , head suhtlejat ja sooja inimest. Tema suhtlusringkond oli tunduvalt laiem kui ainult spordiinimesed.
· Hain Kinks oli tunnustatud ja väärikas isik, treener-õpetaja kõige suuremas ja parimas tähenduses
· Arvukas sõprade , õpilaste , kolleegide ring ning spordiüldsus jääb meenutama Haini kõige parimate tunnetega
· Sündinud Põltsamaal
· Hain Kinks sai hea hariduse endises Tartu 1.keskkoolis ( Treffneri Gümnaasiumis ) , kus õpilaste sportimist innustas kehalise kasvatuse õpetaja Endel Aarand, ilmselt sealt tuli ehk ka soovitus suusatrenni minekuks
· Hain alustaski treenimist Tartus suusatreener Herbert Abeli juures, kes iseloomustas Hain Kinksi kui äärmiselt sihikindlat poissi. Nii et kui ta ei pääsenud kohe treeningrühma, siis oli ta järgmisel päeval jälle tagasi ja näitas, et ta tahab ikkagi väga treenida. Ja siis ei puudunud kordagi treeningutelt
· Edasi järgnesid õpingud Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1964.aastal kehakultuuri erialal. Oli siis Käärikul ka üks President Kekkonenile suusaraja valijatest. Õpingutel aga huvitas teda kõik mida kuulis ning parimas eas suusaspordi õppejõud Feliks Parre, HeinoTidriksaar, Osvald Allikas, Erna Abel , Peeter Paris olid talle abiks suusatarkuste omandamisel. Oma suureks eeskujuks ja patrooniks pidas Hain aga just teaduskonna dekaani, legendaarset Fred Kudu
· Paratamatult kujunes Hain Kinksi „teiseks koduks“ Kääriku spordibaas, mida tudengina ehitas ja kus hiljem toimus enamus tema suusatreeninguid. 1968.aastal hakkas Käärikul treenima ka NL suusakoondis ja Hain sai nii nende heaks nõuandjaks kui ka treeningkaaslasteks. Sellest kujunes ka välja see, et kõik NL tipud tundsid Haini ja tema samas igat suusatippu
· Eks oma osa etendas siin ka see, et just enne seda -1968.a. märtsis Otepääl NL meistrivõistlustel oli Hain võitnud teatesõidus „hõbeda“ ja suusamaratonis märkimisväärse - 4.koha
· 1969.aastal võitis Hain Kinks Tartu maratoni
· Vanema vennana oli ta eeskujuks vend Tõnule, kes tõusis samuti Eesti koondisse ja jätkas ka treeneritööd , kuid on nüüd vastutanud Tehvandi spordirajatiste, sealhulgas just Otepää maailma karikavõistluste suusaradade ettevalmistuse eest
· Siirdudes treeneritööle oli Hain Kinksil sellisest laiast suhtlusvõrgustikust igati kasu, sest mööda NL keskusi ja võistlusi liikudes oli Hain hea suhtlejana alati „eelisseisus“ ja leidis oma poistele alati parimad tingimused
· Omamoodi unikaalseks võis pidada Haini tehtud arvukaid videosalvestusi, mille abil lihviti suusatehnikat ja just tema pälvis tunnustust ka suusaprofessorilt suusatehnika Gurult Hans Grossilt
· Kahjuks avanes Hainile, nagu kõigile meie Eesti suusatajatele pääs rahvusvahelisele areenile Eesti võistkonnaga alles 1992.a.aastal. Tõsi, juba 1989.aastal „paotus pisut uks suusamaailma“ ja ta osales nii lektori kui kuuljana Tartu- Vuokatti treenerite koolitusel, kus ta innukalt oma treenerikogemusi jagas ning kus tema mõtteid huviga kuulati
· 1992.a. Albertville OM oli nii Hainile kui kogu Eesti suusakoondisel esimene osalemine rahvusvõistkonnaga. See oli suur ja emotsionaalne elamus ning arvestades meie kasinaid võimalusi, tehti päris korralik olümpia
· Veel lõi Hain kaasa ka 1993.a MM-l Falunis, kuid edasisi suuremaid kohustusi hakkas piirama süvenev raske haigus
· Hain ei jätnud trotsi, liikus pidevalt ringi Eesti suusavõistlustel ja oli piisavalt neid, kes vajasid nii tema varustuse hoolduse oskust kui treeningute korrraldamise nõu
· Haini elutöö suurimaks saavutuseks on kindlalt see, et lisaks tippu viidud sportlastele ( Arne Sirel, Uno Leist, Mati Albert , Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Raul Olle jpt.) innustas ta ka kaastreenereid, kes hiljem tema töö üle võtsid, kuid kes paljuski järgivad praegugi Haini hinnatud põhimõtteid.
· Samas on väga paljud teiste elualade inimesi ( näiteks ülikoolikaaslased ) hinnanud Haini kui äärmiselt galantset härrasmeest , head suhtlejat ja sooja inimest. Tema suhtlusringkond oli tunduvalt laiem kui ainult spordiinimesed.
· Hain Kinks oli tunnustatud ja väärikas isik, treener-õpetaja kõige suuremas ja parimas tähenduses
· Arvukas sõprade , õpilaste , kolleegide ring ning spordiüldsus jääb meenutama Haini kõige parimate tunnetega
Täna, 2. juulil saatsid omaksed, kolleegid ja õpilased Pärnamäel Haini Toonela maile ...
Täna, 20.oktoobril 2015.a. , Haini sünnipäeval paigutasid tema õpilased ja sõbrad Metsakalmistule spordirahva platsile talle mälestuskivi...
