Mis maksab õnnest loobumine?
Eesti Terviseradade (ETR) sügisseminariks Jõulumäel sain ettepaneku rääkida mittepiisava liikumise ja liigse istumise mõjust. Et mida ikkagi läheb maksma see, kui me piisavat liikumist vajalikuna ei võtta ning millised lisakulud see tervikuna ühiskonnale täiendavalt kaasa toob.
Seda kogumõju on muidugi äärmiselt raske kokku arvata, aga heaks lähtepunktiks sai võetud Soomes tehtud põhjalik uuring ning sellele tuginedes üritatud teha tõlgendusi ka Eesti tingimusi arvestades. Määratledes niimoodi ka ETR rolli selle probleemi leevendamisel...
Siinkohal on paras märkida, et üsna sageli on ka ETR eestvedajate ringis( näiteks kas või Merko juhi Toomas Annuse poolt) uuritud - mida me taoliste liikumisradade investeeringutega Eesti ühiskonnale anname. Kui palju suudetakse läbi nende tegevuste ennetada inimeste tervisehädasid ja hoida või parandada töövõimet. Nii et iga tagasiside liikumisvõimaluste toimivusest ja mõjust on teretulnud ning sellele keskendub ka selle kirjutise järgnev osa...
Seda kogumõju on muidugi äärmiselt raske kokku arvata, aga heaks lähtepunktiks sai võetud Soomes tehtud põhjalik uuring ning sellele tuginedes üritatud teha tõlgendusi ka Eesti tingimusi arvestades. Määratledes niimoodi ka ETR rolli selle probleemi leevendamisel...
Siinkohal on paras märkida, et üsna sageli on ka ETR eestvedajate ringis( näiteks kas või Merko juhi Toomas Annuse poolt) uuritud - mida me taoliste liikumisradade investeeringutega Eesti ühiskonnale anname. Kui palju suudetakse läbi nende tegevuste ennetada inimeste tervisehädasid ja hoida või parandada töövõimet. Nii et iga tagasiside liikumisvõimaluste toimivusest ja mõjust on teretulnud ning sellele keskendub ka selle kirjutise järgnev osa...
Kuid, millist osa mängib pealkirjas mainitud õnn ning sellest loobumine?
15 aasta jooksul käies,sõudes ja suusatades uurimisretki tehes läbis Lönnrot vahemaa, mis ulatuks Helsinkist põhjapoolusele
Aga väga tähtsat, sest alustades oma liikumisalaseid esinemisi olen tsiteerinud ikka üht liikumisest justkui üsna kaugena tunduvat suurkuju Elias Lönnrotti (1802-1884, soome folklorist, keeleteadlane ja arst, Soome - Eesti suhete arendaja, eepose "Kalevala" koostaja), kelle mõtteterade seast leiab ka sellise lause - Inimene on loodud liikuma ja see on temale antud õnn ! See on nii lühike , kuid äärmiselt tabav üldistus selle kohta, mida inimene võiks liikumise kaudu saada, kuid mida alati hinnata ei osata . Et osata tunda õnne - seda just liikumises olles. Nagu paljudel juhtudel näeme ja kogeme - libiseb see kaasa saadud õnnepotentsiaal tasapisi käest ning liikumise lainel püsimine või siis selle taasavastamine on vahel oi kui raske. Liikumine kipub paljudel märkamatult tavaaskelduste hulka kaduma, kuigi kehvema enesetunde ning allakäiva kehalise võimekuse märgid annavad uskumatult kiiresti märku...Kuid neid justkui ei panda tähele, sest on tähtsamaid asju...
Õnnest ning selle kogemisest aga veel niipalju, et liikumise juures paraku jah õnnetuid inimesi eriti ei märka. Muidugi on väsinuid ilmeid ka, aga enamus on oma "õnnesõõmud" kätte saanud. Nagu seda ka mõned allpool olevad pildidki kinnitavad...
