Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses ...
Erik Lillo - ja sealt see mõnus ja selge jutt tulebki...
/ Foto : T. Lutter ÕL/ Scanpix
Kirjutada nii tuntud ja omaseks saanud teenekast raadiohäälest Erik Lillost midagi eriskummalist polnud kuigi kerge. Võiks ju välja otsida pikast mikrofonitööst huvitavaid seiku, võtta arvamusi või lasta tal endal rääkida - aga kõik see jääks kuidagi tavakuivaks ja pealiskaudseks, kuna tegemist on ikkagi ERR-i kuldmikrofoni laureaadiga ja seda tiitlit juba niisama ei omistata…
Pigem arutleks nüüd aga kuulajate poole pealt, kelle heaks ja jaoks ongi Erik Lillo suurema jao oma elust toimetanud. Tegutsedes ikka sooviga, et iga kõrv, olgu siis mistahes paigast või olukorrast, jõuaks tema seletuste abil ka vahetute sündmuste toimumise kohta, aduks kogu selle võistluse õhustikku ja liiguks siis samm - sammult läbi kogu selle heitluse, millest Erik ülekandes parasjagu juttu teeb. Ning sinna otsa võimaldab ta igaühel teha kindlasti ka OMI järeldusi, mis ei pruugi kokku minna sellega, mida reporteri suu välja pakub. Juurde tuleb lisada muidugi kogu emotsioonide taustamäng, kuid selle vahendamine pole olnud Eriku jutus kunagi ülevoolav - nõretav. Seda annab ta küll igati hoomata, aga jätab enamusel juhtudel üsna teadlikult selle ikkagi inimestel endil läbi elada…Küllaga on temalgi olnud neid vahendatud tipphetki, mil võinuks „ kõige kõvemad registrid lahti tõmmata“, kuid see pole olnud Eriku stiil…
Usun, et eks ta ise ole ka oma kuulaja üle üsna sageli mõelnud, aga ei usu, et kas just taolise üle, kellest kirjutas näiteks möödunud aastal soomlaste meedia… ja mille üle arutati sealpool lahte nädalaid. Nimelt ilmnes, et andunud raadiokuulaja, eakas, 1936.aastal sündinud naine oli enne oma surma 2012. aastal teatavaks teinud, et oma, juba 20 aastat tagasi kirja pandud testamendiga pärandas ta kogu kogunenud isikliku vara veel elusolevatele 52–le Soome olümpiavõitjale… Kuskil kümme tuhat eurot igaühele! Üsna erakuna elanud vanaproua seletus oli inimlikult selge - Need hetked, mida olen raadio ääres üle elanud kõigi nende naiste ja meeste saavutuste puhul, on mulle väga palju tähendanud…ja ma tahan kõiki neid niimoodi tänada…
Jah nii see on, et kui raadio äärde on kokku meelitatud suurem osa maa rahvast – riigi tipptasandist kuni eaka metsanurga memmeni välja, siis leiab nende hulgast keda vaid ja igaühel neil tulevad pähe neil kuulamise hetkedel omad mõtted ja ka hingesoovid…
Tulles selle ainulaadse loo juurest tagasi, jõuame taas nende „sõnumitoojatest “ raadiomeeste juurde, kelle tsunfti - Eestimaa kullafondi hulka kuulub raudselt ka raadiostaar Erik Lillo. Kui kõik olümpiavõidud jõudsid selle soomlanna koju ikka läbi oma maa tuntud ning värvikate raadioreporterite seletuste kaudu, siis üheks säravaimaks „selostajaks“ oli ses pundis aastaid just Pekka Tiilikainen. Lausa mikrofoni rõõmupisaraid valanud suurkuju , kelle selja tagant kinnitab õppinud olevat ka Erik Lillo. Ikka seda kõige peamist - kuidas sport, võistlus, võit, kaotus, pettumus, öeldu ja muidugi - rahvuslik tunne kodudesse lendaks ja inimesed parimas mõttes „ära teeks“…
Niimoodi siis seal, aga ka meie suurkujude kõrval õppides ja toimides suutsid Sa, Erik ka ISE selle vahendamiskunsti sarjas kindlalt meistriklassi tiitlini jõuda. Suusarahva tegemistega aastaid kaasa liikudes olid ikka ja jälle just Sina oma äärmiselt selgel häälel kuulutamas, et oleme taas siin ja siin ning et rajale või hüppetorni läheb see ja see. Ning peatselt oli äärmiselt klaar, kuidas asjad seekord siis minema hakkasid…
