FIS TD Robert Peetsiga - Falunist
Kaks päeva pärast Faluni MM on selle hooaja suurima suusavõistluse korralduse üks võtmefiguure - Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) tehniline delegaat ehk TD Robert Peets kokku saamisel veel selgete väsimusmärkidega, kuid see on ka loomulik, sest tööd ja pingeid on kogetud parasjagu.
Enne veel kui TD aspektist lõppenud MM-i läbi käima hakkame, olgu selgituseks öeldud, et kui Eestimaalt Falunis esinenud sportlaste ja treenerite tegemistest on palju ja seejuures ikkagi päris murelikult räägitud, siis samas paigas said igati head maailma taset näidata aga eesti suusahoolde mehed, tegutsedes nii RUS, POL, kui USA siltidega märgitud hooldemajades. See on igati tunnustust väärt, sest iga medali või siis vahel, miks mitte ka altminemise taga nähakse üha enam suuskadega askeldavaid asjatundjaid.
Samuti on heameel selle üle, et ka suurvõistluste korralduse poolelt on Maarjamaalt läinud meeste kätte usaldatud äärmiselt vastutusrikkaid töölõike - mis sisaldavad endas nii sisulisi otsuseid kui samm- sammult võistlusraja läbisuusatamist ja korrasolekus veendumist või ka pidevat ilmaennustustes ninapidi istumist ...
Aastaid tagasi murdis end FIS-i murdmaasuusatamise võistlustehnilise nõuandjate rolli, mida muud see TD ülesanne siis ongi, Vokalt pärit suusamees Tiit Pekk, kelle pidev eneseharimine ses vallas viis teda lausa tegemiste tippu, nii et ka tema "viimase sõna" otsuste alusel said kulgeda sellised tippvõistlused, nagu Oslo MM 2011 ja ka Sotši OM. Kuid ses osas on tõeliselt hoogsalt oma "reitingut " tõstnud teinegi sama kandi mees - Alutaguse suusaelu hing Robert Peets. Pelgad koolitused, eksamid ja atesteerimised iseenesest ei tee veel kellestki asjatundjat, seda mistahes alal . Nii ka murdmaasuusatamise võistlustegevuse ohjamisel. Eks ole siis ju vajalik ning tunnustav , kui sulle ka üht või teist võistlust juhendada antakse. Kui siis kõik hästi läheb , leitakse , et võiks seda pädevat ja innukat (eestlasest) asjatundjat mujal ja veelgi suurema võistluse juures kasutada...
Igatahes saigi sel talvel tõeks fakt, et 2015.aasta Faluni MM-i FIS-i TD rolli täitis sedapuhku meie kandi mees - Robert Peets. Nagu ladusalt kulgenud MM ka näitas, siis sai ta selle vastutusrikka tööga igati hästi hakkama...
Enne veel kui TD aspektist lõppenud MM-i läbi käima hakkame, olgu selgituseks öeldud, et kui Eestimaalt Falunis esinenud sportlaste ja treenerite tegemistest on palju ja seejuures ikkagi päris murelikult räägitud, siis samas paigas said igati head maailma taset näidata aga eesti suusahoolde mehed, tegutsedes nii RUS, POL, kui USA siltidega märgitud hooldemajades. See on igati tunnustust väärt, sest iga medali või siis vahel, miks mitte ka altminemise taga nähakse üha enam suuskadega askeldavaid asjatundjaid.
Samuti on heameel selle üle, et ka suurvõistluste korralduse poolelt on Maarjamaalt läinud meeste kätte usaldatud äärmiselt vastutusrikkaid töölõike - mis sisaldavad endas nii sisulisi otsuseid kui samm- sammult võistlusraja läbisuusatamist ja korrasolekus veendumist või ka pidevat ilmaennustustes ninapidi istumist ...
Aastaid tagasi murdis end FIS-i murdmaasuusatamise võistlustehnilise nõuandjate rolli, mida muud see TD ülesanne siis ongi, Vokalt pärit suusamees Tiit Pekk, kelle pidev eneseharimine ses vallas viis teda lausa tegemiste tippu, nii et ka tema "viimase sõna" otsuste alusel said kulgeda sellised tippvõistlused, nagu Oslo MM 2011 ja ka Sotši OM. Kuid ses osas on tõeliselt hoogsalt oma "reitingut " tõstnud teinegi sama kandi mees - Alutaguse suusaelu hing Robert Peets. Pelgad koolitused, eksamid ja atesteerimised iseenesest ei tee veel kellestki asjatundjat, seda mistahes alal . Nii ka murdmaasuusatamise võistlustegevuse ohjamisel. Eks ole siis ju vajalik ning tunnustav , kui sulle ka üht või teist võistlust juhendada antakse. Kui siis kõik hästi läheb , leitakse , et võiks seda pädevat ja innukat (eestlasest) asjatundjat mujal ja veelgi suurema võistluse juures kasutada...