Õnnest ning selle kogemisest aga veel niipalju, et liikumise juures paraku jah õnnetuid inimesi eriti ei märka. Muidugi on väsinuid ilmeid ka, aga enamus on oma "õnnesõõmud" kätte saanud. Nagu seda ka mõned allpool olevad pildidki kinnitavad...
|
|
Loodan, et kõik need piltidel olevad mehed ei pahanda, et olen oma fotovaramust üht-teist üles otsinud ja siin sedasi avalikult nende vähem või enam hillitsetud emotsioone näitan. Just taolised hetked jäänuks olemata, kui poleks liikuma tuldud. Antud juhul siis Kõrvemaa rattaringil või suusarajal käimata jäetud...
Kui siit nüüd edasi minna, siis ei pea alati just sellise tõsisema ja nõudlikuma liikumise poole vaatama, sest sellega liitunute osas on lood ju üldiselt paremaks minemas, aga muret teeb just see osa meist, kes oma vajalikku liikumisannust mingi moel kätte ei saa ning nii see neile antud õnnevõimalus tasapisi käest libisebki...
Ikka töö ja kohustused, ning endale mõeldud lliikumisajast võib vaid unistada. Üsna sageli "murravad meid maha" aga kõige tavalisem mugavus ja laiskus. Siinkohal on igaühel vaja oma tõehetke kogeda, ehkki laiemalt kokku võttes on see liikumatus ka kogu ühiskonda puudutav probleem. Vähene jaksamine aga läheb seejuures uskumatult palju juba praegu, aga tulevikus veelgi rohkem maksma... Ning sellest ülevaate saamiseks sai teoks ka üks Soome teadlaste tehtud uuring .
Kui siit nüüd edasi minna, siis ei pea alati just sellise tõsisema ja nõudlikuma liikumise poole vaatama, sest sellega liitunute osas on lood ju üldiselt paremaks minemas, aga muret teeb just see osa meist, kes oma vajalikku liikumisannust mingi moel kätte ei saa ning nii see neile antud õnnevõimalus tasapisi käest libisebki...
Ikka töö ja kohustused, ning endale mõeldud lliikumisajast võib vaid unistada. Üsna sageli "murravad meid maha" aga kõige tavalisem mugavus ja laiskus. Siinkohal on igaühel vaja oma tõehetke kogeda, ehkki laiemalt kokku võttes on see liikumatus ka kogu ühiskonda puudutav probleem. Vähene jaksamine aga läheb seejuures uskumatult palju juba praegu, aga tulevikus veelgi rohkem maksma... Ning sellest ülevaate saamiseks sai teoks ka üks Soome teadlaste tehtud uuring .
Professor Tommi Vasankari: Aega võttis, aga nüüd saab kindlalt öelda, et vähene liikumine läheb oi kui kalliks !
Kui Jõulumäe ettekande jaoks lisaks soomlaste uurimisraportile ka seda juhtinud UKK instituudi juhi prof. Tommi Vasankariga ühendust võtsin, siis oli ta ülimalt meelitatud, et nende 70-leheküljeline põhjalik materjal ka Eestis huvi pakub.
Prof. TV on olnud ka Soome Olümpiakomitee peaarst , nii et teab spordist ja liikumisest mida vaid
|
|
Lisasin vesteldes, et eks meil Eestis ole samad probleemid. On ju üsna tüüpiline, et vähegi suuremate liikumisvõimaluste loomise või parandamise projektidega tekkivad küsimused - kas selline investeering on ikkagi kasulik ja mida ta tagasi annab. Päris umbmäärast vastust saades lükatakse need plaanid kui mitte just kõige pakilisemad edasi. Või võtavad äärmiselt kaua aega ja nõuavad uskumatut tõestust. "Nagu meil Soomeski" sõnab professor Vasankari. "Seesama uurimuse vajaduski venis aastaid, aga nüüd on ta tänu väga erinevate osapoolte koostööle tehtud ja on vabariigi valitsuse laual.
