Rait Pallo : Eesti Terviserajad on oma rolli leidnud
Eelmisel reedel (26.10 ) ETR nõukogu värske esimehe Rait Palloga kokkusaamispaika valides sai mindud terviseradade tõeliste juurte juurde, Järve metsaveerde.
Siinsamas, ca 150 meetrit eemal Merko maja mingil kõrgel ja hea vaatega kabinetis võttis ETR rajamise mõtte kunagi aastaid tagasi ette Toomas Annus... Temal oli juba idee olemas ja nüüd kutsus ta meid Jüri Voodlaga usutlema, et kuskandis Eestis on suusaradu olnud, mida tasuks taas korrastama asuda. Iga öeldud nime pani üks juurekutsutud noorik kirja ... ja niimoodi Toomas Annus koos oma koostööpartneritega alustas...
Nüüd on siia Järve kanti toonud töö ka Rait Pallo , Swedbankist kinnisvaramaailma siirdunud mehe, kelle tegemiste lahutamatuks osaks on aastakümneid olnud ka sport ja liikumine. Nüüdsest on Rait nõukogu esimehena siis ka ETR toimimise enda vabatahtlike kohustuste hulka võtnud...
Nii Järve metsas liikumistunneli ehitustöid vaatamas käies ja edasi pea et tund aega ikka ETR teemat arutades oli selgelt tunda, et Rait on tõesti oma meelisvaldkonna juurde jõudnud ja tahab omalt poolt parima anda ning see on mingi pühendumise puhul ju äärmiselt oluline ja väärt märk...
Ise on ta, nagu paljudele teada, hullupööra palju mööda Eesti ja ka välismaa spordikeskusi ja harrastusvõistlusi keerelnud. Teinud suurepäraseid võistlustulemusi, mille ette lugemine läheks pikale, kuid eks ta ole niimoodi igalt poolt ka midagi kõrva taha pandud ja meelde jäetud. Ja eks see suur kogemus ole ka selline, mida kannatab kindlasti nüüd mingil määral ka ETR-i asju korraldades kasutada. Nii et talle ei tohiks paljud asjad meie liikumiskultuuris tundmatud ja kogematud olla...
Nagu üks paljudest temaga seotud piltidestki allpool näitab, siis ka Eesti suurima traditsiooniga jooksuvõistlusel ümber Viljandi järve on Raidil järjekordne jooks küll tehtud, aga mõte paistab viibivat tal veel rajal, ses kenas maikuu alguse ühises "madistamises"... Võiks öelda, et temasugune mees on liikumise ja sportimise juures ikka - täie hingega...
Siinsamas, ca 150 meetrit eemal Merko maja mingil kõrgel ja hea vaatega kabinetis võttis ETR rajamise mõtte kunagi aastaid tagasi ette Toomas Annus... Temal oli juba idee olemas ja nüüd kutsus ta meid Jüri Voodlaga usutlema, et kuskandis Eestis on suusaradu olnud, mida tasuks taas korrastama asuda. Iga öeldud nime pani üks juurekutsutud noorik kirja ... ja niimoodi Toomas Annus koos oma koostööpartneritega alustas...
Nüüd on siia Järve kanti toonud töö ka Rait Pallo , Swedbankist kinnisvaramaailma siirdunud mehe, kelle tegemiste lahutamatuks osaks on aastakümneid olnud ka sport ja liikumine. Nüüdsest on Rait nõukogu esimehena siis ka ETR toimimise enda vabatahtlike kohustuste hulka võtnud...
Nii Järve metsas liikumistunneli ehitustöid vaatamas käies ja edasi pea et tund aega ikka ETR teemat arutades oli selgelt tunda, et Rait on tõesti oma meelisvaldkonna juurde jõudnud ja tahab omalt poolt parima anda ning see on mingi pühendumise puhul ju äärmiselt oluline ja väärt märk...
