Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle !
Alles paar päeva tagasi saatsin Venemaa suusaveebi www.skisport.ru peatoimetajale Ivan Isaevile palve, et ta aitaks leida Venemaalt mõningaid endisi suusatajaid või treenereid, kes leiaks ehk pisut aega ja võimalust kirjutada oma kokkupuudetest Erna ja Herbert Abeliga. Idanaabrite tegutsemine oli äärmiselt kiire - juba sama päeva õhtul oli minu palve üleval suusaveebis ja selle vaatajate arv kasvas pöörase kiirusega. Veelgi enam - eileõhtul laekus peatoimetaja vahendusel mulle juba ühe omaaegse treeneri Albert Vahruševi äärmiselt meeldiv meenutuslugu...
Allpool siis tõlge sellest
Allpool siis tõlge sellest
Dobrõi denj ! Tere päevast !
Suurima heameelega tahan jagada oma mälestusi Eestist, selle suurepärastest inimestest - talendikast treenerist Herbert Abelist ja tema alatisest heast abilisest Erna Abelist.
Herbertiga kohtusin ma palju kordi üleliidulistel võistlustel ja ka NL Rahvaste Spartakiaadil. Ning muidugi olles ja treenides Otepääl ning Käärikul.
Peamine mis mul meeles, on mulje Herbertist kui äärmiselt oskuslikust treenerist, organisaatorist ja pedagoogist. Kelle peamiseks tööks oli ju pidevalt ette valmistada suusatajate uusi põlvkondi nii Eesti kui ka NL koondisele ning ta sai sellega hiilgavalt hakkama.
Kui vaid tuua välja nimed , kes tõid au ja kuulsust nii Eestile kui NL-le, siis ja nendeks olid Rutt Rehemaa- neljakordne juunioride Euroopa ( sisuliselt maailma ) meister, Ingrid Mägar – NL koondislane ja edukas suusataja ka MM-l. Muidugi veel ka juunioride EM-i (sisuliselt MM-i) medalistid Ann Karu ja Erika Valdson. Ja tugev oli kogu Herbert Abeli juhendatud “Kalevi “ suusakoondis, kes oli kõigile tuntud ja kardetud. Kui nüüd neid saavutusi kokku võtta, siis on uskumatu, et seda suutis teha oma tööga vaid üks treener. See oli silmapaistev edu , mis tõi märkimisväärseid saavutusi ja tuntust nii väikesele suusariigile , nagu Eesti.
Suurima heameelega tahan jagada oma mälestusi Eestist, selle suurepärastest inimestest - talendikast treenerist Herbert Abelist ja tema alatisest heast abilisest Erna Abelist.
Herbertiga kohtusin ma palju kordi üleliidulistel võistlustel ja ka NL Rahvaste Spartakiaadil. Ning muidugi olles ja treenides Otepääl ning Käärikul.
Peamine mis mul meeles, on mulje Herbertist kui äärmiselt oskuslikust treenerist, organisaatorist ja pedagoogist. Kelle peamiseks tööks oli ju pidevalt ette valmistada suusatajate uusi põlvkondi nii Eesti kui ka NL koondisele ning ta sai sellega hiilgavalt hakkama.
Kui vaid tuua välja nimed , kes tõid au ja kuulsust nii Eestile kui NL-le, siis ja nendeks olid Rutt Rehemaa- neljakordne juunioride Euroopa ( sisuliselt maailma ) meister, Ingrid Mägar – NL koondislane ja edukas suusataja ka MM-l. Muidugi veel ka juunioride EM-i (sisuliselt MM-i) medalistid Ann Karu ja Erika Valdson. Ja tugev oli kogu Herbert Abeli juhendatud “Kalevi “ suusakoondis, kes oli kõigile tuntud ja kardetud. Kui nüüd neid saavutusi kokku võtta, siis on uskumatu, et seda suutis teha oma tööga vaid üks treener. See oli silmapaistev edu , mis tõi märkimisväärseid saavutusi ja tuntust nii väikesele suusariigile , nagu Eesti.
Meenub veel ka Herbert ja Erna Abeli küllaltki tagasihoidlik käitumismaneer. Kunagi ei torganud silma, et nad püüdnuks oma saavutustega liigselt esile trügida, vaid tõestasid oma paremust ikkagi läbi kasvandike saavutuste.
Ja ega nad väga kippunud rääkima ka oma treeningu põhimõtetest ning mõningatest saladustestki. Nad lihtsalt tegid oma tööd – äärmise pühendumuse ja usuga sellesse. Meie kohtumised olid alati väga meeldivad, kus nemad olid rohkem kuulajad kui rääkijad. Tavaliselt oli Herbert nagu esiplaanil ja Erna pisut taamal, naeratava ja äärmiselt tagasihoidlikuna. Nagu ka nende riietus, mis alati oli lihtne ja sportlik, justkui iseloomustades kogu nende olemust.
