SUOMI - 104
Klein versus Asikainen / foto : BBC sport
Millest siis täna, 6.detsembril - Soome riigi 104.aastapäeval kirjutada kui mitte meie headest põhjanaabritest ja nii lähedasest hõimurahvast. Soovides meenutuste kaudu esile tuua pea et sama, mida sai kirja pandud 4 aastat tagasi - SUOMI - 100 puhul... Tuua mõningate inimeste ja kontaktide näitel esile uskumatu koostöö ja neilt saadud nõu ja reaalne abi...
Seda kõike avaksin siiski vaid ühest osast kogemustest ja meeldivatest läbikäimistest lähtudes, sest kui tahta laiemalt kokku panna kõiki meie maade omavahelisi suhteid, siis ei suudaks seda teha isegi tuntud soomlasest ajalooguru Seppo Zetterberg. Võime tõdeda, et küllap on väga paljudel eestlastel, nii nagu ka soomlastel meie suhete teemal oma jutt või siis soome keeles öeldult - tarina - rääkida...
Meie omavaheline toimetamine on tõesti väga erinevatel elualadel käinud, mida on oluliselt mõjutanud muidugi ka siinse kandi ajaloolised keerdkäigud.
Üks üsna omapärane näide sellest on kas või 1912.aasta Stockholmi OM-st, enne meie riikide iseseisvumist. Kus eestlasest maadluskuulsus Martin Klein ja tema soomlasest vastane Alfred Asikainen (mõlemad tol hetkel veel Vene Tsaaririigi alamad) lausa üksteist tundi matil vaheliti seistes selgust otsisid, et kumma maa rammumees on parem. Oli selgelt näha, et sport on üks tähtis valdkond, mis meie rahvastele korda läheb ja milles me hiljem, juba omaette riikidena tahtsime ikka ja jälle silma paista ning kindlapeale just omavahel ka mõõtu võtta.
Kui lugeda ühe tuntud Soome spordi mõjuisiku Heiki Kantola raamatut " Valmennuksen jalanjäljet" ( Treenimise jalajäljed - eesti k.) , siis joonistub sealt selgelt välja näiteks nende pikamaajooksu ja suusatamise, aga miks mitte ka odaviske aastaid jätkunud arenguridade tagamaa. Millele vastukaaluks tuli teatud ajal soomenimelise lahe lõunakaldalt aga maadlus- ja tõstevägilasi nagu loogu... Nii et kui võtta see - meie maade spordi olulisus kuidagi kokku, siis nagu nentis ühes teleintervjuus ka supilinnastunud soomlasest spordifänn Mika Keränen lausa esimese näitena, et jah - sport on olnud meie maid ühtmoodi siduv valdkond...
Tõsi , kui põhjanaabrid räägivad spordist ehk nende keeles urheilu - st, siis on neil sama hästi ja just viimastel aastakümnetel kasutusel ka mõiste - liikunta , mis meie keelde panduna liikumist tähendab. Nad teevad neis kahes ilmingus üsna selge piiri ja ei häma ühe mõiste juures teise nähtuse mõõdupuid kasutades. Ehkki just tippude tasandile jõudmine laiemat tuntust ning aurat kogeb, ei lase nad hetkekski silmist küsimust - kuidas meil ka liikumise asjad edenevad? Kui siis ka laia maailma poolelt seda viimast seisu vaadatakse, on Soome ses (liikumise) osas lausa mallimaa. Kust õnneks nende kogemus tasapisi ka lõuna poole vaob... Nagu tuli omal ajal näiteks kepikõndki...
Seda kõike avaksin siiski vaid ühest osast kogemustest ja meeldivatest läbikäimistest lähtudes, sest kui tahta laiemalt kokku panna kõiki meie maade omavahelisi suhteid, siis ei suudaks seda teha isegi tuntud soomlasest ajalooguru Seppo Zetterberg. Võime tõdeda, et küllap on väga paljudel eestlastel, nii nagu ka soomlastel meie suhete teemal oma jutt või siis soome keeles öeldult - tarina - rääkida...
Meie omavaheline toimetamine on tõesti väga erinevatel elualadel käinud, mida on oluliselt mõjutanud muidugi ka siinse kandi ajaloolised keerdkäigud.