Ise on ta, nagu paljudele teada, hullupööra palju mööda Eesti ja ka välismaa spordikeskusi ja harrastusvõistlusi keerelnud. Teinud suurepäraseid võistlustulemusi, mille ette lugemine läheks pikale, kuid eks ta ole niimoodi igalt poolt ka midagi kõrva taha pandud ja meelde jäetud. Ja eks see suur kogemus ole ka selline, mida kannatab kindlasti nüüd mingil määral ka ETR-i asju korraldades kasutada. Nii et talle ei tohiks paljud asjad meie liikumiskultuuris tundmatud ja kogematud olla...
Nagu üks paljudest temaga seotud piltidestki allpool näitab, siis ka Eesti suurima traditsiooniga jooksuvõistlusel ümber Viljandi järve on Raidil järjekordne jooks küll tehtud, aga mõte paistab viibivat tal veel rajal, ses kenas maikuu alguse ühises "madistamises"... Võiks öelda, et temasugune mees on liikumise ja sportimise juures ikka - täie hingega...
Kuid klõpsame nüüd salvestatud vestluse käima..
K.Z : Rait, oled nüüd ikkagi ETR nõukogu esimees. Millised mõtted seda tehtud otsust saadavad ?
RP: Eks tunnetan eelkõige meie (ETR) tegevuse vajadust. Täita selget rolli ühiskonna jaoks ja ennetada paljutki seda, mida istuv eluviis ja vähene liikumine endaga kaasa toovad. Luua tingimusi liikumiseks - igaühele ja igal pool , seda meie enam kui 100 terviseraja näol. Eks paljuski määrab meie ühiskonnas inimeste tervis ning töövõime ja kui selle parandamisse investeerida nüüd, siis kestame kauem ja tervemalt ka tulevikus. Nii et kogu see ennetustegevus, mis on käima läinud nii välistel kui sisestel terviseradadel annab tulevikus kindlasti tervemad Eesti inimesed. Seda enam, et terviseradade võrgustik on praktiliselt levinud igasse Eestimaa nurka, kasutades nii endisi traditsioonilisi radasid kui rajades uusi võimalusi. Peab heameelega mainima, et ETR areng on olnud tõesti hoogne ja see jätkub. Muidugi ei ole mul nõukogu juhtima asudes plaani mingeid kardinaalseid muutusi teha, sest seni on väga õiged tegevused fookuses olnud. Kindlasti tahaksin hea seista selle eest, et kõik senitehtu veel paremini kasutamist leiaks. Et enam inimesi meie terviseradu üles leiaks ja sest kasu saaks...
KZ: Et oled regulaarne harjutaja , siis milliseid Eesti radasid oled ise nautinud ?
R.P: Mulle meeldivad enamasti ikka need kohad, kus on pisut mägisem, meie mõttes ehk siis künklikum. Kas või Holstre - Polli või Otepää ümbrus, mis mul lausa teiseks koduks saanud. Aga suurepäraste võimalustega on ju kogu Kõrvemaa radade võrgustik. Mine peale millisest kandist vaid. Omamoodi kena kogemuse sain aga näiteks Värskas, vallavanema Raul Kudre eestvedamisel tehtud radadel. Kena männimetsaga maastikku sai nauditud ka Vooremäel, aga omamoodi üllatus on terve Lähte kompleks. Rääkimata Jõulumäest, kus kõik alati tip-top ning kus äärmiselt kehvade talvede puhul on pakutud uskumatuid suusatamisvõimalusi. Tunnistan ausalt, et paljud huvitavad kohad on mul veel käimata, aga tahan ka need läbi kogeda. Näiteks Narva, kus on tehtud uskumatult palju ja kus entusiasmist ei paista puudu tulevat.
KZ: Et oled regulaarne harjutaja , siis milliseid Eesti radasid oled ise nautinud ?
R.P: Mulle meeldivad enamasti ikka need kohad, kus on pisut mägisem, meie mõttes ehk siis künklikum. Kas või Holstre - Polli või Otepää ümbrus, mis mul lausa teiseks koduks saanud. Aga suurepäraste võimalustega on ju kogu Kõrvemaa radade võrgustik. Mine peale millisest kandist vaid. Omamoodi kena kogemuse sain aga näiteks Värskas, vallavanema Raul Kudre eestvedamisel tehtud radadel. Kena männimetsaga maastikku sai nauditud ka Vooremäel, aga omamoodi üllatus on terve Lähte kompleks. Rääkimata Jõulumäest, kus kõik alati tip-top ning kus äärmiselt kehvade talvede puhul on pakutud uskumatuid suusatamisvõimalusi. Tunnistan ausalt, et paljud huvitavad kohad on mul veel käimata, aga tahan ka need läbi kogeda. Näiteks Narva, kus on tehtud uskumatult palju ja kus entusiasmist ei paista puudu tulevat.
