"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

​Omaksvõetud kepikõnd!

PictureMaailma esimene ühiskõnd keppidega Soomes 05.01.1988 / foto: Erki Raskinen/IS
Teate ju üht vanarahva ütlust,  et - vägisi armsaks ei saa! Seda mõnesõnalist tõdemust võib küll mitut pidi lahti seletada, aga kõik need arutlused jõuavad ikka ühe mõtteni, et see, mis ikka inimesele ei meeldi, ei muutu kuidagi ka soosituks ja omaseks.
Laseksin siinkohal pisut lugeja mõtetel vabalt ringi uidata ja ise näiteid leida. Nii neist juhtudest, kus vägisi tuli midagi teha ja neistki, mis nagu iseenesest heaks ning armsaks tegevuseks ja harrastuseks saanud. Ilma sunduse ja tagantutsitamiseta.
 
Edasi räägiksin aga ühest meile tulnud tegevusest ja tema omaks võtmise uskumatust loost. Sellisest äärmiselt omapärasest nähtusest, mis alguses näis päris kummaline ja meie arusaamadega mitte kokkukäiv. Hoolimata sellest, et selle olid juba lausa massiliselt omaks võtnud soomlased, kellelt me oleme paljusid asju üsna varmalt ja valutult üle võtnud. Alates Mehukattist kuni oma Nokia otsimiseni.  Aga ka soomlased tunnistasid, et neilgi oli alguses selle uue nähtusega seotud pessimismi ja isegi ilkumist oi kui palju…
 
Noh muidugi käib jutt KEPIKÕNNIST, mis nüüdseks troonib meie tavatoimetamistes üsna tipus. Ega me suudagi enam päriselt eristada, kus lõpeb tavaline keppidega liikumine ning algab pisut enam koormust andev ja tõsisem kepikõnni harrastus. Lühidalt kokku võttes võime aga sellele „sissemurdjale“ - kepikõnnile-küll ühese ning äärmiselt tunnustava hinnangu anda – me oleme sind oma vabast tahtest lähtudes päris omaks võtnud!

PicturePilapilte KK algusaastatest jagus /repro
Enesetõestamise raske tee
 
Nagu sai märgitud, elas see uut moodi liikumismoodus – keppidega kõndimine oma kasvuraskused Soomeski üle üsna vaevaliselt. Kui sind nimetatakse ikkagi „dementtihiihtoks“ (dementsete suusatamiseks) või küsitakse neilt, kes keppidega kõndides tulevad, et – sõbrad, kuhu te suusad jätsite, siis otsis nii mõnigi toonane kepikõnni entusiast kõrvalisema paiga, et oma uuele valikule mitte truudust murda. Aga mida enam ilmus välja kepikõndijaid, seda vähemaks jäi võõristust ja halvustavaid märkusi. Pigem hakkas hoopis positiivseid hinnanguid tulema, et näete-oleme siin Soomes jälle ühe väärt asja välja mõelnud.
 
Seda algusaegade enesetõestust ühe toonase „eestvõitleja“ Leena Jääskeläisega üle täpsustades märkis ta aga just seda, et kõiki üllatas just kepikõnni äärmiselt kiire populaarsuse tõus. Seda märkasid nii igat sorti terviseliikumise propageerijad, koolituste korraldajad, aga ka uutmoodi keppe tootma asunud ettevõtted. Äärmiselt soodne kokkusattumus oli ka see, et paraku kahandasid viletsad talved suusaharrastust ja siis ilmuski välja keppidega kõndimine! Kohe olid platsis muidugi ka head vaistu omavad ärimehed. Just nemad hoomasid, et nüüd on aeg kepikõnniga kogu Soome „hulluks ajada“. Tavaliste suusakeppide kõrval hoopiski käimiskeppide tootmist suurendada ning siis igale võimalikule vaba aja tegevusele kepikõnni õpetus juurde „pookida“. Seejärel kogu värk esmalt Euroopasse, aga järgnevalt juba laia maailma viia. Ja nii on see ka läinud-kepikõnd on maailma vallutanud ja oma nimetusega – nordic walking -tuntud tegevuseks saanud. Annab ainult imestada, kes kõik ja mis valdkonnad küll pole kepikõndi propageerimisega liitunud. Näiteks on mitmed maailma suurimad kosmeetikakataloogid lausa neljal-viiel leheküljel soovitanud endale lisaks kreemidele ja lõhnakaupadele ka käimiskepid tellida, panustades muidugi värskes õhus liikumise, mõõduka kehalise koormuse ning tegevuse äärmise lihtsuse fenomenile...

