Lahtis oma osa andes...
Möödunud nädalavahetusel Lahtis lõppenud suusatamise põhjaalade MM-i järellainetused käivad väga erinevatel tasanditel. Kui esiplaanil püsivad ikkagi üsna kompromissitud ja rohkesti emotsioone pakkunud mõõduvõtmised rajal ja hüppemäel, siis keegi tahab jätkuvalt skandaale lahata, keegi arvutab kindlasti juba kulusid ja tulusid kokku. Suur hulk inimesi tõdeb aga, et oli üks kena ja kordaläinud suusatamise suurvõistlus. Lausa sellisel tasemel üritus, millega oli kena ka Soome riigi 100. sünnipäeva tähistada. Ehtsoomlaslikult, lahtilikult, suusaselt...
Kui jagasin tekkinud mõtteid oma Soome kolleegi, pikaaegse spordijuhi, hea sõbra Heikki Kantolaga, siis leidsime kokkuvõtvalt, et kui Lahtil peaks tekkima tahtmine kunagi 8. korda MM-i taotleda, siis on see, kenasti korda läinud 2017.a. MM ülimalt heaks soovitusnäiteks. Omaette küsimus on muidugi see, millal seda argumenti vaja läheb. Kindlasti mitte enne kümmet aastat või enamgi, sest teisedki tahavad maailma suusatamist oma koduõuele saada. Jäägu siis Lahti selline trumpkaart seniks neid aegu ootama...
Hoopis omapärase vaatenurga alt sai Lahtist vesteldud aga kahe Eestimaa mehega, kes kogu MM-i aja tegid tööd hea korralduse nimel ja ei kahetse, et oma vaba aeg sellele sai kulutatud. Seda enam, et sellist kogemust neil varem polnud ja nüüd saavad nad pisut rinnagi ette ajada, et ka meie olime seal ning saime oma tööga abiks olla... Paavo NAEL (PN) ja Otto RIISENBERG (OR), kes suusarahva hulgas igati tuntud mehed, nii harrastajate kui asjatundajatena (FIS-i tehniliste delegaatidena) olid koju jõudes lahkesti oma kahest MM-i töönädalast rääkima. Teeme siis aga jutuotsa lahti ...
KZ : Kuidas siis te sinna korraldusväe hulka jõudsite ?
OR : Kui Paavo on ikkagi pikalt suusaasju ( ka Eesti Suusaliidu murdmaajuhina - KZ) ajanud, siis tänu temale olen ka mina jõudnud nii MK kui TD tegemiste juurde. Meie n.ö.Lahti projekt sai alguse poolteist aastat tagasi, kui Eestis toimus Põhja- ja Baltimaade tehniliste delegaatide seminar. Kuna seal olid ka soomlased, siis võeti Lahti valguses teemaks ka mitmed korraduslikud asjad ja kuskil seal virgus ka mõte, et miks mitte minna ja pakkuda end Lahtisse vabatahtlikuks korraldajaks. Veelgi enam tundus kõik teostatav ka seetõttu, et Lahtisse mineku kulud on ju nii väikesed ja nii me end kirja ka panime. Saime innustust ka Soome kolleegidelt ja kuna Lahti otsis avalikult vabatahtlikke, siis - miks mitte minna...
PN : Me ei kasutanud mingeid tutvusi, vaid registreerisime end vormikohaselt ja märkisime CV-s
ära, mida teinud oleme ja kuna teati, milleks võimelised oleme, siis saime just selle valdkonna, mis meile klappis ja mis nüüd tunnistades andis meile suurepäraseid kogemusi ka muude , koduste asjade korraldamisel.
KZ : Nii et ei läinud nii, et oleksite saanud kaks nädalat kuskil parklas olla ja MM-i vaid õhtul televiisorist vaadanud, nagu mõnel vabatahtlikul on käinud ...
OR : Kuna meid Paavoga tõesti teati, siis jah saime just selle, mis meile huvi pakkus ja kus saime olla üsna kogu selle suure korraldusmasina keskpunktis. Mina küll lootsin, et ei pea ehk nii palju tööd tegema, aga takkajärgi olen rahul, et sai väga erinevaid olusid näha ning vastavalt neile ka oma töölõigus parimaid tingimusi luua...
KZ : Mis see täpselt siis oli?
PN : Olime n.ö. raja rühmas, kelle tegevusvälja kuulus kõik see, mis algas staadioni piirilt ja viis Lahti metsapargi võistlusradadele. Pidime väga korrektselt trassi tähistama, panema paika kilomeetrimärgid, suunaviidad, paigaldama piirdeid , eristama treenerite alasid ja jälgima , et see kõik treeningute ja võistluste ajal toimiks. Meie rühma juhtideks oli Mikko Rantanen ja abilisena toimis tehnilise nõuandjana Ann-Mari Viljanmaa. Kogu meie rühm oli, olenevalt päevast, kuskil 8 - 20 liikmeline. Suurem osa vahetus, aga meie koos ühe soomlasega olime algusest lõpuni. Tööpäevad olid vahel lausa hommiku 8-st, erandjuhul isegi õhtul kümneni välja.