KZ: Aga kuidas on seis suuremate linnadega, näiteks Tallinnaga?
R.P: Oleme saavutanud siin nii linna kui linnaosade juhtidega uskumatult hea dialoogi. Aga küllap lähtub see ka sellest, et oleme tulnud nende juurde üsna selgete ettepanekute ja plaanidega, just selles osas, et saaks tekitada võimalikult sobivad liikumisrajad ja luua terviklik kergliiklusteede võrgustik. Mis omakorda haakuks hästi ka Tallinna lähiümbruse võimalustega. Ja nii need rajad aiva pikenevad ja ühenduvad. Lisaks sellele on hästi arenenud ka muu liikumisharrastuseks vajalik siserajatiste võrgustik. Et teatud perioodidel kasutada halbade ilmade puhul siserajatisi ning kui siis kunstlumerajad valmivad või ratta- ja uisuteed kuivaks lähevad, ollakse taas enam väljas. Sellised suuremahulised tööd vajavad konsensust ja ühist perspektiivset mõtlemist. Paljuski tulevad ette keerulised kohad, kus tahaks kangesti liikumisteede "otsi" kokku viia, kuid seda takistavad tiheda liiklusega magistraalid, mille rajamisel kunagi ei olnud mõtetki, et kuskilt siin võiks ka liikumisharrastuse või kõige tavalisema liikuja jaoks ohutum lahendus leiduda. Kuid nagu märkisin, otsime koos neid lahendusi ja mis tehtud on saanud, see on igati kenasti käima läinud. Iga sent on tõesti täie ette läinud ja küllap oskavad seal liikuvad linnakodanikud seda ka vääriliselt hinnata ja kasutada.
R.P: Oleme saavutanud siin nii linna kui linnaosade juhtidega uskumatult hea dialoogi. Aga küllap lähtub see ka sellest, et oleme tulnud nende juurde üsna selgete ettepanekute ja plaanidega, just selles osas, et saaks tekitada võimalikult sobivad liikumisrajad ja luua terviklik kergliiklusteede võrgustik. Mis omakorda haakuks hästi ka Tallinna lähiümbruse võimalustega. Ja nii need rajad aiva pikenevad ja ühenduvad. Lisaks sellele on hästi arenenud ka muu liikumisharrastuseks vajalik siserajatiste võrgustik. Et teatud perioodidel kasutada halbade ilmade puhul siserajatisi ning kui siis kunstlumerajad valmivad või ratta- ja uisuteed kuivaks lähevad, ollakse taas enam väljas. Sellised suuremahulised tööd vajavad konsensust ja ühist perspektiivset mõtlemist. Paljuski tulevad ette keerulised kohad, kus tahaks kangesti liikumisteede "otsi" kokku viia, kuid seda takistavad tiheda liiklusega magistraalid, mille rajamisel kunagi ei olnud mõtetki, et kuskilt siin võiks ka liikumisharrastuse või kõige tavalisema liikuja jaoks ohutum lahendus leiduda. Kuid nagu märkisin, otsime koos neid lahendusi ja mis tehtud on saanud, see on igati kenasti käima läinud. Iga sent on tõesti täie ette läinud ja küllap oskavad seal liikuvad linnakodanikud seda ka vääriliselt hinnata ja kasutada.
KZ: Aga kuidas on töökohtadel olevate võimalustega, näiteks kas või siin, teie majas, kus terviserada lausa aknast kätte paistab ?