Kuidas aga Eestis läks?
 
Ei jäänud sellisest omapärasest „importkaubast“ ilma ka Eesti inimene, kellele tegi kepikõnni vahetu esmatutvustuse eelkõige soome pensionär. Muidugi võib siinkohal mõni isik ärritatult häält tõsta ja kepikõnni maaletoomise fakti endale nimele nõuda. Aga ikkagi jääb selleks just tavaline soome kodanik, kes Helsinki sadamasse tulles otsustas laevale minnes ka kepid kaasa võtta, jätkates Tallinnas oma liikumist ning pälvides niimoodi siinpool lahte üsna suurt tähelepanu. Kuid kõik see uudsus hajus peagi ning kepikõnd läks üsna kiiresti käima ka meil. ​
Picture
Soomlastest kepikõndijaid jagus Pirita teel kõndimas nii suvel kui talvel / foto:KZ
Picture
​ Eestiski leidus peatselt neid entusiastlikke inimesi, kel paljudel oli hea kepikõnni kogemus just Soomest saadud ja nii nad siis tegidki selgeks – kuidas nende kahe käimiskepiga toimetada ja mida silmas tuleks pidada. Tuleb meelde, et ühe asjaliku proua tiris oma telesaatesse isegi Maire Aunaste, et seal siis üks praktiline nõuanne ette võtta. Aga teate ise, kui massiliselt Aunaste saateid vaadati ja niimoodi   sai see kepikõnni pisik ka sel moel aina hoogu juurde.
 
Omapärase loo jutustas neist aegadest ka ühe väikese majutuskoha omanik, kelle juurde majutus grupp soomlasi ja kohe esimese ringivaatamise järel küsinud nad – kas teil keppe on laenutada. „Ei mina saanud aru, mida neil vaja läks“, rääkis härrasmees, aga kui külalised seletanud, et neil Soomes on igal pool ka selliste käimiskeppide laenutus olemas, siis jäänud tal vaid sel korral käsi laiutada. Küll märkinud ta üles, et peaks seda kepikõnni asja uurima hakkama.
 Nüüd on meilgi pea et igas suuremas tervisespordikeskuses ja turismitalus käimiskepid olemas.  Mis aga veelgi tähtsam, praeguseks on käimiskepid meil nii paljudesse kodudessegi jõudnud. Kas ostetud või mõnel juhul ka vanadest suusakeppidest ise tehtud – pisut lühemaks saetud, rõngad ära võetud. Ja eks ole käimiskepid olnud ka päris heaks kingiideeks, mida just eakamatele inimestele koos liikumissoovitustega üle andes ollakse igati märki tabatud. Kuidas aga kõik need kepipaarid ka kasutust leiavad, eks seda tea igaüks ise. Ja veel üks mõttekäik pisut eakamaile-kui näiteks lapsed ja lapselapsed teiltki hirmsasti uurivad, mida võiks ikkagi sünnipäevaks tuua, siis ehkki raamat on alati heaks kingiks, siis miks mitte ei või selleks ka käimiskepid olla…ja heaks kaaslaseks saada.
PictureMaratonide ja ka Ironmani koormusi kogenud Rene Meimeri sõnul annab oskuslik kepikõnd piisava ja just hästi reguleeritava aeroobse koormuse
​Kepikõnni suured plussid
 