Igatahes saigi sel talvel tõeks fakt, et 2015.aasta Faluni MM-i FIS-i TD rolli täitis sedapuhku meie kandi mees - Robert Peets. Nagu ladusalt kulgenud MM ka näitas, siis sai ta selle vastutusrikka tööga igati hästi hakkama...
Sel pildil on Robert Peets korraks kiirete MM-i tegemiste keskelt kaamera ette saadud ja kaasmaalasest ajakirjaniku Mati Kalve poolt on niimoodi üks ajalooline hetk kohe ka fikseeritud
Siinkohal siis mõningaid FIS TD RP mõtteid, mida meie huvitavast jutuajamisest välja noppisin ja teguritest , mis muidu , kas või telepildis päris väljagi ei paista, kuid siiski otsustavat rolli mängivad...
K.Z. : Millal ja kuidas algas Sinu koostöö Faluniga ?
R.P.: Minu jaoks tuli FIS-i poolt Faluni TD-ks määramine juba aastal 2012. Aasta varem olin Falunis FIS-i radade homologiseerimise seminaril , kus arutati kogu seda sealsete radade n.ö. filosoofiat ja võimalikke teostusi. 2013.aastal olin seal juba TD abi , 2014 MK ajal TD -na. Ega kohe saadud paika selliseid radasid , nagu nüüd MM-l nägime, sest pidevalt tuli teha muutusi. Vahepeal protestisid isegi sportlased, et nemad sealt "Mõrtsukatõusu" tagant laskuma ei hakka, nii et mõned muutused tuli teha lausa päeva pealt. Kuid MM-ks saadi minu arust väga hea radade variant valmis, mis tippvõistluse tempo ja "valu " ka üle elas...
Milline oli kohapealne kompetents ja näiteks kas või legendaarse Thomas Wassbergi osa, kes vahel ka telepidis ikka vilksatas ?
Igati hea, kuid ega Wassberg ei olnud radade väljatöötamise peamees, tema oli pisut ehk ka selline "reklaaminägu" . Oma ülimalt tähtsat osa täitis ta aga just raja sisseajamisel 2 nädala jooksul ja nädal enne, kus TW oli just see mees, kes klassikavõistluste eelsetel öödel istus rajamasinat juhtinud mehe kõrval ja jagas vaid käskusid - kus klassikajäljed sisse tõmmata ja kus need ajamata jätta, kus teha n.ö. neutraaltsoon, kus jälje vahe teha meeter 20, kus laiem. Nii et just seda, väga head asja tundmist nõudvat tööd tegi ta äärmiselt hästi ja naudinguga, sest ta tegeleb taolise asjaga pea iga päev.
Eks oli MM-i telepildistki näha, et sõidud sujusid seekord ülimalt hästi, kukkumisi polnud jne.
Ses osas oli tõesti kõik tip- top ja kui võrrelda kas või seisudega kaks aastat varem, siis tehti Rootsi oludes, kus asjad just kõige kiiremini ei käi , MM-iks uskumatult heatasemelised rajad. Sprindirada sai minu arust ideaalne ja et keelasime enne võistlust sellel sõitmise, siis püsis ta korralikuna lausa võistluse lõpuni. Pidime radasid igati hoidma, sest 2 nädalat oli pidevalt öösel vaid kraad külma ja päeval keris kraadiklaas ikka pluss nelja - viie peale.
MM-i suusaradade "sahatöö" on täies hoos /foto A.Wiklund /TT /Scanpix
Et Falunis valitsesid tõesti kõigi aegade soojema veebruarikuu ilmad, siis näiteks 50 km ajal lükati staadioni viimasest kurvist ja tõusunukilt lumesahkadega ära 1600 kantmeetrit lund. Lumepuder oli kohati lausa 40 cm paksune...