Sealt võetav koondnumber näitab aga üsna tõeselt, et summa, mida meie kodanike vähene liikumine ja rohke istumine riigile maksma , pole väike. Soome riigile tähendab see 3,2 - 7, 5 miljardi suuruseid aastakulutusi. Ning kui sinna lisada veel väljaminekud, mida me ei arvestanud, näiteks kulud lühiajalistele haiguslehtedele, siis näitab see vaid kasvamise märke. See on kõva signaal kõigile tasanditele, tõestades, et senisest enam inimeste liikumistele panustades ei pea me nii hullusti ühist rahakotti kergendama..."
Uurimuse koondpilt tekkivatest lisakuludest on aga järgmine
Sealt võetav koondnumber näitab aga üsna tõeselt, et summa, mida meie kodanike vähene liikumine ja rohke istumine riigile maksma , pole väike. Soome riigile tähendab see 3,2 - 7, 5 miljardi suuruseid aastakulutusi. Ning kui sinna lisada veel väljaminekud, mida me ei arvestanud, näiteks kulud lühiajalistele haiguslehtedele, siis näitab see vaid kasvamise märke. See on kõva signaal kõigile tasanditele, tõestades, et senisest enam inimeste liikumistele panustades ei pea me nii hullusti ühist rahakotti kergendama..."
Uurimuse koondpilt tekkivatest lisakuludest on aga järgmine
Nagu näha , läheb kuludest suurem osa sellele, et inimeste töövõime languse tõttu peab riik märkimisväärselt panustama tootvuse kindlustamisse. Aga iga tervisehäda ja tegemata töö puhul kulud kasvavad, samas jäävad saamata ka maksutulud. Raha tuleb paigutada eakate hooldesse, töötute turvalisusse jne.jne
Professor Vasakari hoiak on uuringutele tugides kindel ja usk asjade muutumisse Soomes tundub olevat lootustandev. Seda enam, et kulutused tervishoiule kõigis Euroopa riikides näitavad lähitulevikus lausa mitmekordseid suurenemismärke, nagu see vananevate ühiskondadele omane. Pole üldsegi kindel, kas juba lähitulevikus suudetaksegi kõiki neid kulusid katta.
Samas kinnitab ta, et ka maailma mastaabis pole nii kompleksset uurimust tehtud ning Soome kui suhteliselt väikese riigi oludes on vajalik ning võimalik kiiresti midagi ette võtta. Füüsilise aktiivsuse vähenemisele ja kehalise seisundi halvenemisele tuleb midagi suhteliselt lihtsat ja otsustavat vastu seada. Teha - rõhuasetus inimeste enamale liikumisele... nii liikumismõnu tekitades kui ka raha säästes.
Samas kinnitab ta, et ka maailma mastaabis pole nii kompleksset uurimust tehtud ning Soome kui suhteliselt väikese riigi oludes on vajalik ning võimalik kiiresti midagi ette võtta. Füüsilise aktiivsuse vähenemisele ja kehalise seisundi halvenemisele tuleb midagi suhteliselt lihtsat ja otsustavat vastu seada. Teha - rõhuasetus inimeste enamale liikumisele... nii liikumismõnu tekitades kui ka raha säästes.
Mida võiksime põhjanaabrite uuringust kõrva taha panna ?
Eks neid soome kogemuste hankimisi on tehtud juba oma 30 aastat. Mistahes valdkondades ning liikumisharrastuseski päris kõvasti. Eks praegugi vaadata näiteks Suomen Latu ( nende terviseraja) tegemisi , aga suurt ja praktilist know-how on saanud ka meie keskuste esindajad just talviste tegemiste osas. Radade planeerimised, lumetootmine, ülesuve hoitava lume säilitamine jne,jne. Ikka on meil mõni hea Pekka või Jukka "toru otsa võtta" või siis laevale minna ja mingi hästi toimiv asi kohapeal oma silmaga üle kaeda.
