Tänuga ja uute kohtumisteni!

Õpetaja Erna Abel

Täna, 16. detsembril 2019 olen tulnud verstaposti juurde, milleni jõudmist kunagi küll ette ei suutnud kujutada. Nimelt täitub just täna pool sajandit päevast, mil asusin oma eriala õpetaja Erna Abeli kutsel tööle Tartu Riiklikku Ülikooli õppejõuna, millise ameti juures olen püsinud tänaseni. Tõsi - viimased 41 aastat on kuulunud küll TPedI, TPÜ ja TLÜ-le, aga sihtrühm on jäänud ju endiseks... Ikka ja jälle - tudengid, tudengid, tudengid... Seda juba 100 semestrit ...

Suhted endiste õpilastega on jäänud äärmiselt tihedaks ja polegi kohta, kus neid tuhandeid erinevate aastate õppureid ei kohtaks. On ülim rõõm, kui näed neid tegemas asju, mida neilt oodata võis. Neid ettevõtmisi, korraldamisi, aga ka kõige tavalisemat õpetaja - treeneritööd on nad tegemas täie südamega. Kinnitamaks nagu mulle kui ka kolleegidele, et õpinguaastate tegemised, aga ka meie nõuanded ja soovitused on neile ära kulunud. Nagu kirjutas neist üks mõned päevad tagasi - Suurim tänu, et te ikka minule lootsite ja igal vajadusel julgustasite...
Aga kuidas muidu - kui ikka näed, et tudengi mõte liigub, tahet tal jagub ning mingid plaanidki on olemas - siis anna vaid positiivne lüke kaasa... ja asu jälgima - kuidas tal läheb...

Et see lühike pöördumine läheb üles mu vaba veebi terviseradade rubriiki, siis on äärmiselt tore, et ka paljude ETR-i rajatiste saamisloo juures on rohkesti endisi tudengid. Nad on justkui oma elutööks ühe või teise paiga arengu ette võtnud ja teinud seda ääretu pühendumusega. Läheks pikaks rääkida näiteks Enn Tasalaini tegemistest Jõulumäel või Vova Vsivtsevi "möllamistest" Narvas. Nende kahe mehegagi viisid mind kokku just nende ülikooliõpingud. Nende, ehk pisut ulmelistena tundunud plaanide kaudu said nad kokku panna ka oma lõputööd. Mille parimad mõtted korraks paberile jõudsid ja siis diplomi tarbeks kaitsti. Aga mis on ju tegelikkuses aastatega hoopis suuremateks ettevõtmisteks kujunenud. Tubli - Enn ja Vova, aga ka paljud teisedki !

Jõulumäe - kunagise tudengi Enn Tasalaini elutöö

Küll saan erinevaid ETR-sid külastades tõdeda sedagi, et kui korraks mõne kohaliku eestvedajaga jutuotsale saame, siis on meil neid otseseid ja kaudseid sidemeid rohkem kui arvata võis. Ega see ülikoolitöö pole saanud pelgalt ka mingile "Madagaskarile saadetud" teadusartiklile või raamatutarkusele tugineda, vaid ikka leiad loengutes, seminarides või lausa õppekäigus mistahes praktilise näite või tegemise, mida siis case study vormis uutele noortele tudengitele eeskujuks tood. Või viid nad siis pikemaks käiguks, üritustel kaasalöömiseks kas Kõrvemaale, Jõulumäele või Valgehobusemäele , annad tunda Kekkose raja mõnu või soovitad Lähte kanti sattudes sealsed innukad tegemised üle kaeda. Paljudel juhtudel olen öelnud - tee tutvust just oma kodukandi liikumisradadega ja kui võimalik, siis võiksid seal ka milleski appi minna...
Sedasi on läinudki nii, et taoliselt tegutsedes innustub noor õppija, areneb välja järjekordne koostöö ja valmib mõni asjalik uurimis.
Leian, et Eesti Terviseradade loodud võrgustik, sinna kaasatud inimesed ja meeskonnavaim on jätkuvalt väärt partner kõikidele õppivatele noortele ja nende koolidele. Koolidel, nagu ka meie Tallinna Ülikoolil on see kõik parimaks viitamiskohaks, kui me räägime oma õppetöös liikumisest, rekreatsioonist, terviseedendusest ning töövõimest. Selle praktiliseks pooleks on kõik need erinevad ETR arengulood, kus aktiivtegevuste kasvav osa on kujundamas Eesti ühiskonnas positiivselt mõjutavat elustiili.

Selle kõige eest tahan ma siinkohal kõiki (n.ö. ülikooliväliseid jõude) tänada. Ja eriti ETR-i tegevjuhti Alo Lõokest, kelle kaudu olen saanud märkamatult tutvuda tema suurepärase tiimiga ja vahel ka mõne sõna kaasa öelda. See on kõva seltskond, kes pole lasknud ka erinevatel ilmakapriisidel rööpast lüüa. Kui olen oma veebilugudes saanud vahel nende mõningaid uskumatuid kordaminekuid esile tuua, siis on need kõik püstitanud külastusrekordeid ja tõestanud kõigile ja ka mulle meeldivat põhimõtet, et KÕIK ON VÕIMALIK ...

Niisugune lühike tänu siis, kui olen täna justkui sümboolsest tähisest möödumas ja loodan tänagi teha mõned ringid oma kõige kodulähedasemal Tädu Terviserajal. Teie tegemistele ja meie meeldivale koostööle mõeldes...

Lugupidamisega

Kaarel Zilmer
liikumisõpetaja aastast 1964, Ph.D