Kindlasti tekkis sellise pika ja pingelise võistluse käigus ka kriitilisi momente
Eks nendes keerulistes oludes olid meil iga võistluspäeva eel kriisikoosolekud. Ei saanud seekord tõesti mingeid stabiilseid olusid tunda. Ja selline päev- päeva kaupa toimine õigustas end igati. Kui muu korralduse poole pealt rääkida, siis kuulsin, et transpordiga oli mõnedel koondistel tippaegadel probleeme, kuid kuna mina tulin platsi varavalges ja lahkusin hilja õhtul, siis käis linna sõit libedasti. Omaette probleemiks kujunes radadele soola panemine. Alguses ei saanud seda teha, sest lubati külmemat ilma, aga et hiljem , just maratoni eel, laupäeval , kahevõistluse sõidu ajal mindi "soolamisega " pisut liiale , siis polnud järgmisel päeval midagi muud teha kui lumepuder rajalt eemale ajada. Maratonisõit käis seekord päris karmides tingimustes ja võistlejad otsisid pidevalt paremat suusajälge, kuid olud olid kõigile üsna võrdsed...
Paistab, et kõige enam oled rahul just sprindirajaga, pidades seda ideaalseimaks.
Nii ta tõesti oli, lausa tribüünide ees olid ju kaks head tõusu, kus sai oma võimekust näidata, aga omapärane oli ka staadionile tulev lauge laskumine, kus otsustavaks nukiks jälle peaegu ühte gruppi libiseti. Nii et pinge püsis pidevalt. Igatahes annab Lahtis näiteks midagi taolist järgi teha. Sprinti tahetakse ikkagi enamuses osas vahetult näha, kuid igalpool pole see võimalik...Sellist falunilikku versiooni ei saa aga igal pool tekitada ja eks meil Otepäälgi tuleks rajavariantide osas veel otsinguid jätkata...
Mis aga kõige meeldivam - selline rada meeldis ka suurearvulisele publikule. Positiivsed olid oma hinnagutes ka "kroonitud pead ", kes ei pidanud paljuks eesotsas kuningaga ka meie žüriiruumi väisata ja kiitust jagada. See pool võistlusest on ju ülimalt tähtis, kui näed, et publik on saanud maksimumi ja kogu suusatamise võlu on maksimaalselt "välja mängitud"...
Nüüd on siis vist selle hooaja TD-mised lõppenud ?
Seda küll, eks olen FIS-s sel talvel kõige enam rakkes olnud TD. Uued otsused järgmiste talvede kohta tehakse FIS-is juuni alguses. Usun, et pakkumisi tuleb, sest minu oskusi ning tegemisi teatakse seal piisavalt. On ka muud peale võistluste olnud, näiteks viisin eelmisel aastal läbi TD koolituse Austraalia piirkonna asjatundjatega. See kõik harib ka ennast ja annab kontakte kogu suusamaailmas. Nii olengi üha enam seda mitmekülgset tööd nautinud ...
Lõpuks ehk paar sõna ka Estoloppeti käekäigust, kuna oled sel talvel seda koordineerima asunud
Kindlasti tekkis sellise pika ja pingelise võistluse käigus ka kriitilisi momente
Eks nendes keerulistes oludes olid meil iga võistluspäeva eel kriisikoosolekud. Ei saanud seekord tõesti mingeid stabiilseid olusid tunda. Ja selline päev- päeva kaupa toimine õigustas end igati. Kui muu korralduse poole pealt rääkida, siis kuulsin, et transpordiga oli mõnedel koondistel tippaegadel probleeme, kuid kuna mina tulin platsi varavalges ja lahkusin hilja õhtul, siis käis linna sõit libedasti. Omaette probleemiks kujunes radadele soola panemine. Alguses ei saanud seda teha, sest lubati külmemat ilma, aga et hiljem , just maratoni eel, laupäeval , kahevõistluse sõidu ajal mindi "soolamisega " pisut liiale , siis polnud järgmisel päeval midagi muud teha kui lumepuder rajalt eemale ajada. Maratonisõit käis seekord päris karmides tingimustes ja võistlejad otsisid pidevalt paremat suusajälge, kuid olud olid kõigile üsna võrdsed...
Paistab, et kõige enam oled rahul just sprindirajaga, pidades seda ideaalseimaks.
Nii ta tõesti oli, lausa tribüünide ees olid ju kaks head tõusu, kus sai oma võimekust näidata, aga omapärane oli ka staadionile tulev lauge laskumine, kus otsustavaks nukiks jälle peaegu ühte gruppi libiseti. Nii et pinge püsis pidevalt. Igatahes annab Lahtis näiteks midagi taolist järgi teha. Sprinti tahetakse ikkagi enamuses osas vahetult näha, kuid igalpool pole see võimalik...Sellist falunilikku versiooni ei saa aga igal pool tekitada ja eks meil Otepäälgi tuleks rajavariantide osas veel otsinguid jätkata...