RP: Jah, meil siin majas on tööl kuskil 400 inimest, kelle jaoks on ka riietusruumid ja metsa minemise võimalused. Eks käijaid võiks rohkem olla. Sel kevadel läksid käima meil näiteks ka ühised jooksutreeningud. Eks tendents on sinnapoole, et ega enam selliseid büroosid ja firmade ruume ehitata, kuhu ei saaks rattaga tulla , riideid vahetada , et niimoodi oma päevaks vajalik liikumismiinimum kätte saada. Aga muidugi on paljudel omad täiendavad võimalused ju elukohtade juures, nii et töö juures püütakse aega kokku hoida, et seda enamat vabaks jäävat aega siis kodukandis liikumiseks kasutada. Ja tore, kui sealt leiab ka terviseradade või kergliiklustee otsa. Sellistes kohtades liigutakse enam ka pere ja lastega. Väga paljudes kohtades on ETR - d ka kogukondi ühendavad, pakkudes oma võimalusi ka kohalikele koolidele ning lasteaedadele.
Kui tulla veelkord töökohtades toimuva juurde, siis hea algatusena on korraks inimesi laua taga tõstva ja kerget liikumispausi tekitava võimaluse tekitanud rohked siseterviserajad. Neid on tõesti uskumatult erinevates asutustes ja kontorites välja mõeldud ja kõigile kasutamiseks pakutud.
RP: Jah, meil siin majas on tööl kuskil 400 inimest, kelle jaoks on ka riietusruumid ja metsa minemise võimalused. Eks käijaid võiks rohkem olla. Sel kevadel läksid käima meil näiteks ka ühised jooksutreeningud. Eks tendents on sinnapoole, et ega enam selliseid büroosid ja firmade ruume ehitata, kuhu ei saaks rattaga tulla , riideid vahetada , et niimoodi oma päevaks vajalik liikumismiinimum kätte saada. Aga muidugi on paljudel omad täiendavad võimalused ju elukohtade juures, nii et töö juures püütakse aega kokku hoida, et seda enamat vabaks jäävat aega siis kodukandis liikumiseks kasutada. Ja tore, kui sealt leiab ka terviseradade või kergliiklustee otsa. Sellistes kohtades liigutakse enam ka pere ja lastega. Väga paljudes kohtades on ETR - d ka kogukondi ühendavad, pakkudes oma võimalusi ka kohalikele koolidele ning lasteaedadele.
Kui tulla veelkord töökohtades toimuva juurde, siis hea algatusena on korraks inimesi laua taga tõstva ja kerget liikumispausi tekitava võimaluse tekitanud rohked siseterviserajad. Neid on tõesti uskumatult erinevates asutustes ja kontorites välja mõeldud ja kõigile kasutamiseks pakutud.
KZ: Kui nüüd veel pisut laiemalt vaadata, siis oled palju liikunud ja näinud inimeste liikumisharrastust ja võimalusi nii lähiriikides kui kaugemalgi. Kuidas on see Eestiga võrreldes?
RP: Balti riikide kontekstis võin küll tõdeda, et nii Lätis kui Leedus pole ei riiklik, ega omvalitsuste roll sellele tasandile jõudnud, et taoliste võimaluste loomisega tõsisemalt ja süsteemselt tegeleda.
KZ : Aga ehk pole seal ka sellist eestvedavat kolmikut , nagu meie seda Swedbanki, Eesti Energia ja Merko näol oleme omanud ? Kes meil siis ka riigi ja KOV-id koostööle tõmbasid ?
RP: Kindlasti ka seda, ehkki seal leidub tunduvalt suuremaid firmasid, kes võiks õla alla panna.
Aga ikkagi, ühiskond pole seal lihtsalt valmis kaasa tulema, ehkki rattureid näeb Riias rohkemgi kui Tallinnas. Kuid nad peavad enamasti üldises liiklusvoos pidevalt oma liikumise ohtu seadma.
Põhjamaadest ma üldse ei räägiks, seal on iga väiksemgi detail liikuja kasuks läbi mõeldud ja mis eriti tähtis - hooldus on sealsetel liikumisradadel hoolimata ilmast parimal tasandil. Ja kui veel üht näidet tuua, siis alles olin Hollandis - seal on kogu kergliikluskultuur tippude tipp. Eks siin ole meilgi mida õppida...