OR : Kui Paavo on ikkagi pikalt suusaasju ( ka Eesti Suusaliidu murdmaajuhina - KZ) ajanud, siis tänu temale olen ka mina jõudnud nii MK kui TD tegemiste juurde. Meie n.ö.Lahti projekt sai alguse poolteist aastat tagasi, kui Eestis toimus Põhja- ja Baltimaade tehniliste delegaatide seminar. Kuna seal olid ka soomlased, siis võeti Lahti valguses teemaks ka mitmed korraduslikud asjad ja kuskil seal virgus ka mõte, et miks mitte minna ja pakkuda end Lahtisse vabatahtlikuks korraldajaks. Veelgi enam tundus kõik teostatav ka seetõttu, et Lahtisse mineku kulud on ju nii väikesed ja nii me end kirja ka panime. Saime innustust ka Soome kolleegidelt ja kuna Lahti otsis avalikult vabatahtlikke, siis - miks mitte minna...
PN : Me ei kasutanud mingeid tutvusi, vaid registreerisime end vormikohaselt ja märkisime CV-s
ära, mida teinud oleme ja kuna teati, milleks võimelised oleme, siis saime just selle valdkonna, mis meile klappis ja mis nüüd tunnistades andis meile suurepäraseid kogemusi ka muude , koduste asjade korraldamisel.
KZ : Nii et ei läinud nii, et oleksite saanud kaks nädalat kuskil parklas olla ja MM-i vaid õhtul televiisorist vaadanud, nagu mõnel vabatahtlikul on käinud ...
OR : Kuna meid Paavoga tõesti teati, siis jah saime just selle, mis meile huvi pakkus ja kus saime olla üsna kogu selle suure korraldusmasina keskpunktis. Mina küll lootsin, et ei pea ehk nii palju tööd tegema, aga takkajärgi olen rahul, et sai väga erinevaid olusid näha ning vastavalt neile ka oma töölõigus parimaid tingimusi luua...
KZ : Mis see täpselt siis oli?
PN : Olime n.ö. raja rühmas, kelle tegevusvälja kuulus kõik see, mis algas staadioni piirilt ja viis Lahti metsapargi võistlusradadele. Pidime väga korrektselt trassi tähistama, panema paika kilomeetrimärgid, suunaviidad, paigaldama piirdeid , eristama treenerite alasid ja jälgima , et see kõik treeningute ja võistluste ajal toimiks. Meie rühma juhtideks oli Mikko Rantanen ja abilisena toimis tehnilise nõuandjana Ann-Mari Viljanmaa. Kogu meie rühm oli, olenevalt päevast, kuskil 8 - 20 liikmeline. Suurem osa vahetus, aga meie koos ühe soomlasega olime algusest lõpuni. Tööpäevad olid vahel lausa hommiku 8-st, erandjuhul isegi õhtul kümneni välja.
KZ : Nii et teil oli üsna täpne ja tähtis töö, kus võistleja peab saama eksimatult tegutseda ja kus kahtlusi ei tohi tekkida ning piiritletud on ju ka pealtvaatajate osa
PN : Eks seal tuli kõigeks valmis olla. Nagu kohe esimesel treeningpäeval, kui üks minu töösektoris suusatanud vene suusaneiu sõitis üsna jäise raja väliskurvis piirdevõrkude vahele jäänud vahest läbi ja rullus siis oma viis meetrit rajast eemale. Nagu Petra Majdič omal ajal, seda küll ilma ribimurdudeta. Eks koheselt sai see koht uuesti ja tihedalt piiratud ning veel riidekangaga kaetud, et oleks ohutu. Just ohutust rõhutati meile igal hetkel ja polnud ka ime, sest rada oli kiire ja suht nõudlike laskumistega.
KZ: Kuna Lahti on ikkagi nii linnakeskne võistluskeskus, siis kuidas oli suudetud radasid laiendada, sest kiirused olid suured ja ruumi pidi jätkuma ?
PN : Ei, selles osas oli kõik väga hästi. Seda nägin juba mullu sügisel , kui Lahtis TD seminaril käisin. Nad olid võtnud muidugi mitmeid puid maha, mille juures valvati hoolsalt, et rajameistrid liiga hoogu ei läheks. Aga muutusi oli tehtud ka selles enne staadioni olevas J - kurvis, kus kiiruse mahavõtmiseks oli kurvieelset osa laugemaks tehtud.