Eks ikka see, et nagu tavalisel kõndimiselgi, võib keppidega liikumist lausa kodutrepilt alla astudes alustada. Oleks hea, kui arvestaksid, millisel teel liikumiseks läheb. Kui on käimiseks tavaline pehmem pinnas, siis lähevad kepiteravikud hästi sisse. Sillutatud teel, näiteks asfaltteedel liikudes võiks paremaks haakumiseks kummist otsikud panna, mida tavaliselt keppe hankides oleks soovitav kaasa osta.
Teiseks saab kepikõndija keppide näol kaks täiendavat toetuspunkti. Kui eakam või liikumisprobleemidega inimene tavatseb käimisel kepile toetudes liikuda, siis miks mitte ei võiks ta hoopis käimiskeppe kasutada, neid vajadusel nii ühe kui kahekaupa kätte võttes. Tasuks proovida, seda enam, et käimiskepil on ka hea randmerihm, mis laseb tunduvalt tõhusamalt toetada.
Palju kohtame väljas liikudes libedust, mis paneb hoolikamalt samme seadma ja vahel lausa käsi laiali ajades tasakaalu hoidma. Siingi saaks käimiskeppide abil enam tuge, ehkki libedates oludes ei tea kunagi, mis sind siiski alt veab.
Naljaga pooleks lisas üks vanamemm, et keppidega on hea ka hulkuvaid koeri eemale peletada. Selles ei saa vist päris kindel olla, sest koerad võivad taolisest keppidega vehkimisest hoopis hoogu juurde saada. Nii et selle põhjendusega on üsna nii ja naa …
Omaette teema on aga kepikõnniga saadav kehaline koormus. Vaieldamatult koormab kepikõnd tavakäimisega võrreldes meid rohkem. Erinevad uuringute andmetel on see viiendiku võrra suurem ja „paneb käiku“ just ülakeha ja käte lihased. Mõnede kallimate keppide peale on vastavad kasulikud arvud isegi kirja pandud.  Aga seda tunnete ka ise, kui aga pisut pikemal retkel olete ja korralikult keppidega oma astumist toekamaks teete. Koormus läheb veelgi suuremaks, kui teekonnal ka mõni tõusunukk leidub. Sealt üles kõndides vajub keharaskus iseenesest keppidele ja   samavõrra on jalgadele jääv koormus väiksem. Nii et taoliselt – eri paigus liikudes kogete ise, mil moel end heas kõnnirütmis hoida ja kuidas koormust reguleerida.
Muidugi on kepikõnd ka seetõttu üks hea ja sobiv tegevus, et sel ajal kui käed ja jalad teevad oma tööd, saab sedamoodi astudes ka parimad päevakohased jutud ära aetud. Ei pea hingeldamise vahel sõnu sättima, ega lähe ka kaaslase ütlustest midagi kaduma. Eks seda kinnita ka nähtud pildid, kus vahel lausa mitmekesi reas astutakse või on siis igaüks  oma vestluspaarilise leidnud, kel sama käimisrütm ja jututeema. Igatahes on kepikõnd üks sotsiaalse suhtluse parimaid võimalusi ja asendamas ehk ka muidu nii tuntud „kohvitamist“. Pikemal retkel pole keelatud ka istumispausi teha, seljakotist joogipudel välja otsida või palake paremat põske pista. Peamine, et juba higiseks tõmbunud keha maha ei jahtuks ja õigel ajal taipaks end taas püsti ajada.

​Viimase suure plussi tahaks aga keppidega võimlemisele pühendada. See viimane jääb ilmselt paljudel tegemata, on aga samas äärmiselt hea ja vajalik. Eks ole ju muidu nii hea ja meeldiv kepikõnd üsna ühtmoodi liikumine. Tööd saavad suured lihasrühmad, mida käimise järel tuleks siis pisut üle venitada. Neid harjutusi on palju, aga keppidele toetudes, neist kinni hoides saab ühe käega teist venitada.  Saate seda kõike ise järele proovida ja lausa välja mõelda, kuidas üht või teist lihasrühma tööle panna. Ning ikka seda silmas pidades, et keha maha ei jahtuks ning jahe ei hakkaks.
Kui aga võimalus, on igat sorti veeprotseduurid, ujumine, saun kogu käimisretke heaks lõpetuseks. Mõnigi on arvanud, et ega kepikõnd kuigi suur koormus ole-võib kepid nurka panna ja mugavasse tugitooli maanduda. Tegelikult on aga kogu keha saanud äärmiselt ühtlase ja paraja koormuse, nii et eelpool mainitud taastumisvõimalused kuluvad marajaks ära.
Picture
Rene Meimer Kohtla- Nõmmel kepikõnni tundi lõpetavat võimlemist läbi viimas / foto:KZ
Pisut ka kõnnitehnikast
 