Üks üsna omapärane näide sellest on kas või 1912.aasta Stockholmi OM-st, enne meie riikide iseseisvumist. Kus eestlasest maadluskuulsus Martin Klein ja tema soomlasest vastane Alfred Asikainen (mõlemad tol hetkel veel Vene Tsaaririigi alamad) lausa üksteist tundi matil vaheliti seistes selgust otsisid, et kumma maa rammumees on parem. Oli selgelt näha, et sport on üks tähtis valdkond, mis meie rahvastele korda läheb ja milles me hiljem, juba omaette riikidena tahtsime ikka ja jälle silma paista ning kindlapeale just omavahel ka mõõtu võtta.
Kui lugeda ühe tuntud Soome spordi mõjuisiku Heiki Kantola raamatut " Valmennuksen jalanjäljet" ( Treenimise jalajäljed - eesti k.) , siis joonistub sealt selgelt välja näiteks nende pikamaajooksu ja suusatamise, aga miks mitte ka odaviske aastaid jätkunud arenguridade tagamaa. Millele vastukaaluks tuli teatud ajal soomenimelise lahe lõunakaldalt aga maadlus- ja tõstevägilasi nagu loogu... Nii et kui võtta see - meie maade spordi olulisus kuidagi kokku, siis nagu nentis ühes teleintervjuus ka supilinnastunud soomlasest spordifänn Mika Keränen lausa esimese näitena, et jah - sport on olnud meie maid ühtmoodi siduv valdkond...
Tõsi , kui põhjanaabrid räägivad spordist ehk nende keeles urheilu - st, siis on neil sama hästi ja just viimastel aastakümnetel kasutusel ka mõiste - liikunta , mis meie keelde panduna liikumist tähendab. Nad teevad neis kahes ilmingus üsna selge piiri ja ei häma ühe mõiste juures teise nähtuse mõõdupuid kasutades. Ehkki just tippude tasandile jõudmine laiemat tuntust ning aurat kogeb, ei lase nad hetkekski silmist küsimust - kuidas meil ka liikumise asjad edenevad? Kui siis ka laia maailma poolelt seda viimast seisu vaadatakse, on Soome ses (liikumise) osas lausa mallimaa. Kust õnneks nende kogemus tasapisi ka lõuna poole vaob... Nagu tuli omal ajal näiteks kepikõndki...
Soome kepikõndijad ei jäta harrastust isegi Tallinnas reisil olles / foto: KZ
Riik ja inimesed
Justkui kiusu ajades, kujuneb sageli nii, et riigid ei taha või ei saa pahatihti omavahel eriti asju ajada, aga inimesed lävivad hoolimata kõigest. Ka Soome - Eesti asjus on sedasi käinud. NL murenemise käigus läkski meie suhete juhtroll esmalt ikkagi kodanike kätte. Toonast hõimukaaslaste inimlikku mõistmist ja hoolivust tunneb tänaseni, eriti kui suudad neid, enam kui 30 aasta taguseid taustu elustada. Nagu eelpool ütlesin, on meil paljudel omad "soome" lood, seetõttu tahaksin siinkohal ka mõnest enda kogetust rääkida, mis ei puudutanud mitte niivõrd vaid ühe eestlase ja soomlase suhtlust, vaid eelkõige taheti sedasi ka Eesti riiki võimalikult kiiresti omile jalule aidata. Et neid soome sõpru on olnud äärmiselt palju , siis räägiksin eelkõige nende mõnest eestimeelsest "liigutusest", millele lisaks võib internetist ka nende endi kohta täiendavat taustainfot leida...
Hannu Koskivuori - kauaaegne Soome suusaliidu president. Juba NL aegadel püüdis ta Moskvat eirates Eestiga otsekontakte leida. Mil määral tuli tema abi varustuse, võistlusvõimaluste või eriti just 1989.aastal Eestist Lahti MM-i vaatama tulnud treenerite võõrustamisel, jäi tema teada, kuid Hannu leidis alati mõne lahenduse. Tema kuulus lause Lahtis oli - Varsti olete te meie hulgas, nagu 1938. aasta MM-l! Ta lubas teha kõik, mis FIS-i tasandil võimalik. Seda tema abi läkski peatselt -1991.aastal vaja...Veel enne manalateed jõudis ta korraks ka Otepääle ja siis Tehvandil ringi jalutades, tuttavaid kohates ning kirgliku kalamehena Pühajärve restoranis ahvenat maitstes lisas ta naljaga pooleks - Oleksin tulnud varem, aga mind ei lastud ju siia...