Samuti oli laiendatud staadionilt minevat osa, lausa 9 meetrit , nii et osa rada kulges rinnatisele tehtud betoonist sillal. Väga hästi oli ära kasutatud ka peatrüübini ja hüppemägede vaheline ala, mis võimaldas erinevaid rajavariante teha. See oli ka pealtvaatajatele väga atraktiivne koht
KZ : Kuidas selle rajapikkusega siis oli ?
OR : Eks teatud pikkuste kõikumised ole lubatud ja kui sõitsin ka ise naiste mõlemad viiesed läbi, siis sain enda kella järgi 30 km raja üldpikkuseks 28,5. Kuid peab tõdema, et kõigile oli samapikk võistlusmaa ning eks korraldades on teatud raja pikkuse kõikumised paratamatud. Sinna lisanduvad veel ka staadionil tehtavad keerutused, nii et sellest ei tasu nii suurt probleemi tekitada. Eriti veel takkajärgi. Ja kõik rajad on ju läbinud homologiseerimise (ühtlustamise), millega kõik parameetrid paika pannakse.
KZ : Mida siis saadud kogemuste koha pealt saate veel esile tuua .
PN, OR : TD- na tegutsedes oleme tavaliselt näinud, kuidas kõik on võistluseks valmis tehtud ja see on nagu teatud resultaat. Olles nüüd kogu korralduse kõigi etappide juures , nägime . kui suur töö on selle taga, et üks rada oleks võistlemiseks valmis.
KZ : Kuidas selle rajapikkusega siis oli ?
OR : Eks teatud pikkuste kõikumised ole lubatud ja kui sõitsin ka ise naiste mõlemad viiesed läbi, siis sain enda kella järgi 30 km raja üldpikkuseks 28,5. Kuid peab tõdema, et kõigile oli samapikk võistlusmaa ning eks korraldades on teatud raja pikkuse kõikumised paratamatud. Sinna lisanduvad veel ka staadionil tehtavad keerutused, nii et sellest ei tasu nii suurt probleemi tekitada. Eriti veel takkajärgi. Ja kõik rajad on ju läbinud homologiseerimise (ühtlustamise), millega kõik parameetrid paika pannakse.
KZ : Mida siis saadud kogemuste koha pealt saate veel esile tuua .
PN, OR : TD- na tegutsedes oleme tavaliselt näinud, kuidas kõik on võistluseks valmis tehtud ja see on nagu teatud resultaat. Olles nüüd kogu korralduse kõigi etappide juures , nägime . kui suur töö on selle taga, et üks rada oleks võistlemiseks valmis.
Igaüks meist töötas oma sektoris ja ehitas selle oma osa tehtud plaani järgi konkreetseks võistluseks üles. Nii et kui nüüd TD-na võistlusele lähen, siis hooman , kuidas üks TD poolt tehtud märkus või soovitus praktiliselt teoks saab teha. Vahel on mõne nõudmise täitmine äärmiselt mahukas või isegi võimatu ettevõtmine. Nii et õppisime mõlemad rohkem taustatööd nägema ja see oli sellise MM-i tasandi poolelt heaks õppetunniks.
Või siis jällegi erinevad lumeolud, mida Lahti sai lausa täispaketina - vihmast kuni jäise külmunud seisuni. Igaks olukorraks tuli valmis olla ja võistluspäevaks parim rada pakkuda...
Või siis jällegi erinevad lumeolud, mida Lahti sai lausa täispaketina - vihmast kuni jäise külmunud seisuni. Igaks olukorraks tuli valmis olla ja võistluspäevaks parim rada pakkuda...
Sulalume puhul tuli osaliselt kurvidest ka lund ära lükata ja uueks ringiks ka siluda. Või siis pakaselise öö järel rehaga mõnes tõsisemas kurvis masinajälje lainelist pinda pisut pehmemaks siluda. Nii et rajale tuli anda nende olude parim seisund ja siis selle püsimist jälgida.
KZ: Omaette probleem oli vist aga n.ö. suusatamise arengumaade esindajatega, kellest ka telepilt imesuusatamise momente pakkus...
PN : Seal oli tõesti nii tippsuusatajaid, siis pisut nõrgemaid ja neile lisaks ka lausa oskusteta võistlejaid. Sellise tasemega suusatajad ei peaks küll MM-il startima, nagu oli see Venetsuela esindaja. Juhtusin seda Solanot suusatestimise radadel nägema ja tema ukerdamine oli küll selline,mis pani kõiki imestama. FIS ei tohiks eksootiliste maade arvelt oma laienemispoliitikat teostada. See naeruvääristab ala ja ei anna midagi eriti juurde. Kuid kuna mehed olid ikkagi läbi seikluste kohale tulnud, siis tuli seegi "etendus" telepidi abil maailma läkitada...