Looduses liikumine on nii Suomen Latu kui Eesti Terviseradade ühine meelisala
|
|
Hea lahendus - suusad alla ja sedasi saab nii piir valvatud kui vastupidavus joonel hoitud
Kui nüüd selle uuringu väärtusi üle kaeda, siis saab sealt nii suunavaid mõtteid kui taustakindlust suurematele liikumiśharrastuse asjadele.
Mõningaid uurimust üldistavaid kokkuvõteid
1)Elanike vähene /mittepiisav liikumine on selgelt (negatiivselt) eristuv ja ühiskonnale täiendavaid kulutusi suurendav, seda mistahes selle uuringu lõiku vaadates
2) Näited kas või kaitsevägede füüsilise võimekuse hoomatava languse kohta( Cooperi testi tulemuste pidev langus ) kinnitavad, et sealt lähtuv noorte meeste ( isade ) füüsiline taandareng kandub edasi tavaellu , jaksamisse oma töö ja koduasjus
3) Olulised erinevused ilmnevad ka karjääri ja töövõime näitajates , osundades, et enam liikuv inimene õnnestub reeglina neis mõlemis oluliselt paremini
4) Nooruses kogetud aktiivsem liikumine aitab õnnestuda hilisemas eas nii õpingutes kui tööellu sulandumises. Aktiivset elustiili hinnatakse tulevikus üha enam ka personalivalikutes
5)Tüüpiliste vananevate ühiskondade puhul saaks kokku hoida vahendeid kunagi enam liikunud vanurite parema toimetuleku osas
6) Töötute ja ühiskonna toimimisest eemale jäävate inimeste arvu suurenemist ennetab samuti just rohkem aktiivse liikumise jätkumine mistahes oludes ja selle kaudu suureneb nii töövõime ning aktiivne hoiak ühiskonda
Selgelt ilmneb seega liikumisaktiivsuse seos ühiskonna võimekuse näitajatega
Mõningaid uurimust üldistavaid kokkuvõteid
1)Elanike vähene /mittepiisav liikumine on selgelt (negatiivselt) eristuv ja ühiskonnale täiendavaid kulutusi suurendav, seda mistahes selle uuringu lõiku vaadates
2) Näited kas või kaitsevägede füüsilise võimekuse hoomatava languse kohta( Cooperi testi tulemuste pidev langus ) kinnitavad, et sealt lähtuv noorte meeste ( isade ) füüsiline taandareng kandub edasi tavaellu , jaksamisse oma töö ja koduasjus
3) Olulised erinevused ilmnevad ka karjääri ja töövõime näitajates , osundades, et enam liikuv inimene õnnestub reeglina neis mõlemis oluliselt paremini
4) Nooruses kogetud aktiivsem liikumine aitab õnnestuda hilisemas eas nii õpingutes kui tööellu sulandumises. Aktiivset elustiili hinnatakse tulevikus üha enam ka personalivalikutes
5)Tüüpiliste vananevate ühiskondade puhul saaks kokku hoida vahendeid kunagi enam liikunud vanurite parema toimetuleku osas
6) Töötute ja ühiskonna toimimisest eemale jäävate inimeste arvu suurenemist ennetab samuti just rohkem aktiivse liikumise jätkumine mistahes oludes ja selle kaudu suureneb nii töövõime ning aktiivne hoiak ühiskonda
Selgelt ilmneb seega liikumisaktiivsuse seos ühiskonna võimekuse näitajatega
Järve terviseradade parkla annab selge vihje, et võid minna ja end tasuta paariks tunniks metsaradade rüppe loovutada
Uuring näitab samas ka taolise mitmekülgse käsitluse vajalikkust, kus enamuse kulutuste osas saadi selgem pilt, millise lisakulu ja kus toob just vähene liikumine.