Sõnasin vastu - Nagu meid Lahtissegi !
Sõnasin vastu - Nagu meid Lahtissegi !
Suusameenutus 1938.aasta MM-ilt Lahtis, millele ka HK viitas
--------------------------------------------------
Heikki Kantola - erinevate spordialade arendaja, millest kandvam roll puudutas just suusatamist. Tema raamatud 80-ndatel "Hiihto sydämen asiaksi " ja "Sykettä ladulle " levisid pärast kingitusena kohale jõudmist koopiatena kohe ka Eesti treenerite ja suusatajate kätte ja tõid senise NL koolkonna tõekspidamiste kõrvale ka Soomes üldistatud kogemuse. Aga hea ning mõistetav kirjasõna - sel on ju uskumatu jõud...
Hiljem , juba Soome Olümpiakomitee peatreenerina hindas ja toetas HK igati mitmeid sinna tulnud Eesti treenereid , nagu maadlustreenerit Henn Põllustet, purjetamise spetsi Märt Loogi jt. Ka Soome ujumise tõusulainele aidanud prof. Rein Haljandi kohta jätkus tal vaid kiidusõnu.
Tasapisi uuris Heikki ka eestikeelseid kirjutisi ja täiendas end siitkandi mõtetega. Viimati sai pikemalt juttu aetud ja Viimsis uusi kergliiklusteid kaetud ning ta oli igati rahul, et siin asjad jõudsalt edenevad...
----------------------------------------------
Heikki Kantola - erinevate spordialade arendaja, millest kandvam roll puudutas just suusatamist. Tema raamatud 80-ndatel "Hiihto sydämen asiaksi " ja "Sykettä ladulle " levisid pärast kingitusena kohale jõudmist koopiatena kohe ka Eesti treenerite ja suusatajate kätte ja tõid senise NL koolkonna tõekspidamiste kõrvale ka Soomes üldistatud kogemuse. Aga hea ning mõistetav kirjasõna - sel on ju uskumatu jõud...
Hiljem , juba Soome Olümpiakomitee peatreenerina hindas ja toetas HK igati mitmeid sinna tulnud Eesti treenereid , nagu maadlustreenerit Henn Põllustet, purjetamise spetsi Märt Loogi jt. Ka Soome ujumise tõusulainele aidanud prof. Rein Haljandi kohta jätkus tal vaid kiidusõnu.
Tasapisi uuris Heikki ka eestikeelseid kirjutisi ja täiendas end siitkandi mõtetega. Viimati sai pikemalt juttu aetud ja Viimsis uusi kergliiklusteid kaetud ning ta oli igati rahul, et siin asjad jõudsalt edenevad...
----------------------------------------------
Erkki Hautamäki - Vuokatti Spordikeskuse loojaid ja Eestile seal koduse ning võimalikult soodsa treeningpaiga tekitaja. Seda koos kogu Vuokatti keskuse rahva ja treeningkeskuse juhi Vesa-Pekka Sarparantaga. Erkki toetas Eesti suusakoondist ka esimesel Põhjamaade võistlusel - nii materiaalselt kui just moraalselt. Seda viimast tegi ta tõsiisamaalisel moel - ta heiskas kõikidest ametlikest keelitustest hoolimata esmakordselt Vuokatti staadionile Eesti rahvuslipu. Mille taustal paljudki suusatajad ja pealtvaatajad end siis pildistada lasid...
Kui ta ise juba Eesti poolele liikuma pääses, tuli ta siia koos sõbra Otto Mannisega. Mart Eduri otsingute kaudu saadud "soome poiste" nimekirja alusel sõitis ta läbi terve Eesti ning jagas laiali pakiauto täie toitu ning pani vajadust nähes mõnele neist pisut rahagi pihku...
Muide, soovitan lugeda mõnd EH raamatut, kus ta mitmeid idanaabritega olnud keerulisi suhteid talle ainuomaselt ning sirgelt lahti harutab...