Kõigile, kuni viimase metsatare kuulajani välja …
Tervitustega Hiiumaale
Kaarel Zilmer
kaasteelisest raadiokuulaja
29.06.2014
Pigem arutleks nüüd aga kuulajate poole pealt, kelle heaks ja jaoks ongi Erik Lillo suurema jao oma elust toimetanud. Tegutsedes ikka sooviga, et iga kõrv, olgu siis mistahes paigast või olukorrast, jõuaks tema seletuste abil ka vahetute sündmuste toimumise kohta, aduks kogu selle võistluse õhustikku ja liiguks siis samm - sammult läbi kogu selle heitluse, millest Erik ülekandes parasjagu juttu teeb. Ning sinna otsa võimaldab ta igaühel teha kindlasti ka OMI järeldusi, mis ei pruugi kokku minna sellega, mida reporteri suu välja pakub. Juurde tuleb lisada muidugi kogu emotsioonide taustamäng, kuid selle vahendamine pole olnud Eriku jutus kunagi ülevoolav - nõretav. Seda annab ta küll igati hoomata, aga jätab enamusel juhtudel üsna teadlikult selle ikkagi inimestel endil läbi elada…Küllaga on temalgi olnud neid vahendatud tipphetki, mil võinuks „ kõige kõvemad registrid lahti tõmmata“, kuid see pole olnud Eriku stiil…
Usun, et eks ta ise ole ka oma kuulaja üle üsna sageli mõelnud, aga ei usu, et kas just taolise üle, kellest kirjutas näiteks möödunud aastal soomlaste meedia… ja mille üle arutati sealpool lahte nädalaid. Nimelt ilmnes, et andunud raadiokuulaja, eakas, 1936.aastal sündinud naine oli enne oma surma 2012. aastal teatavaks teinud, et oma, juba 20 aastat tagasi kirja pandud testamendiga pärandas ta kogu kogunenud isikliku vara veel elusolevatele 52–le Soome olümpiavõitjale… Kuskil kümme tuhat eurot igaühele! Üsna erakuna elanud vanaproua seletus oli inimlikult selge - Need hetked, mida olen raadio ääres üle elanud kõigi nende naiste ja meeste saavutuste puhul, on mulle väga palju tähendanud…ja ma tahan kõiki neid niimoodi tänada…
Jah nii see on, et kui raadio äärde on kokku meelitatud suurem osa maa rahvast – riigi tipptasandist kuni eaka metsanurga memmeni välja, siis leiab nende hulgast keda vaid ja igaühel neil tulevad pähe neil kuulamise hetkedel omad mõtted ja ka hingesoovid…
Tulles selle ainulaadse loo juurest tagasi, jõuame taas nende „sõnumitoojatest “ raadiomeeste juurde, kelle tsunfti - Eestimaa kullafondi hulka kuulub raudselt ka raadiostaar Erik Lillo. Kui kõik olümpiavõidud jõudsid selle soomlanna koju ikka läbi oma maa tuntud ning värvikate raadioreporterite seletuste kaudu, siis üheks säravaimaks „selostajaks“ oli ses pundis aastaid just Pekka Tiilikainen. Lausa mikrofoni rõõmupisaraid valanud suurkuju , kelle selja tagant kinnitab õppinud olevat ka Erik Lillo. Ikka seda kõige peamist - kuidas sport, võistlus, võit, kaotus, pettumus, öeldu ja muidugi - rahvuslik tunne kodudesse lendaks ja inimesed parimas mõttes „ära teeks“…
Niimoodi siis seal, aga ka meie suurkujude kõrval õppides ja toimides suutsid Sa, Erik ka ISE selle vahendamiskunsti sarjas kindlalt meistriklassi tiitlini jõuda. Suusarahva tegemistega aastaid kaasa liikudes olid ikka ja jälle just Sina oma äärmiselt selgel häälel kuulutamas, et oleme taas siin ja siin ning et rajale või hüppetorni läheb see ja see. Ning peatselt oli äärmiselt klaar, kuidas asjad seekord siis minema hakkasid…
Kõigile, kuni viimase metsatare kuulajani välja …
Tervitustega Hiiumaale
Kaarel Zilmer
kaasteelisest raadiokuulaja
29.06.2014
