Krossitamisest ...
Kui eelmisel talvel murdmasuusatamise noortesarja Pannjärve krossivõistlust vahetult nautisin ja nüüdset Mammastes peetud samalaadse "jännivõistluse" pildiseeriat vaatasin, siis süvenesid üha enam need mõned suusakrossiga mõtted, millest siinkohal nüüd pikemalt kirjutan...
SUUSAKROSS 2017 MAMMASTES
See, ERR ja Swedbanki noortesarja Mammaste 5.märtsi etapi galeriist valitud pilt pole mitte selleks siia pandud, et justkui parastavalt nentida - vaadake, kuidas meie noored suusatajad kukuvad ja siis viidata kõigele sellele, mida murdmaasuusataja oleks pidanud oma treeningutes enam tegema, et ka taolisel omapärasel ja erinevaid oskusi nõudval suusakrossi rajal püsti jääda...
Kross paneb oskused proovile
Nagu näha võib - lähevad seal üsna paljudel jalad ühtäkki ikka lupsti ja lupsti alt ja ega mõnele uljale laskujale ilmselt jõudnudki koheselt pärale, kus ja milles sai viga tehtud. Et aga kõige üldisemad füüsikareeglid ( tsentrifugaaljõu mõju näiteks ! ) kehtivad igalpool, siis kui sa ikkagi kihutad suuskadel mäest alla ning pead terve küngaste ja lohkude kaskaadi läbima, pole ime , kui suusatallad korraga taeva poole käivad. Oskad aga oma asendiga välkkiirelt üles-alla mängida, siis võidki olla mogulimaastikust kenasti üle ja sõit jätkub...järgmise katsumuseni.
Kross paneb oskused proovile
Nagu näha võib - lähevad seal üsna paljudel jalad ühtäkki ikka lupsti ja lupsti alt ja ega mõnele uljale laskujale ilmselt jõudnudki koheselt pärale, kus ja milles sai viga tehtud. Et aga kõige üldisemad füüsikareeglid ( tsentrifugaaljõu mõju näiteks ! ) kehtivad igalpool, siis kui sa ikkagi kihutad suuskadel mäest alla ning pead terve küngaste ja lohkude kaskaadi läbima, pole ime , kui suusatallad korraga taeva poole käivad. Oskad aga oma asendiga välkkiirelt üles-alla mängida, siis võidki olla mogulimaastikust kenasti üle ja sõit jätkub...järgmise katsumuseni.
Eks sellisel mogulirajal pead laskumisasendis "vedruna" üles-alla käima
Kui arvukaid krossipilte vaatad, siis on ilmne, et enamus sõitjaid on ikkagi millegi muuga harjunud, sest ega traditsioonilised ja masinaga sissetõmmatud võistlusrajad midagi taolist väga nõua. Enamuses tullakse sealsetest laskumistest alla võimalikult aerodünaamilises ja stabiilses asendis, ei mingit "vedruna kokku ja lahti käimist". Miks siis äkki sellist asja peaks ikkagi oskama ning miks sellist võistlustki korraldada on vaja. Pole ime seegi, kui mõnigi noor suusataja küsib taolisi harjutusi tehes - kas ja kus mul seda ikkagi vaja läheb? Ega täpset päeva ja rada oska keegi öelda. Aga eks see vajadus tule ikka siis ning seal, kus pead pisut erakordsemates tingimustes oskama ja suutma oma keharaskuse liikumist ja suuskade valitsemist kontrolllida. Et mis siis seal suusarajal ette ka ei tuleks, saad sellega kenasti hakkama. Seda enam, et laskumiskiirused ju aina kasvavad ja niimoodi juhtuvad vahel ka need - "nukkidelt" õhku lendamisedki. Ses osas ei pea oma liikumisega täpselt just küngast või lohku "kopeerima" ja kui suuski ja keha valitsed - võid isegi kerge õhulennu lubada, nagu seda tippsuusatajate puhul ikka näeb. Aga seda saab teha ainult siis, kui sa oma asendit enam-vähem kontrollid, nagu siin ülemiselt pildilt näha võid. Kui suudad n.ö. "hüppeka / künkanuki maha suruda, ei viska see sind kuhugile... Ses osas on õpetlik vahel ka mäesuusa või laukrosse vaadata, kus on muidugi künkaid nii et tapab ja kui siis õigel ajal "midagi maha ei suru", oled õhus nagu "lastud vares"... Murdmaasuusal, kus kiirused väiksemad ja ka võistlusrajal midagi sellist ei pakuta, saaks nagu ilma nende oskusteta hakkama, aga ka siin oleks hea kui mõne kiire künka heas madalas asendis ületada oskad.
