Suusatamisviiside õppimise ja õpetamise järjestuse ühtne süsteem
Suusatamise õpetamisel ja õppimisel tuleks lähtuda esmalt põhiettevalmistusest, mille alla kuuluvad laskumiste, tõusuviiside ning pöörete õppimine. Nii omandatakse lume- ja suusatunnetus ning arendatakse välja suusatajale nii vajalik - dünaamiline tasakaal.
Paljusid tegevusi tuleb algõpetuses, eriti laste suusaõpetuses sooritada ilma keppideta, et arendada just jalgade tööd, selle osakaalu ning lihastunnetust.Läbinud esimese etapi - põhiettevalmistuse, siirdutakse sõidu- ja tõusuviiside õppimisele. Järgnevalt on esitatud klassikalise ja uisutehnika õppimise ja õpetamise ühtne käsitlus.
Klassikalise suusatehnika osas on järgitud professor Hans Grossi poolt pakutud järjestust ning sellel on lisatud uisutehnika osa.Taoliselt õppides ja õpetades areneb välja suusatehnika omandamise ühtne süsteem ja vastavalt vajadusele on siis hea tulevikus erinevaid suusatamisoskusi kasutada.
Iga õpitud suusatamisviis on aluseks järgnevate õppimisele, arvestades nii liigutusliku pagasi teket kui ka suusatamist õppiva inimese kehaliste võimete arengut.
Alati määravad olulise osa õpetamise tingimused.
Põhiettevalmistus vajab head õppenõlva , kus on erineva raskusega osad. Laskumise õppimiseks on vajalik sisseaetud jälg. Pööreteks peab olema nõlv piisavalt lai ja ohutu.
Reeglina peaks esimesi suusatamisviise õpetama hästi laugel, pisut alla mäge kulgeval rajal, et õnnestuks paremini suusk libisema saada ja tunnetada seda, kuidas suudetakse minna astumiselt libisema. Klassikaliste suusatamisviiside jaoks peaks olema hea suusarada (jälg) . Uisutehnikaks vajatakse samasugust lauget , kuid hea ning tasase pinnasega rajalõiku.
Seega on pakutav õpetamise järjestus olemas , jääb üle vaid seda kasutada ning jälgida, et me ei võtaks ette järgmist suusatamisviisi ette enne kui on omandatud eelnev. Samuti võib kõiki omadatud suusatamisviise kasutada juurdeviivate harjtustena uue elemendi õppimisel.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
GROSS, Hans (3. X 1925 Haapsalu), spordipedagoog ja -teadlane. Lõpetas eksternina Tallinna 2. kk-i ja 1954 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1967). Sportima hakkas ülikoolis, harrastas suusatamist ja moodsat viievõistlust. Olnud 1954–68 TRÜ suusakateedri õppejõud ja juhataja, a-st 1968 TPedI/TPÜ kehalise kasvatuse teaduskonna dots-i kohusetäitja, a-st 1970 dots, a-st 1984 prof-i kohusetäitja, a-st 1991 prof, a-st 1994 emeriitprof. Eestis viljeldava pedagoogilise kinesioloogia rajaja ning olnud sellealase labori (a-st 1970) ja õppetooli juhataja. Kuulunud 1958–88 Suusaspordiföd-i presiidiumi, olnud teaduslik-metoodilise nõukogu esimees. 1964–78 NL-i murdmaasuusatamise koondise konsultant suusatehnika alal. Pidanud lektorina loenguid Eesti-Soome suusatreenerite täienduskursustel. Avaldanud teaduslik-metoodilisi trükiseid, monograafiaid ja artikleid. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004). T: Klassikaline suusatamine (1991), Õpime suusatama (2003).
Allikas : ESB
Allikas : ESB