Pöörates - küll vasakule , küll paremale
Kohustuslike liiklusmärkide seas on nr.418 all selline, mis kohustab pöörama kas ühele või teisele poole. Samaaegselt mõlemas suunas pöörata pole võimalik, peab tegema selge valiku...
Eks suusataminegi ole üks liiklemise vorme ja vajab raja kulgemisest lähtuvalt üsna rohkesti ka pöörete sooritamist. Nii vasakule kui paremale, küll väiksema kui suurema kurviga ja mõnel juhul pea et täispööret tehes. Kui autorooli keerates rattad siis vajalikus suunas pööravad, peavad suusatamisel sama tööd suusad tegema...
Oleme kogenud ju, et kõiksugu pööramiste puhul peab kindlalt liikumise kiirust arvestama, et otse liikuv mass ( auto puhul veel lisaks su enda omale masina oma ka) otse ei "põrutaks" ning pööramisel see kunagi füüsikast õpitud tsentrifugaaljõud sind puutuja suunaliselt välja ei veaks. Nii käib ka selle liiklusmärgi ette või keerukamale suusaraja lõigule lähenedes. Autoga võib hooletul pööramisel kergesti avariini jõuda, aga eks suuskadelgi on nähtud, et kõige hullemad "kabelid" juhtuvad just pööretel. Eriti palju leidub sellega tekkivaid õhulende mäesuusatamises, kus kiirused on suured. Ka meeste endi ning varustuse mass võivad vahel tõelisi salto mortalesid tekitada. Üks kuulsamaid pilte on Hermann Maieri "lennust " Nagano OM-l, kus teda vaid piirdevõrgud kõige halvemast päästsid. Nagu videolt näha, jäi suusakuulsus pöörde ajastamisega hiljaks ja nii see "offroad " sündiski...
Eks suusataminegi ole üks liiklemise vorme ja vajab raja kulgemisest lähtuvalt üsna rohkesti ka pöörete sooritamist. Nii vasakule kui paremale, küll väiksema kui suurema kurviga ja mõnel juhul pea et täispööret tehes. Kui autorooli keerates rattad siis vajalikus suunas pööravad, peavad suusatamisel sama tööd suusad tegema...
Oleme kogenud ju, et kõiksugu pööramiste puhul peab kindlalt liikumise kiirust arvestama, et otse liikuv mass ( auto puhul veel lisaks su enda omale masina oma ka) otse ei "põrutaks" ning pööramisel see kunagi füüsikast õpitud tsentrifugaaljõud sind puutuja suunaliselt välja ei veaks. Nii käib ka selle liiklusmärgi ette või keerukamale suusaraja lõigule lähenedes. Autoga võib hooletul pööramisel kergesti avariini jõuda, aga eks suuskadelgi on nähtud, et kõige hullemad "kabelid" juhtuvad just pööretel. Eriti palju leidub sellega tekkivaid õhulende mäesuusatamises, kus kiirused on suured. Ka meeste endi ning varustuse mass võivad vahel tõelisi salto mortalesid tekitada. Üks kuulsamaid pilte on Hermann Maieri "lennust " Nagano OM-l, kus teda vaid piirdevõrgud kõige halvemast päästsid. Nagu videolt näha, jäi suusakuulsus pöörde ajastamisega hiljaks ja nii see "offroad " sündiski...
repro HM veeebilehelt
Murdmaas lood nii hulluks ei lähe, aga aasta-aastalt lisavad üha paremini ette valmistatud rajad, "libedam" suusk laskumistel kiirust ja kui siis pööramiseks läheb... sünnib probleeme küll ja küll.
Tõsi, hea ja oma tööd tundev rajameister oskab juba nii radade kavandamisel kui siis hiljem, juba hooldamisel arvestada, et oleks turvaline laskuda. Et seejuures ka pööre "hirmäkki" ei tuleks ning sellele otsa kohe mingit meeletut täisnurkset käänakut ei tuleks läbida.
Tartu maratoni legendaarne rajameister Arvo Kütt ja tema tööd jätkav poeg Assargi on rõhutanud, et suusajälg peaks võimalikult sujuvalt ja kaarjalt kulgema, et siis selles libisedes ka kõige "lippavama" suusaga ning suures sõitjate massis olles siiski pöörata suudetaks. Kõrvalolevalt pildilt on näha, kuidas kena "masinajälg" suusataja Tartu maratoni raja Nüpli järveäärsest nõlvast kenasti "alla juhib", et niimoodi tasahilju suusatajat ka uude suunda pöörata. Kuid igalpool niisugust "klantsolukorda" ei leia ja siis tuleb enda pööramisoskustest ka midagi "aktiivsemat" välja otsida...