Mullegi sai peagi selgeks, et Herbert on see eestvedaja ja Erna omakorda väga hea ja vajalik taustajõud. Nägime kõik, kuidas nad oma õpilastele parimaid tingimusi kindlustasid ja sageli lausa emalikku - isalikku hoolitsust ilmutasid.
Muidugi oli kogu nende töö väga hästi läbi mõeldud, tuginedes kaasaegsele treeningmetoodikale, kasutades seejuures oma õpilaste arendamiseks väga huvitavaid treenigvahendeid, mis andsid lõpuks ka eelpool nimetatud sportlastele aluse saavutada nii kõrgeid tulemusi.
Kõik, kes tulid treenima Otepääle ja Käärikule, võisid veenduda, kuivõrd hästi ja professionaalselt olid ette valmistatud nende ( Ruusa –KZ.) jooksu- ja imitatsioonirajad. Kõik olid korralikult tasandatud ja saepuruga kaetud. Ning see kõik oli Herbert Abeli ja tema õpilaste loodud, pakkudes suvekuudel suurepäraseid treeningtingimusi ka NL suusakoondistele. Mille eest saab ka nüüd, aastate järel öelda vaid suurimaid tänusõnu.
Mulle jätsid parima mulje ka Abeli õpilaste head mäesõiduoskused ja tean , et nad nägid sellega parajat vaeva, kuid see-eest olid nad laskumistel kindlad, mis oli paljudel teistel noortel suusatajatel tõsiseks probleemiks …
Kokkuvõttes tahan tänada nende kõigi kunagiste meeldivate kohtumiste ja koostöö eest ning mul on äärmiselt meeldiv, et selle äärmiselt sõbraliku paari – Herberti ja Erna 100.sünniaastapäeva puhul olete ette võtnud sellise meenutuste kogumise. Mullegi oli sinna mõningate mõtete lisamine äärmiselt suur au…
Meenutada neid kui suuri Treenereid ja Õpetajaid, kes andsid Eesti ja ka NL suusaspordi arengusse olulise panuse.
Albert Vahrušev
Venemaa teeneline treener
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS ) tehniline delegaat (TD)
Ja ega nad väga kippunud rääkima ka oma treeningu põhimõtetest ning mõningatest saladustestki. Nad lihtsalt tegid oma tööd – äärmise pühendumuse ja usuga sellesse. Meie kohtumised olid alati väga meeldivad, kus nemad olid rohkem kuulajad kui rääkijad. Tavaliselt oli Herbert nagu esiplaanil ja Erna pisut taamal, naeratava ja äärmiselt tagasihoidlikuna. Nagu ka nende riietus, mis alati oli lihtne ja sportlik, justkui iseloomustades kogu nende olemust.
Mullegi sai peagi selgeks, et Herbert on see eestvedaja ja Erna omakorda väga hea ja vajalik taustajõud. Nägime kõik, kuidas nad oma õpilastele parimaid tingimusi kindlustasid ja sageli lausa emalikku - isalikku hoolitsust ilmutasid.
Muidugi oli kogu nende töö väga hästi läbi mõeldud, tuginedes kaasaegsele treeningmetoodikale, kasutades seejuures oma õpilaste arendamiseks väga huvitavaid treenigvahendeid, mis andsid lõpuks ka eelpool nimetatud sportlastele aluse saavutada nii kõrgeid tulemusi.
Kõik, kes tulid treenima Otepääle ja Käärikule, võisid veenduda, kuivõrd hästi ja professionaalselt olid ette valmistatud nende ( Ruusa –KZ.) jooksu- ja imitatsioonirajad. Kõik olid korralikult tasandatud ja saepuruga kaetud. Ning see kõik oli Herbert Abeli ja tema õpilaste loodud, pakkudes suvekuudel suurepäraseid treeningtingimusi ka NL suusakoondistele. Mille eest saab ka nüüd, aastate järel öelda vaid suurimaid tänusõnu.
Mulle jätsid parima mulje ka Abeli õpilaste head mäesõiduoskused ja tean , et nad nägid sellega parajat vaeva, kuid see-eest olid nad laskumistel kindlad, mis oli paljudel teistel noortel suusatajatel tõsiseks probleemiks …
Kokkuvõttes tahan tänada nende kõigi kunagiste meeldivate kohtumiste ja koostöö eest ning mul on äärmiselt meeldiv, et selle äärmiselt sõbraliku paari – Herberti ja Erna 100.sünniaastapäeva puhul olete ette võtnud sellise meenutuste kogumise. Mullegi oli sinna mõningate mõtete lisamine äärmiselt suur au…
Meenutada neid kui suuri Treenereid ja Õpetajaid, kes andsid Eesti ja ka NL suusaspordi arengusse olulise panuse.
Albert Vahrušev
Venemaa teeneline treener
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS ) tehniline delegaat (TD)