Mis aga kõige meeldivam - selline rada meeldis ka suurearvulisele publikule. Positiivsed olid oma hinnagutes ka "kroonitud pead ", kes ei pidanud paljuks eesotsas kuningaga ka meie žüriiruumi väisata ja kiitust jagada. See pool võistlusest on ju ülimalt tähtis, kui näed, et publik on saanud maksimumi ja kogu suusatamise võlu on maksimaalselt "välja mängitud"...
Nüüd on siis vist selle hooaja TD-mised lõppenud ?
Seda küll, eks olen FIS-s sel talvel kõige enam rakkes olnud TD. Uued otsused järgmiste talvede kohta tehakse FIS-is juuni alguses. Usun, et pakkumisi tuleb, sest minu oskusi ning tegemisi teatakse seal piisavalt. On ka muud peale võistluste olnud, näiteks viisin eelmisel aastal läbi TD koolituse Austraalia piirkonna asjatundjatega. See kõik harib ka ennast ja annab kontakte kogu suusamaailmas. Nii olengi üha enam seda mitmekülgset tööd nautinud ...
Lõpuks ehk paar sõna ka Estoloppeti käekäigust, kuna oled sel talvel seda koordineerima asunud
Austraalia suusaturistiga poseerides on taamal nähtav Alutaguse maratoni lipurivi tunnistuseks meie suusamaratonide rahvusvahelistumisele /foto : estoloppet.ee
Praegu on veel mureks see, kas Haanjas saab maratoni ära teha. Nagu nägite, ei andnud teil Kõrvemaal maratoniks rada kokku saada. Aga eks see keerukas talv on meid kõiki katsumuste ette pannud. Ei taha kohe meenutadagi, millist vatti Alutaguse maratoni rajaga nägime...
Mis aga mitmetesse uuendustesse puutub, siis on kõik korraldajad olnud koostööaltid ja näen, et selle sarja kaudu on võimalik väga palju suusatamist ja liikumisharrastust edasi arendada. Igas piirkonnas peaks need sõidud ja sellega kaasnevad üritused kujunema veelgi mitmekülgsemaks, et ei jääks mulje , justkui oleks mingi suusamaraton vaid ühe kitsa seltskonna ühepäevane üritus...Ja muidugi ootaks siinkohal enam ka riigipoolset huvi ning toetust, sest tasapisi hakkab Tartu maratoni kõrval ka meie teiste suusasõitude rahvusvahelisus tõusma. Oleme esimest aastat oma sarjaga ju ka FIS-i murdmaakalendris...mis lisab omajagu kohustusi, aga tekitab ka uusi arenguid... Jaguks vaid lund ja korralikke talvesid...
Lepimegi siis kokku, et kui Estoloppeti hooaeg möödas, leiaks aega ja räägiks sellest siis pikemalt ka suusaveebi tarbeks , juba uut talve silmas pidades...
Tänud, Robert , edu uutes ettevõtmistes !
4.veebruaril 2015.a. Viimsis
Mis aga mitmetesse uuendustesse puutub, siis on kõik korraldajad olnud koostööaltid ja näen, et selle sarja kaudu on võimalik väga palju suusatamist ja liikumisharrastust edasi arendada. Igas piirkonnas peaks need sõidud ja sellega kaasnevad üritused kujunema veelgi mitmekülgsemaks, et ei jääks mulje , justkui oleks mingi suusamaraton vaid ühe kitsa seltskonna ühepäevane üritus...Ja muidugi ootaks siinkohal enam ka riigipoolset huvi ning toetust, sest tasapisi hakkab Tartu maratoni kõrval ka meie teiste suusasõitude rahvusvahelisus tõusma. Oleme esimest aastat oma sarjaga ju ka FIS-i murdmaakalendris...mis lisab omajagu kohustusi, aga tekitab ka uusi arenguid... Jaguks vaid lund ja korralikke talvesid...
Lepimegi siis kokku, et kui Estoloppeti hooaeg möödas, leiaks aega ja räägiks sellest siis pikemalt ka suusaveebi tarbeks , juba uut talve silmas pidades...
Tänud, Robert , edu uutes ettevõtmistes !
4.veebruaril 2015.a. Viimsis