See küngas pakkus nüüd küll väikese "õhulennu" , aga ehk saab hakkama...
Kuid neil suusakrossidel on ka muid ja väga huvitavaid "jänne", kus peab korraks nagu tavasuusatamise "kõrvale jätma" ja selle pakutuga hakkama saada. Nagu järgmistel piltidel, kus tuleb päris suurel kiirusel plastiktorust üle saada. Ning tehaks seda väga erineval moel. Kuigi taolist takistust ei peaks olema ju kuigi raske ületada, tuleb see õige "ponnistus" täpselt õigel ajal ja hästi kiiresti teha...
Saab sedasi
|
Saab ka sedasi !
|
Ometigi käib vahel ka nii ...
Pole teada, kuidas omandas hiilgava suusavalitsemise legendaarne Sixten Jernberg, aga siin kurvis ta näitab, mida oskab...
Suusakrossi korraldajad on nende mõne aastaga, mil see Põhjamaade eeskujul meiegi noortesarja sisse võeti üha enam ja enam uusi trikitamisi välja mõelnud. Pole siis ime, et ka noored seda suusavalitsemise oskuste testimist ootama on hakanud. Sest üks asi on tavavõistlusi sõita, kuid siis tuleb SEE - SUUSAKROSS !!! Arvata võib, et mitte ühelgi sarja etapil ei pildistata ja filmita nii palju kui just suusakrossi ajal. Üles saavad võetud nii õnnestumised kui "käntsu käimised". Ja siis käib veel n.ö. kodune ring, kus ülesvõetu põhjal on rohkesti juttu, arutamist ja naljagi. Nii et Suusakross ei jäta kedagi külmaks ja annab igal juhul ühe arenemistee otsa kätte.
Millal jälle krossitame?
Kui siit edasi arutada, siis tekib küsimus - kas nüüd siis ootame terve aasta järgmist krossi? Või äkki leiaks taolistele jännidele treeninguteski pisut enam aega. Muidugi - aega ehk leiaks, aga küllap on suurimaks mureks see, et niigi viletsate lumeoludega on taoliste jännide leidmiseks raske olusid ning sobivat paika leida. Ses osas on taolise jännitamiste lisamise vajadust märganud isegi Põhjamaade suusatreenerid. Samas õigel ajal leidnud, et sellised rajad peaksid olema , kuhu siis lapsed oskusi arendama saata. Norras tekkis seda toetama SKILEIKI projekt, mis Soomes sai nimeks HIIHTOMAA. Igatahes on meie kaaslased Põhjamaadest, kellega me kohtume juba viimased paarkümmend aastat noorte jõukatsumistel oma laste mäesõidu oskusse, oskuslikku suusavalitsemisse pidevalt panustanud ning sedasi ei näe ka nende rahvuskoondistes hiljem kartlikult laskuvat suusatajat. Tahtmatult meenub siinkohal üks seik ammusest 1989.aastast, kui esimest korda olime meie noorte suusatajatega Nord - Trondelagis Steinkjeris. Võistluseelsel õhtul kutsus sealne noortetreener meid oma treeninguid jälgima ja mida need noored seal siis tegid. Ausalt öeldes - käis üks täielik tulevärk, kui poisid ja tüdrukud harjutasid järgmise päeva rajal üht laskumist ja selle järgneva künkanuki ületamist. Eesmärk oli see pea et "lennates " võtta.
Tahtmata siin kellelegi meie omadest etteheiteid teha, oli see, toona seal nähtu suusavalitsemise kõrgpilotaaž. Nii et kui oled juba suusad alla pannud, siis võta nende käsitlemises viimast. Nagu oli oma tippaegadel näiteks Urmas "Ummi " Välbe. Kes pani just murdmaasuusaga laskumistel ja just viletsavõitu radadel kõigile - lausa "pika puuga "...
Aga kui võtaks mäesuusatamise ja lauasõidu appi ...