Sinu küsimus eestvedavate firmade rollist on aga igati paljude arutluste tagamaid avav. Sest kui ETR-sse panustamise osas oli algusaastatel olukord, kus tuldi küll panustama, aga taheti ka väljundit, et sellest piisavalt avalikkuses ka räägitaks, siis eks taheta seda viimast mingil määral ka nüüd, kuid ollakse täielikult veendutud, et ETR toetamise kaudu tehakse kogu Eesti jaoks väärt asju.
Aga nagu kõiges muus - tahetakse toetajate poolt ka terviseradade osas jätkuvat arengut näha
KZ: Aga poliitikud, valitsus ning "kohalikud jõud " - nende "haakumine"
RP: Olulisi vastuseise sel tasandil ei näe, aga nagu paljudes muudes valdkondades võiks ka ETR-l toimuv olla erakondadeülene, mis ei kao ega muutu ühe või teise "jõu " tõusu või langusega. Konsensuse leidmine liikumisvõimaluste loomise osas ei tohiks raske olla , seda enam, et oleme oma tegevusega tahtnud leida laia, üldriiklikku hoiakut. Sest mistahes rajatise loomisel pole tegu ju mingi lühiaegse ja korraks vaid projektiga. Korda tehtud metsarada, valgustatud kergliiklustee on ju loodud kestma ja rahvast teenima. Ses osas võiks ka ETR tegevjuht Alo Lõoke arvukalt näiteid tuua, kus kõik "osapooled" on oma jõud ühendanud ja kavandatu kenasti teoks saanud. Arvan, et siin on määrav ka see erinevates keskustes toimetavate eestvedajate entusiasm. Ja on tore kuulda, kui siis keegi otsustajate hulgast on enda jaoks terviseraja avastanud ja selle vajalikkust mõistma hakanud. Loodan, et suudame seda koostöövaimu hoida ning laiendada...
RP: Balti riikide kontekstis võin küll tõdeda, et nii Lätis kui Leedus pole ei riiklik, ega omvalitsuste roll sellele tasandile jõudnud, et taoliste võimaluste loomisega tõsisemalt ja süsteemselt tegeleda.
KZ : Aga ehk pole seal ka sellist eestvedavat kolmikut , nagu meie seda Swedbanki, Eesti Energia ja Merko näol oleme omanud ? Kes meil siis ka riigi ja KOV-id koostööle tõmbasid ?
RP: Kindlasti ka seda, ehkki seal leidub tunduvalt suuremaid firmasid, kes võiks õla alla panna.
Aga ikkagi, ühiskond pole seal lihtsalt valmis kaasa tulema, ehkki rattureid näeb Riias rohkemgi kui Tallinnas. Kuid nad peavad enamasti üldises liiklusvoos pidevalt oma liikumise ohtu seadma.
Põhjamaadest ma üldse ei räägiks, seal on iga väiksemgi detail liikuja kasuks läbi mõeldud ja mis eriti tähtis - hooldus on sealsetel liikumisradadel hoolimata ilmast parimal tasandil. Ja kui veel üht näidet tuua, siis alles olin Hollandis - seal on kogu kergliikluskultuur tippude tipp. Eks siin ole meilgi mida õppida...
Sinu küsimus eestvedavate firmade rollist on aga igati paljude arutluste tagamaid avav. Sest kui ETR-sse panustamise osas oli algusaastatel olukord, kus tuldi küll panustama, aga taheti ka väljundit, et sellest piisavalt avalikkuses ka räägitaks, siis eks taheta seda viimast mingil määral ka nüüd, kuid ollakse täielikult veendutud, et ETR toetamise kaudu tehakse kogu Eesti jaoks väärt asju.