---------------------------------------------
Kui ta ise juba Eesti poolele liikuma pääses, tuli ta siia koos sõbra Otto Mannisega. Mart Eduri otsingute kaudu saadud "soome poiste" nimekirja alusel sõitis ta läbi terve Eesti ning jagas laiali pakiauto täie toitu ning pani vajadust nähes mõnele neist pisut rahagi pihku...
Muide, soovitan lugeda mõnd EH raamatut, kus ta mitmeid idanaabritega olnud keerulisi suhteid talle ainuomaselt ning sirgelt lahti harutab...
---------------------------------------------
Leena Jääskeläinen - Soome haridusministeeriumi liikumise peainspektor ning muidu väga toimekas tegelane. Ehkki see tema ametinimetus oli pisut liiga ametlik, siis oli ta tegelikult aastaid Soome haridusasutuste liikumisõpetuse koordineerija. Tehes mitmeid tööreise koos kolleegidega ka vabanevasse Eestisse, kus pidas loenguid ja innustas õpetajaid pisut uuenenult mõtlema. Rõhutades just seda, et iga spordialaliit peab nägema oma plaanides senisest enam ka tööd koolidega. Nagu ta ütles oma kogemuse põhjal , et - enne ma teie juurest ära ei lähe, kui laste ja noorteprogrammid käima ei hakka. Ning varsti tulidki Soome koolide jaoks mõeldud erinevate spordialade tegevuskavad, õppematerjalid, millest paljud ka Eestisse rändasid.
Kui hetkel on meil Eestis jalgu alla saamas liikumisõpetus, siis tasuks neid Leena mõtteid järgida, kus Eestiski on õige alaliit just see, kes näeb ka läbi liikumisõpetuse oma võimalikku arengut.
LJ aitas palju ka meie veteransuusatajatel koos meid esindanud Andres Häkkineniga maailma veteransuusatamise ellu sisse elada...Praegu jätkab ta oma aktiivset toimetamist 94-aastases Rovaniemi Suusaklubis...
-------------------------------------------
Kui hetkel on meil Eestis jalgu alla saamas liikumisõpetus, siis tasuks neid Leena mõtteid järgida, kus Eestiski on õige alaliit just see, kes näeb ka läbi liikumisõpetuse oma võimalikku arengut.
LJ aitas palju ka meie veteransuusatajatel koos meid esindanud Andres Häkkineniga maailma veteransuusatamise ellu sisse elada...Praegu jätkab ta oma aktiivset toimetamist 94-aastases Rovaniemi Suusaklubis...
-------------------------------------------
Pekka Lampinen jt. - määrde- ja hooldemehed.
Pekka oli üks esimesi väljast tulnud määrdeproffe ja tema ja määrdefirma omaniku Jukka Järvineni kaudu tuli meile palju just määrdefirma "Start" know-how - d. Tasapisi hakkas ka meilt saadav info firma teadmisi ja kogemusi täiendama. Suurimaks plussiks oli nii Pekka kui mitmete muude Soome määrdespetside tarkuste edasikandumine meie treeneritele ja sportlastele. Kui hiljem lisandus veel abi ja töökogemus Norrast - Magne Myrmo näol, siis algas Eestis tõeline "kodumaiste asjatundajate" skandianaavilik täienduskoolitus. Kuid tulgem tagasi ikka sinna, kust kõik algas - ikkagi Soome abist. Valdkonnas, kus meil tuli õppida ja veelkord õppida...
Hetkel on aga nii, et jään tõsiselt jänni , kui peaksin üles lugema kõik need eesti soost suusahoolde mehed, kes erinevates suusatiimides töötavad...
------------------------------------------
Pekka oli üks esimesi väljast tulnud määrdeproffe ja tema ja määrdefirma omaniku Jukka Järvineni kaudu tuli meile palju just määrdefirma "Start" know-how - d. Tasapisi hakkas ka meilt saadav info firma teadmisi ja kogemusi täiendama. Suurimaks plussiks oli nii Pekka kui mitmete muude Soome määrdespetside tarkuste edasikandumine meie treeneritele ja sportlastele. Kui hiljem lisandus veel abi ja töökogemus Norrast - Magne Myrmo näol, siis algas Eestis tõeline "kodumaiste asjatundajate" skandianaavilik täienduskoolitus. Kuid tulgem tagasi ikka sinna, kust kõik algas - ikkagi Soome abist. Valdkonnas, kus meil tuli õppida ja veelkord õppida...