Kui nüüd mõni arutleb, et tahaks oma suusavalitsemist läbi mäesuusa või lauasõidu parandada, siis on see küll tasakaalu jmt. arendamise jaoks hea, kuid ei tee just murdmaasuusa käsitlemist oluliselt paremaks. Miks? Aga just sellepärast, et need kolm - mäesuusk, laud ja murdmaasuusk nõuavad erinevaid juhtimisvõtteid. See lähtub juba iga loetletud vahendi ehitusest, sidemest, saapast jne. Murdmaasuusale jääb oma spetsiifika ja seda peab esmalt ikkagi murdmaasuusa enda kaudu pidevalt edasi arendama. Sest näiteid selleks leiab ja tooksin siia vaid mõned neist.
Kui lugesin tänasest lehest, et kuulus soomlasest sööstlaskumise GURU Kalevi Häkkinen on meie hulgast lahkunud, siis meenub, kuidas 1989. aasta Lahti MM-i eel nõustas just tema laskumiste osas Soome murdmaakoondist. Aga nagu ta seejuures pidevalt kinnitas - mina räägin teile parimatest asenditest, laskumistrajektooridest jmt., mille kõik peate te ise aga murdmaasuuskadel kätte saama. Või samasugust mäesuusataja nõu palusid tuntud Norra alpitipult Lasse Kjusilt kaasmaalastest pikamaasuusatamise mehed. Ja tore oli siis videost vaadata, kuidas kuulsus LJ just nimelt - murdmaasuuskadel - neile erinevaid asendeid, kurviläbimisi õpetas ( leiad selle kirjutise minu veebist pealkirja alt - Kas just Lasse Kjus , aga kõlbaks ka Ummi)...
Nii et selline oleks veel selle hooaja lõpu üks teema, mõtetega juba uues talves, kus kindlasti tekib erinevates paigus juurde mõni suusatrikkidega harjutusplats ehk SUUSAMAA ja jällegi tuleb kindlasti ka see suusasarja kõige emotsionaalsem võistlus - SUUSAKROSS !
Uurisin lõpetuseks seda krossiteemat veel ka innukalt suusaõpetajalt Vahur Teppanilt, kes noorte tegemistega hästi kursis nii Tartu kui Suusabussiga ringi liikumise kaudu. "Muidugi tahavad noored krossitada, anna vaid kätte. Ja kui erilisi tingimusi pole, sii leitakse midagi võimalikku ja "jännitamine" läheb lahti. Kui nüüd keskused mingeid uusi võimalusi loovad, võiks sinna ka sellise krossitamisvõimaluse kavandada ja usun , et see paik oleks lapsi triiki täis" Vahuri arvates noorte laskumisoskused paranevad ja kui näiteks sarja suusakross taas tulemas, hakatakse kiiresti võimalikke trikke õppima ning kuna noortel käib teatud oskuste omandamine ju käbedalt, siis on võistluspäevaks nii mõnigi uskumatu arengu läbi teinud...
Nii et suusakross on kenasti vastu võetud ja kui sellele veel rohkem panustada, läheb ka muu suuskadel olemine jõudsamalt edasi.
Parimate hooajalõpu soovidega !
30.märtsil 2017
P.S. Kogu Mammaste võistluse fotomaterjal on pärit ESL FOTOGALERIIST, tänud pildistajale !
P.P.S
Millal jälle krossitame?
Kui siit edasi arutada, siis tekib küsimus - kas nüüd siis ootame terve aasta järgmist krossi? Või äkki leiaks taolistele jännidele treeninguteski pisut enam aega. Muidugi - aega ehk leiaks, aga küllap on suurimaks mureks see, et niigi viletsate lumeoludega on taoliste jännide leidmiseks raske olusid ning sobivat paika leida. Ses osas on taolise jännitamiste lisamise vajadust märganud isegi Põhjamaade suusatreenerid. Samas õigel ajal leidnud, et sellised rajad peaksid olema , kuhu siis lapsed oskusi arendama saata. Norras tekkis seda toetama SKILEIKI projekt, mis Soomes sai nimeks HIIHTOMAA. Igatahes on meie kaaslased Põhjamaadest, kellega me kohtume juba viimased paarkümmend aastat noorte jõukatsumistel oma laste mäesõidu oskusse, oskuslikku suusavalitsemisse pidevalt panustanud ning sedasi ei näe ka nende rahvuskoondistes hiljem kartlikult laskuvat suusatajat. Tahtmatult meenub siinkohal üks seik ammusest 1989.aastast, kui esimest korda olime meie noorte suusatajatega Nord - Trondelagis Steinkjeris. Võistluseelsel õhtul kutsus sealne noortetreener meid oma treeninguid jälgima ja mida need noored seal siis tegid. Ausalt öeldes - käis üks täielik tulevärk, kui poisid ja tüdrukud harjutasid järgmise päeva rajal üht laskumist ja selle järgneva künkanuki ületamist. Eesmärk oli see pea et "lennates " võtta.