Õnneks on käimine inimesele oma kaasasündinud ristkoordinatsiooniga väga loomulik tegevus. Ei tasu siis ka keppidega kõndima hakates midagi keerulist välja mõtlema hakata. Iga kepitõuge peab kõndijat edasi lükkama-seega tuleb kepp teravikuga enda jalast tahapoole asetada. Muidugi on ka sellist pilti näha, kus keppe enda ette maha asetatakse. Nimetan seda „lehmalüpsi“ variandiks, kus käed liiguvad enda ees, kepitõuge aga on suunatud rohkem üles kui edasi. Tunnistan ausalt-seda on isegi pisut kummaline vaadata! Käed peaks tõukel kindlasti ikka puusast mööda ja võimalikult reie lähedalt liikuma. Pead seda tõukeliigutust ka oma kere-ja käelihastes tundma, et asjast oleks ikka kasu...
Picture
Picture
"Lehmalüpsi" tehnikat kasutades on keppide tõukesuunad hoopis midagi muud kui kõrvaloleval kepikõnni õpetajal Rene Meimeril
​Pisut ka jalgade tööst. Kepikõndija liigub üle kanna, nii et kõigepealt läheb maha kand ja siis liigutakse sujuvalt üle pöia. Liikumine peaks olema sujuv, samm parajalt pikk ning hoogne. Et käed ja jalad saaks vaheldumisi nii tõugata kui lõdvestuda.
Usun, et paljudel on internetikogemus ja päris häid soovitusi leiab Eesti Kepikõnni Liidu
koduleheküljelt ning ka muudel lehekülgedel ringi kolades. Lööge sisse vaid otsingusõna  nordic walking või kepikõnd ja  materjale tuleb nagu küllusesarvest. Lisaks annab kepikõnni ekspressi projekti kaudu ka õpetajat kohale tellida, mida senini on ka agaralt kasutatud...
Picture
Laiast harrastusest ka - tippspordi või isegi olümpia poole...

Selline sai lühitutvustus sellest viimaste kümnendite  kõige atraktiivsemast ja sobivamast liikumisviisist – kepikõnnist, mis on löönud läbi eelkõige seetõttu, et ta on nii hästi sobiv kellele tahes. Nii et kui kellelgi pole veel sellealast kogemust, tehke algust ja te ei kahetse. Eriti veel nüüd, mil on saabumas peale pikka lumist talve kepikõnniks parim aeg!
​
Kuid nagu mistahes liikumisharrastuse puhul, on ka kepikõnd edasi arenemas ja endaga ka võistlemise soove  haakimas. Kepikõnni koolitusega tegelev Rene Meimeri sõnul on alal selge suundumus  seda kui võistlusporti viljelema hakata. Mõned rääkivat kepikõnnist isegi kui tuleviku olümpiaalast. Ka Eestisse on see suund jõudmas ja juba sel suvel peetakse siin kepikõnni MK etapp. Ikka kiireima ja seejuures ikkagi uusi kepikõnni reegleid järgides. Kui on teada, et sportlikus käimises on põhiprobleemiks käigusammu muutumine jooksuks, seda tekkiva lennufaaasi momendiga, siis eks samasugune ilming võib teoks saada ka kepikõnni puhul. Kuidas seda sammu korrektsust pikemal distantsil valvatakse ja milline on kohtunike väljaõpe, on hetkeks veel raske öelda ja selle osas alles omandatakse kogemusi...
Eks näeme , kuidas õnnestub 19.mail - rahvusvahelisel kepikõnni päeval Viimsis toimuv katsevõistlus, kus tahetakse kepikõndijate jaoks  niisiis "kell käima panna" ja see on ehk ka selle ala uus arenguetapp.

Tavakäijad ja enese jaoks kepikõnni leidnud ärgu lasku end sellest arengust ehmatada ja jäägu ikka selle harrastusliku ning meeldiva ja kõigile sobiva liikumisviisi juurde. Kus saatjaks on eelkõige liikumislust, mitte aga suurem liikumise kiirus...ning saavutatud aeg või koht.

08.aprillil 2019

P.S. 25.aprillil kirjutab Maaleht pikemalt sitke spordimehe Rene Meimerist ja kepikõnni osast tema elus. Kirjutise leiab lingilt ​https://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/kova-spordimehe-aitas-parast-ranka-autoonnetust-taas-liikuma-kepikond?id=85979465

Powered by Create your own unique website with customizable templates.