Hetkel on aga nii, et jään tõsiselt jänni , kui peaksin üles lugema kõik need eesti soost suusahoolde mehed, kes erinevates suusatiimides töötavad...
------------------------------------------
Urmas Välbe Teriniti võistlusdressis / foto : Jüri Jõepera
Terinit jt.
Tahtmata vähendada mistahes Soomest Eesti sporti aitama tulnud firma rolli, tahaksin siiski alustada suurest ning kogemustega spordiriietust tootnud Terinitist. Just nemad "panid riidesse" Eesti esimese olümpiakoondise Albertville OM-l. Kui kord neid aegu meenutama hakkasime, siis kinnitasid firma mehed ise, et neil olla kahel korral pisar silma tulnud . Esimest korda - kui Eesti koondis Albertvilles nende riideid kandes võistles ja teine kord, kui Soome naiskond viimast korda nende värvides MM-i pjedestaalile astus. Eesti aitamine olla olnud neile toona suurim au, kus rahanumbrid jäeti mängust üldse välja...
Kuid nagu rõhutasin - neid üle lahe tulnud abisid jagus parajal määral. Kui "Jonsered" varustas näiteks 10 Eesti suusakeskust saagide ja võsalõikajatega, siis "Exeli" maailmakuulsate suusakeppide osas käis uue paari leidmine võistluspaikades meie omade jaoks lausa hetkega...
-----------------------------------------
Tahtmata vähendada mistahes Soomest Eesti sporti aitama tulnud firma rolli, tahaksin siiski alustada suurest ning kogemustega spordiriietust tootnud Terinitist. Just nemad "panid riidesse" Eesti esimese olümpiakoondise Albertville OM-l. Kui kord neid aegu meenutama hakkasime, siis kinnitasid firma mehed ise, et neil olla kahel korral pisar silma tulnud . Esimest korda - kui Eesti koondis Albertvilles nende riideid kandes võistles ja teine kord, kui Soome naiskond viimast korda nende värvides MM-i pjedestaalile astus. Eesti aitamine olla olnud neile toona suurim au, kus rahanumbrid jäeti mängust üldse välja...
Kuid nagu rõhutasin - neid üle lahe tulnud abisid jagus parajal määral. Kui "Jonsered" varustas näiteks 10 Eesti suusakeskust saagide ja võsalõikajatega, siis "Exeli" maailmakuulsate suusakeppide osas käis uue paari leidmine võistluspaikades meie omade jaoks lausa hetkega...
-----------------------------------------
Mister YOKO kindaõpetus
Juha (Mister YOKO) Tirinen - spordivarustuse spets & kirglik tsiklimees
Neil, Eesti taasiseseisvumise aegadel tuli tundma õppida väga paljusid sportimisega asju ja üheks suusatamisega seotud "vahendiks" osutus ka - suusakinnas. Kui olid harjunud suusatama ikkagi millega vaid - alates kadunud ema kootud käpikutest kuni robustse töökindani, siis äkki - just murdmaasuusatamiseks tehtud suusakinnast kätte pannes tundsid hetkega huvi - kuidas soomlased on nii hea, mugava kinda teinud. Siinkohal tuli appi Juha (Mister YOKO ) Tirinen , kes neil rasketel algusaastatel kogu Eesti suusakoondist kinnastega varustanud mehena tegi mu ühe küsimise puhul selgeks - mitmest tükist ja erinevatest materjalikihtidest on taoline kinnas kokku õmmeldud. Tundus tõelise "raketiteadusena" ja ikka selle lõpptulemuse nimel, et mõnus sõita oleks. Neid eri tüüpi kindaid tõi Juha aga Eesti suusatamise jaoks virnadeviisi ja kui nüüdki, ühe päevi näinud YOKO labaku õuetöid tehes kätte tõmban, tuleb taas see aastatetagune kindaõpetus meelde... (Suusa)kinnas peab hea olema !