Tahtmata siin kellelegi meie omadest etteheiteid teha, oli see, toona seal nähtu suusavalitsemise kõrgpilotaaž. Nii et kui oled juba suusad alla pannud, siis võta nende käsitlemises viimast. Nagu oli oma tippaegadel näiteks Urmas "Ummi " Välbe. Kes pani just murdmaasuusaga laskumistel ja just viletsavõitu radadel kõigile - lausa "pika puuga "...
Aga kui võtaks mäesuusatamise ja lauasõidu appi ...
Kui nüüd mõni arutleb, et tahaks oma suusavalitsemist läbi mäesuusa või lauasõidu parandada, siis on see küll tasakaalu jmt. arendamise jaoks hea, kuid ei tee just murdmaasuusa käsitlemist oluliselt paremaks. Miks? Aga just sellepärast, et need kolm - mäesuusk, laud ja murdmaasuusk nõuavad erinevaid juhtimisvõtteid. See lähtub juba iga loetletud vahendi ehitusest, sidemest, saapast jne. Murdmaasuusale jääb oma spetsiifika ja seda peab esmalt ikkagi murdmaasuusa enda kaudu pidevalt edasi arendama. Sest näiteid selleks leiab ja tooksin siia vaid mõned neist.
Kui lugesin tänasest lehest, et kuulus soomlasest sööstlaskumise GURU Kalevi Häkkinen on meie hulgast lahkunud, siis meenub, kuidas 1989. aasta Lahti MM-i eel nõustas just tema laskumiste osas Soome murdmaakoondist. Aga nagu ta seejuures pidevalt kinnitas - mina räägin teile parimatest asenditest, laskumistrajektooridest jmt., mille kõik peate te ise aga murdmaasuuskadel kätte saama. Või samasugust mäesuusataja nõu palusid tuntud Norra alpitipult Lasse Kjusilt kaasmaalastest pikamaasuusatamise mehed. Ja tore oli siis videost vaadata, kuidas kuulsus LJ just nimelt - murdmaasuuskadel - neile erinevaid asendeid, kurviläbimisi õpetas ( leiad selle kirjutise minu veebist pealkirja alt - Kas just Lasse Kjus , aga kõlbaks ka Ummi)...
Nii et selline oleks veel selle hooaja lõpu üks teema, mõtetega juba uues talves, kus kindlasti tekib erinevates paigus juurde mõni suusatrikkidega harjutusplats ehk SUUSAMAA ja jällegi tuleb kindlasti ka see suusasarja kõige emotsionaalsem võistlus - SUUSAKROSS !
Uurisin lõpetuseks seda krossiteemat veel ka innukalt suusaõpetajalt Vahur Teppanilt, kes noorte tegemistega hästi kursis nii Tartu kui Suusabussiga ringi liikumise kaudu. "Muidugi tahavad noored krossitada, anna vaid kätte. Ja kui erilisi tingimusi pole, sii leitakse midagi võimalikku ja "jännitamine" läheb lahti. Kui nüüd keskused mingeid uusi võimalusi loovad, võiks sinna ka sellise krossitamisvõimaluse kavandada ja usun , et see paik oleks lapsi triiki täis" Vahuri arvates noorte laskumisoskused paranevad ja kui näiteks sarja suusakross taas tulemas, hakatakse kiiresti võimalikke trikke õppima ning kuna noortel käib teatud oskuste omandamine ju käbedalt, siis on võistluspäevaks nii mõnigi uskumatu arengu läbi teinud...
Nii et suusakross on kenasti vastu võetud ja kui sellele veel rohkem panustada, läheb ka muu suuskadel olemine jõudsamalt edasi.
Parimate hooajalõpu soovidega !
30.märtsil 2017
P.S. Kogu Mammaste võistluse fotomaterjal on pärit ESL FOTOGALERIIST, tänud pildistajale !
P.P.S
|
"Krossitamisest... " üles laadimine tekitas suusaveebi enam kui kolmeaastase ajaloo päevase külastusrekordi (1860) ja lisandus 554 uut tutvujat ! Tänud käimast ja kaasa mõtlemast ! |