Sellised pikaaegse toimega protsessid, nagu ka inimeste tervisliku seisundi ja töövõime kujunemine vajavad ennetuslikku tegevust, et tekkivat olukorda leevendada, kuna ühiskond ei pruugi kõigi tekkivate kuludega enam toime tulla, sest tervishoiu kulud kasvavad aastail 2030-2040 kahekordselt
Investeerides aga näiteks noorte liikumisse, tehakse selge panus tulevikukulutuste kokkuhoiule. Probleemse ea noorte (12-15 aastat ) liikumisaktiivsuse suurendamine vähendaks probleeme tuleviku ühiskonna kõige töövõimelisemas sihtrühmas
Ja veel – juba pooletunnilist reibast käiku 5 korral nädalas + kahel korral ka lihashoolde treeningut tooks Soome riigi tasandil aastas 151 miljonit kokkuhoidu
Või siis see – et kui kõik, kes vabal enam kui 6 tundi istuvad vähendaks seda 2 tunni võrra ja täidaks selle liikumisega, siis tooks see tervise probleemidega arstivisiitide osas säästu ca 79 miljonit eurot…
Seega on uuringuis väga konkreetseid lahendusi, kuid ka viiteid valdkondadesse, kus kõik pole nii väga selgelt mõõdetav, kuid mõjutab siiski selgelt ühiskonna rahakotti
Sellised pikaaegse toimega protsessid, nagu ka inimeste tervisliku seisundi ja töövõime kujunemine vajavad ennetuslikku tegevust, et tekkivat olukorda leevendada, kuna ühiskond ei pruugi kõigi tekkivate kuludega enam toime tulla, sest tervishoiu kulud kasvavad aastail 2030-2040 kahekordselt
Investeerides aga näiteks noorte liikumisse, tehakse selge panus tulevikukulutuste kokkuhoiule. Probleemse ea noorte (12-15 aastat ) liikumisaktiivsuse suurendamine vähendaks probleeme tuleviku ühiskonna kõige töövõimelisemas sihtrühmas
Ja veel – juba pooletunnilist reibast käiku 5 korral nädalas + kahel korral ka lihashoolde treeningut tooks Soome riigi tasandil aastas 151 miljonit kokkuhoidu
Või siis see – et kui kõik, kes vabal enam kui 6 tundi istuvad vähendaks seda 2 tunni võrra ja täidaks selle liikumisega, siis tooks see tervise probleemidega arstivisiitide osas säästu ca 79 miljonit eurot…
Seega on uuringuis väga konkreetseid lahendusi, kuid ka viiteid valdkondadesse, kus kõik pole nii väga selgelt mõõdetav, kuid mõjutab siiski selgelt ühiskonna rahakotti
Mida saaksime põhjanaabritelt õppida ?
Eestimaa liikumishoiakute kohta oleks see ehk liialt öeldud, aga et kõik vajab väetist, siis...
Saame tõdeda, et ehkki riigid omavad erinevat majanduslikku taset, saab neis ilmnevate trendidega mõlemil pool igati arvestada. Meil on liikumise osas ju pea samane “maailmavaade”
Liikumisharrastuse arendamisel, kas või ETR rajamise näitel oleme neilt ju õppinud ja veendunud, et see kõik toimib hästi ka meil.
Meie tegevus ja just selle ennetava loomuga osa vajab kas või nende raporti valguses aga selgelt “järele aitamist”. Parandada tuleks just iga indiviidini jõudvat hoiakut liikumisse, millest eelmises ETR loos rääkis ka nõukogu esimees Rait Pallo.
Liikumisvõimaluste laiendamine eriti kodukohajärgsete ning töökohaga liituvate rajatiste osas peab jätkuma. Neisse investeerimine on “ väetis meie tulevikule" (L. Meri), sest see "kasvatab " kõige efektiivsemalt. Ka Soomes rõhutakse just sellele , kõige enam liikujaid haaravale suunale.