Tõsi, hea ja oma tööd tundev rajameister oskab juba nii radade kavandamisel kui siis hiljem, juba hooldamisel arvestada, et oleks turvaline laskuda. Et seejuures ka pööre "hirmäkki" ei tuleks ning sellele otsa kohe mingit meeletut täisnurkset käänakut ei tuleks läbida.
Tartu maratoni legendaarne rajameister Arvo Kütt ja tema tööd jätkav poeg Assargi on rõhutanud, et suusajälg peaks võimalikult sujuvalt ja kaarjalt kulgema, et siis selles libisedes ka kõige "lippavama" suusaga ning suures sõitjate massis olles siiski pöörata suudetaks. Kõrvalolevalt pildilt on näha, kuidas kena "masinajälg" suusataja Tartu maratoni raja Nüpli järveäärsest nõlvast kenasti "alla juhib", et niimoodi tasahilju suusatajat ka uude suunda pöörata. Kuid igalpool niisugust "klantsolukorda" ei leia ja siis tuleb enda pööramisoskustest ka midagi "aktiivsemat" välja otsida...
Oskuslikku pööramist läheb vaja just - jäljeta rajalõikudel
Seni, kuni jäljed suusatajad juhivad, pole suusavalitsemisega erilist muret. Kuid teatud rajalõikudes ja just järsemates kurvides või kui rada näiteks laskumisel suht järsku ühelt metsateelt teisele pöörab, läheb nüüd kindlasti mingit pöördeoskust tarvis.
Sellised - keerulisemad pöörded tulevad õppimisele siis kui ollakse omandatud juba piisav laskumiskindlus. Samas ei pea selleks oskama laskuda väga rasketest ja keerukatest laskumistest, vaid mõned pöörded võib õppida selgeks ka väga väikeselt nõlvalt laskudes. Peamine, et jätkuks piisavalt hoogu, tunnetamaks seda - kuidas hakata pöördega oma liikumissuunda muutma. Algajatel ilmneb päris tihti asjaolu, et tahetakse õppida pöördeid liiga aeglasel kiirusel, kus jääb aga puudu suusatajat edasi viivast inertsjõust...
Klassikaliselt jagatakse pööre kolmeks osaks - pöördesse minek, pööre ja pöördest väljumine. Seega vajab iga pöörde sooritamine ettevalmistavaid tegevusi, seejärel pöörde sooritamist ja siis veel sellejärgset tegevust, millega siirdutakse kas saavutatud suunas laskuma või järgneb sellele kohe järgmise pöörde sooritamine.
Olenevalt laskumiskiirusest ja eesmärgist sooritatakse pöördeid enamasti ilma kepitõuketa. Kepid hoitakse teravikega enda taga, aidates nii keppide kui kätega hoida asendi stabiilsust. Kepitõukeid kasutatakse ainult siis, kui laskumiskiirus kipub väga kahanema. Et saavutada pööretega ka kiirust, sooritakse vajadusel kiireid paaristõukeid, eriti just laugetel laskumistel või tasasele rajaosale väljalibisemisel. Tüüpiliseks paaristõugete kasutuskohaks on ka tasaste rajalõikude kurvid, kus tugevad kepitõuked ühendatakse aktiivse jalgade tööga.
Lihtsaim ja vajalikuim on aga - ASTEPÖÖRE
Sellised - keerulisemad pöörded tulevad õppimisele siis kui ollakse omandatud juba piisav laskumiskindlus. Samas ei pea selleks oskama laskuda väga rasketest ja keerukatest laskumistest, vaid mõned pöörded võib õppida selgeks ka väga väikeselt nõlvalt laskudes. Peamine, et jätkuks piisavalt hoogu, tunnetamaks seda - kuidas hakata pöördega oma liikumissuunda muutma. Algajatel ilmneb päris tihti asjaolu, et tahetakse õppida pöördeid liiga aeglasel kiirusel, kus jääb aga puudu suusatajat edasi viivast inertsjõust...
Klassikaliselt jagatakse pööre kolmeks osaks - pöördesse minek, pööre ja pöördest väljumine. Seega vajab iga pöörde sooritamine ettevalmistavaid tegevusi, seejärel pöörde sooritamist ja siis veel sellejärgset tegevust, millega siirdutakse kas saavutatud suunas laskuma või järgneb sellele kohe järgmise pöörde sooritamine.
Olenevalt laskumiskiirusest ja eesmärgist sooritatakse pöördeid enamasti ilma kepitõuketa. Kepid hoitakse teravikega enda taga, aidates nii keppide kui kätega hoida asendi stabiilsust. Kepitõukeid kasutatakse ainult siis, kui laskumiskiirus kipub väga kahanema. Et saavutada pööretega ka kiirust, sooritakse vajadusel kiireid paaristõukeid, eriti just laugetel laskumistel või tasasele rajaosale väljalibisemisel. Tüüpiliseks paaristõugete kasutuskohaks on ka tasaste rajalõikude kurvid, kus tugevad kepitõuked ühendatakse aktiivse jalgade tööga.