Tõelised hõimuveljed Rene Meimer ja Tapio Räisänen Taivalkoski radu nautimas / foto : KZ
aga Levi, Taivalkoski, Vuokatti jt. - suusakeskused, oskajad mehed, tehnika jm. nipid
Sel koostöö teemal võiks kirjutada siin küll lehekülgede viisi, sest meie kunagi alanud Soome külaskäigud , uudistamised on viinud aastate jooksul ikkagi tiheda koostööni. Just oskuste ja kogemuste osas. Kui maailma üheks tippkeskuseks kujunenud Levi suusakeskus tutvustas mõned aastad tagasi Jõulumäel omi kogemusi, siis oli hea saata tervitusi sinnakanti Otto Naskalile, ühele Levi loojale ja eesti suusatajate suurele toetajale.
Taivalkoski ja tema karismaatilise juhi maailmameistri Tapio Räisäneni tõi eestlaste "käsutusse" Rene Meimer, kes töötas aasta sealses kunnas (vallas) liikumiskorraldajana. Edasi hakkas ta sinna Lapimaa imelisse keskusse "lähetama " nii murdmaasuusatajaid kui ka kahevõistlejaid. Juba enam kui 15 aastat on leidunud sealsetes suusamajakestes soodushindadega majutuskohti ka Tallinna Ülikooli tudengitele, mis niimoodi on andnud Taivalkoski lapimaise lume- ja suusakogemuse pea et tuhandele noorele...
Kiitos , Tapsa - hea võõrustaja !
Vuokattist oli juba eespool juttu. 1989.aastal pandi seal algus meie kahe maa suusatreenerite koolitustele, kus vaheldumisi nii seal kui Eestis tehti teoks 5- etapiline koolitussari. Sealt alanud kontaktid on kestma jäänud ja kui näiteks Eestis hakkas tekkima lume üle suve säilitamise vajadus, siis selle kogemuse saamine käis just Vuokatti meeste ( Vesa- Pekka Sarparanta, Reijo Jylhä jpt. ) abil...
Kuid nagu öeldud, on neid külastusi, elamusi olnud rohkesti ja sedasi on kogu Soomest saanud meile suuresti just looduse, liikumise ja meeldivate kogemuste saamise paik. Olgu siis aastaaeg või koht milline tahes. Kui lõpetuseks rääkida veel ühest, just praegu "ülevõetavast" kogemusest, siis pöördus eestlaste pilk mingil ajal soomlaste liikumisharrastuse võimalusi koordineeriva "Suomen Latu" poole. Just nende organisatsioon on pannud meie põhjanaabrid oluliselt rohkem liikuma. Hea, et oleme ka oma terviseradade tegemistega sama suunda minemas. Enam kui 100 ETR rada Eestis on küll igati hea saavutus, kuid kui uurida kas või Helsinki liikumisvõimalusi, siis saab selle põhjal selge viite, kuivõrd enam peaksime me ka oma pealinna liikumisradadega veel tegelema. Mis aga põhjapool, SL rajatistel veel silma torkab, on see, et - liikumisrajad on rahvast täis ja kinnitab selgelt fakti , et - Soome liigub...
Kui taolisi näiteid siis siitsamast üle lahe eeskujuks saab võtta, siis pole eriti vaja mujale otsima minna, vaid olgem aga valmis Soome kogemusi asjalikult ka meil teoks tegema. Veelgi enam - kuna ka meie külastajate ning elanike hulgas on üsna rohkesti soomlasi, siis meeldiks neilegi oma koduseid liikumisharjumusi siin jätkata...
-------------------------------------------------------------------------------
Lõpetuseks
Soome 104. aastapäeva tähistamine ja pidutsemine on koroona oludes 100.juubeliga võrreldes kindlasti hillitsetum. Kui neli aastat tagasi "juhliti" märksõna - ÜHESKOOS - all, siis pidevalt ründavate nakkuslainete puhul tuleb olla aga veelgi enam üheskoos tegutsevad... Ja seda omapära ja kokkuhoidmist on Soome poolel meeldiv ka näha ... ning selles võiksime meiegi oma ühiste ning raskete eesmärkide saavutamisel neist õppust võtta...
Kiitos, onneksi olkoon - SUOMI !
6.detsembril 2021
Tammneemes