Ja veel – soomlased rõhutasid investeerimist eriti noorte liikumisse. See võiks olla ka ETR üks selge ja pikemaaajalisem suund. See tasub igas mõttes ära ja mitte ainult rahas… Näiteks kas või koolide liikumisõpetuse arendamine ning ka loodavate riigigümnaasiumide liikumisfilosoofia tekitamine. Seda siis ka ETR loodud taristut kasutades...
Liikumisharrastuse arendamisel, kas või ETR rajamise näitel oleme neilt ju õppinud ja veendunud, et see kõik toimib hästi ka meil.
Meie tegevus ja just selle ennetava loomuga osa vajab kas või nende raporti valguses aga selgelt “järele aitamist”. Parandada tuleks just iga indiviidini jõudvat hoiakut liikumisse, millest eelmises ETR loos rääkis ka nõukogu esimees Rait Pallo.
Liikumisvõimaluste laiendamine eriti kodukohajärgsete ning töökohaga liituvate rajatiste osas peab jätkuma. Neisse investeerimine on “ väetis meie tulevikule" (L. Meri), sest see "kasvatab " kõige efektiivsemalt. Ka Soomes rõhutakse just sellele , kõige enam liikujaid haaravale suunale.
Ja veel – soomlased rõhutasid investeerimist eriti noorte liikumisse. See võiks olla ka ETR üks selge ja pikemaaajalisem suund. See tasub igas mõttes ära ja mitte ainult rahas… Näiteks kas või koolide liikumisõpetuse arendamine ning ka loodavate riigigümnaasiumide liikumisfilosoofia tekitamine. Seda siis ka ETR loodud taristut kasutades...
Lõpetuseks
Eks iga kogemusega tutvumine tekita mõtteid ja on hea, kui saad neid oma tegemiste tarbeks kasutada. Kindlasti annab soomlaste uuring kinnitust sellele, mida oleme ka Eestis terviseradasid arendades tundnud. Et kõigest senitehtust tekib meie riigile hoomatavat kasu. Ning et iga rada ja võimalus peaks kaudselt ikkagi meie riigikukrut pigem kaudselt täitma kui tühjemaks tegema.
Kas peaks ka meil samalaadse kapitaalse uurimuse püsti panema. Arvan, et selleks jääks meil praegu vist ühisest paradigmast ning üksmeelest veel puudu ja teiseks pole selleks ka piisavat ressurssi. Aga alati saab ju üle lahe Soomest üldistusi aluseks võtta ja neid meie mängumaale "üle tõsta". Kui mõni kutsub üles nüüd veel lõunasse, läände või isegi üle lombi uuritut kaema, siis julgen küll öelda, et soomlaste tehtu on "puhas meie kandi kraam", mille kasutamiskõlblikkuses ja kehtivusajas pole vaja kahelda.
9.novembril 2018
Eks iga kogemusega tutvumine tekita mõtteid ja on hea, kui saad neid oma tegemiste tarbeks kasutada. Kindlasti annab soomlaste uuring kinnitust sellele, mida oleme ka Eestis terviseradasid arendades tundnud. Et kõigest senitehtust tekib meie riigile hoomatavat kasu. Ning et iga rada ja võimalus peaks kaudselt ikkagi meie riigikukrut pigem kaudselt täitma kui tühjemaks tegema.
Kas peaks ka meil samalaadse kapitaalse uurimuse püsti panema. Arvan, et selleks jääks meil praegu vist ühisest paradigmast ning üksmeelest veel puudu ja teiseks pole selleks ka piisavat ressurssi. Aga alati saab ju üle lahe Soomest üldistusi aluseks võtta ja neid meie mängumaale "üle tõsta". Kui mõni kutsub üles nüüd veel lõunasse, läände või isegi üle lombi uuritut kaema, siis julgen küll öelda, et soomlaste tehtu on "puhas meie kandi kraam", mille kasutamiskõlblikkuses ja kehtivusajas pole vaja kahelda.
9.novembril 2018