PN : Seal oli tõesti nii tippsuusatajaid, siis pisut nõrgemaid ja neile lisaks ka lausa oskusteta võistlejaid. Sellise tasemega suusatajad ei peaks küll MM-il startima, nagu oli see Venetsuela esindaja. Juhtusin seda Solanot suusatestimise radadel nägema ja tema ukerdamine oli küll selline,mis pani kõiki imestama. FIS ei tohiks eksootiliste maade arvelt oma laienemispoliitikat teostada. See naeruvääristab ala ja ei anna midagi eriti juurde. Kuid kuna mehed olid ikkagi läbi seikluste kohale tulnud, siis tuli seegi "etendus" telepidi abil maailma läkitada...
KZ : Kas kaks nädalat rahmeldamist liiaks ei läinud ?
PN, OR : Eks see oli selline optimaalne aeg, mille käigus saime MM-st ikkagi tõelise paketi kätte. Lisaks rajatöödele, saime ise suusatada, aga käia ka autasustamisi vaatamas, ka kõiki alasid külastada. Muidugi veel žürii töö jälgimine ja vestlused väga erinevate korraldajatega - see kõik laiendas meie ettekujutust suurest suusaüritusest ja tekitas päris hea suhtlusvõrgustiku.
Teine ja nauditav pool oli soomlaste kui võõrustajatega lävimine. Tundsime iga päevaga, et meie põhjanaabrid said selle MM-ga enam kui ootasid. Tuli medaleid, oli dramaatilisi hetki, jätkus ka ilma trotsimist ning muidugi mitmeid äärmiselt emotsionaalseid hetki, nagu oli seda 92-aastase olümpiavõitja Siiri Rantaneni auring naiste teatesõidu eel. Ütleksime nii - soomlased oskavad ja oskasid ka seekord oma MM-i nautida. Ja mis veel , tundub, et selle võistlusega rehabiliteeriti mingil määral ka 2001.a. kurbi seiku ja ega sellest enam nii väga räägitagi. Seda enam kui nüüd uus ja positiivne suusapidu lahti rullus..
PN, OR : Eks see oli selline optimaalne aeg, mille käigus saime MM-st ikkagi tõelise paketi kätte. Lisaks rajatöödele, saime ise suusatada, aga käia ka autasustamisi vaatamas, ka kõiki alasid külastada. Muidugi veel žürii töö jälgimine ja vestlused väga erinevate korraldajatega - see kõik laiendas meie ettekujutust suurest suusaüritusest ja tekitas päris hea suhtlusvõrgustiku.
Teine ja nauditav pool oli soomlaste kui võõrustajatega lävimine. Tundsime iga päevaga, et meie põhjanaabrid said selle MM-ga enam kui ootasid. Tuli medaleid, oli dramaatilisi hetki, jätkus ka ilma trotsimist ning muidugi mitmeid äärmiselt emotsionaalseid hetki, nagu oli seda 92-aastase olümpiavõitja Siiri Rantaneni auring naiste teatesõidu eel. Ütleksime nii - soomlased oskavad ja oskasid ka seekord oma MM-i nautida. Ja mis veel , tundub, et selle võistlusega rehabiliteeriti mingil määral ka 2001.a. kurbi seiku ja ega sellest enam nii väga räägitagi. Seda enam kui nüüd uus ja positiivne suusapidu lahti rullus..
KZ : Nii teie poolteist aastat tagasi alanud projekt sai täieliku teostuse
Jah see Lahti plaan läks meil täkke , aga tekkis ka uus. Mõte ehk ka 2019.aasta Seefeldi MM-i poolegi vaadata. Seefeldi omad olid kohal ja nii tekkis ka väikesi arutelusid, et äkki tuleme ka sinna appi. Muidugi, paik on kaugem, elamine ise on juba suur probleem. Kui Lahtis saime kaheks nädalaks korraldajate pool elamise, siis Austrias võib see raske olla. Aga mõelda sinnapoole pole ju keelatud.
Tänud, mehed, et Eesti oli Lahtis ka selliselt esindatud !
07.veebruaril 2017
Jah see Lahti plaan läks meil täkke , aga tekkis ka uus. Mõte ehk ka 2019.aasta Seefeldi MM-i poolegi vaadata. Seefeldi omad olid kohal ja nii tekkis ka väikesi arutelusid, et äkki tuleme ka sinna appi. Muidugi, paik on kaugem, elamine ise on juba suur probleem. Kui Lahtis saime kaheks nädalaks korraldajate pool elamise, siis Austrias võib see raske olla. Aga mõelda sinnapoole pole ju keelatud.
Tänud, mehed, et Eesti oli Lahtis ka selliselt esindatud !
07.veebruaril 2017