Aga nagu kõiges muus - tahetakse toetajate poolt ka terviseradade osas jätkuvat arengut näha
KZ: Aga poliitikud, valitsus ning "kohalikud jõud " - nende "haakumine"
RP: Olulisi vastuseise sel tasandil ei näe, aga nagu paljudes muudes valdkondades võiks ka ETR-l toimuv olla erakondadeülene, mis ei kao ega muutu ühe või teise "jõu " tõusu või langusega. Konsensuse leidmine liikumisvõimaluste loomise osas ei tohiks raske olla , seda enam, et oleme oma tegevusega tahtnud leida laia, üldriiklikku hoiakut. Sest mistahes rajatise loomisel pole tegu ju mingi lühiaegse ja korraks vaid projektiga. Korda tehtud metsarada, valgustatud kergliiklustee on ju loodud kestma ja rahvast teenima. Ses osas võiks ka ETR tegevjuht Alo Lõoke arvukalt näiteid tuua, kus kõik "osapooled" on oma jõud ühendanud ja kavandatu kenasti teoks saanud. Arvan, et siin on määrav ka see erinevates keskustes toimetavate eestvedajate entusiasm. Ja on tore kuulda, kui siis keegi otsustajate hulgast on enda jaoks terviseraja avastanud ja selle vajalikkust mõistma hakanud. Loodan, et suudame seda koostöövaimu hoida ning laiendada...
KZ: Ehk pakuksid lõpetuseks mõned tulevikku suunatud mõtted, millele siis ETR tegemistes järgnevatel aastatel enam keskenduda
RP: Esmalt ehk see, et meie (ETR) võimalusi rohkem teataks ja kasutataks. Peame end veelgi laiemalt ja oskuslikumalt tutvustama. Ütleksin nii, et igast radadel liikujast peaks saama meie ideesid võimendav saadik ning uute inimeste kaaskutsuja. Ja olulisemaks sihtrühmaks peaksin just lapsi ja noori, kelle vähene liikumine teeb tõeliselt muret. Laste jaoks peame praegustele radadele ehitama mängulisi elemente, et nad koos vanemate või kaaslastega terviseradadele tulles leiaksid endale paeluva mängukoha.
Meie jaoks on oluline, et lastel tekiks harjumus terviseradadel käia. Terviserajad ei ole ainult isa või ema tööstressist väljaelamise koht, vaid ka kogu pere või klassi- või trennikaaslastega koosolemise koht.
Seepärast võiks terviseradadele ja keskustesse tuua senisest enam õpetavat ja nõustavat oskust. Et sealt leiaks igaüks tekkinud liikumishuvile uusi teadmisi ja oskusi. Ses suhtes on juba häid näiteid, kuid selliste "teenuste" pakkumise osas on veel meeletu arenguruum.
RP: Esmalt ehk see, et meie (ETR) võimalusi rohkem teataks ja kasutataks. Peame end veelgi laiemalt ja oskuslikumalt tutvustama. Ütleksin nii, et igast radadel liikujast peaks saama meie ideesid võimendav saadik ning uute inimeste kaaskutsuja. Ja olulisemaks sihtrühmaks peaksin just lapsi ja noori, kelle vähene liikumine teeb tõeliselt muret. Laste jaoks peame praegustele radadele ehitama mängulisi elemente, et nad koos vanemate või kaaslastega terviseradadele tulles leiaksid endale paeluva mängukoha.
Meie jaoks on oluline, et lastel tekiks harjumus terviseradadel käia. Terviserajad ei ole ainult isa või ema tööstressist väljaelamise koht, vaid ka kogu pere või klassi- või trennikaaslastega koosolemise koht.
Seepärast võiks terviseradadele ja keskustesse tuua senisest enam õpetavat ja nõustavat oskust. Et sealt leiaks igaüks tekkinud liikumishuvile uusi teadmisi ja oskusi. Ses suhtes on juba häid näiteid, kuid selliste "teenuste" pakkumise osas on veel meeletu arenguruum.
Kindlasti sooviksin näha Terviseradadel rohkem liikumisega seotud üritusi. Need ei pea olema “pulss punases” võistlused, vaid pere, sõprade või kolleegidega ette võetud jooksuring, rattasõit või suusamatk, millele saaks tänapäeva nutimaailma abiga väikese virtuaalse võistlusmomendi lisada.
Tänud, Rait ! Oli meeldiv arutleda ja tõdeda, et mõtled mitte kitsalt ainult end saatvale liikumismõnule, vaid tahad hoolt kanda, nõu anda ja oskusi lisada ka laiale ETR - liikujate väele...
Kohtumisteni rajal !
Järvel , 26.oktoobril 2018
Kohtumisteni rajal !
Järvel , 26.oktoobril 2018