Lihtsaim ja vajalikuim on aga - ASTEPÖÖRE
Need, heal kiirusel kurvi võtvad Rootsi tippsuusatajad ei kasuta neis suht "pudrustes " rajaoludes ka midagi muud kui kiireid astepöördeid. Kui tahta kiirust hoida või veelgi suurendada, peab n.ö. pöördevälise ( antud pildil vasaku) suusaga tõugates hoogu juurde andma. Seda võib nimetada ka aktiivseks kurvitehnikaks ( vt. alumist pilti !), kus astepööre muutub just aktiivse suusatõuke tõttu UISUSAMMPÖÖRDEKS. Tippudega võrreldes püüab tavaharrastaja sellises kurvis võimalikult rahulikult astepöördeid tehes eelkõige tasakaalu hoida, et niimoodi siis uude sõidusuunda jõuda.
Ohtlikes kohtades võta appi lausa sahkpööre
Ohtlikes, tundmatutes ja raskete lumetingimustega radadel on eelpool toodud pöördeviiside kasutamine üsna raske, kuna eriti vähesema mäesõidu oskustega suusatajatel tekib kiiruse kartus. Pöördeviisiks, mis aga laseb sul täielikult oma kiirust kontrollida on aga - SAHKPÖÖRE
Kui aga jätkub ruumi, ära riski ja paneb see käiku ning pole vaja häbeneda, et sina just sedasi selle nõudliku kurvi läbid.
Üks täiuslik sahkpöörde sooritus üliõpilase TM poolt oli selline, millele sai lisatud ka tema tegevuste analüüs. Nagu näha, pole siin midagi keerulist, pead vaid kõike soovitatut tegema...
Kui aga jätkub ruumi, ära riski ja paneb see käiku ning pole vaja häbeneda, et sina just sedasi selle nõudliku kurvi läbid.
Üks täiuslik sahkpöörde sooritus üliõpilase TM poolt oli selline, millele sai lisatud ka tema tegevuste analüüs. Nagu näha, pole siin midagi keerulist, pead vaid kõike soovitatut tegema...
Sahkpööret saab õppida pärast seda kui osatakse sahkpidurdust. Sahkasendi oskamise järel, saab siis arutleda ja läbi proovida, kuidas sellega siis pöörata. Nagu ka sahkpidurduse puhul tehakse juurdeviivad harjutuse tasasel pinnasel, kas siis nõlva all või ülal. Heites pilgu ülalpool olevale joonisele saab selgeks, et sahksendis laskudes, tekitatakse pööre keharaskuse kandmisel ühele või teisele poole, koormates niimoodi suuska, mis hakkabki pöörama. Antud juhul koormatakse vasakut (pöördevälist ) suuska seni, kuni saavutakse pöördeks vajalik suund. Seda soodustab ka samaaegne kere kallutamine pöördeväliselt .Teisel poole pööramiseks sooritada sama teise suusa koormamisega. Suusad jäävad seejuures kogu aeg sahkasendisse..
Paralleelpööre - see "kõrgeim pilotaaž"
Kui mäesuusatamises näeb paralllepööret ikkagi täies eheduses, siis murdmaasuusalgi võib sellist kiiret, uljast ja head suusavalitsemist nõudvat pööret kohata. Häädel meestel, nagu kunagisel maailma esisuusatajal Sixten Jernbergilgi polnud mingi probleem niimoodi kurve läbida. Ehkki rajad olid toona lumepudrusemad ja suusad ikka kuskil 2m 10/15 cm pikad...
Sixten Jernberg /SWE / 1956 ja paar põlve nooremad "swenssonid"
sama "rajus" paralleelpöördes ( kui varustuses on hoomatav vahe, siis soorituses mitte eriti )
|
|
Sellist kurvisõitu on muidugi mõnus näha, kuid pigem jääb see rohkem treeningutel sooritatavaks, sest vähegi tihedamas võistluspundis ja erineva tasemetega suusatajate puhul ei taheta niimoodi riskantselt tulla. Kellegi koperdamine ja - crash missugune, nagu Sapporo MM-l mitmes sõidus näha võis... Eks siis lähebki enamusel ikka sellises kurvis pöördeväline suusk kergesse poolsahka, nagu ka Lahti suusastaadioni (maailma ühel karmimal) viimasel laskumisel pea et 180 kraadilist n.ö J - pööret võetakse ( fotod P. Nael)...
|
|
Siia ehk ka pöörete soorituse põhimõte - Saa pööratuks, aga väldi riske!
10.jaanuaril 2019
10.jaanuaril 2019
