Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
On möödunud üle 50 aasta, kui sattusin esimese kursuse üliõpilasena H.Abeli suusatreeningutele. Kesk-Eesti väikelinnast tulnule oli palju uudset, treeningkaaslasteks kogu vabariigis tuntud Eesti parimad noorsuusatajad.
Paljugi uudset oli nii treeningute ülesehituses kui ka nende läbiviimisel.
Mis jäi meelde esmakohtumiselt Herbert Abeliga?
Nüüd aastate tagant meenutades, siis arvatavasti treeneri kõuehäälselt antud korraldused. Esimene mulje oli, et treener /Herbi/ on arvatavasti üks õudselt kuri ja tige vanamees, kelle hääl kostis tõenäoliselt Kassitoomelt vähemalt Elvani. Mida aeg edasi seda selgemaks sai, et selle kõuehääle taga peitus tark, hoolitsev, õpilasi innustav, talupoeglikult töökas, väsimatu õpetaja. Just nimelt õpetaja. Ega ta ise väga sõna treener ei hinnanud. Kunagi hiljem mainis ta, et on õpetaja, mitte treener, sest hobuseid treenitakse.
Õpetaja on inimene, kes annab noorele inimesele tulevaseks eluks oskused ja inimlikud põhitõed. Mul on selgesti meeles Herbi lemmiklause "Kas teist suusatajad saavad, ei olegi nii tähtis, aga inimesed peavad teist saama".
Noorel oli seda raske mõista, et mis loba sa vanamees ajad, ma tulin siia selleks, et suusatajaks saada. Alles hilisem elukogemus selgitas selle lause sügava mõtte
Kahjuks jäi minu suusatajaks saamise tee lühikeseks raske haigestumise tõttu. Kahte aastat harjutamist Herbert ja Erna Abeli, Osvald Allikase juhendamisel jäid kroonima IV koht Eesti meistrivõistlustel 50 km diatantsil ning 3 medalit Eesti kõrgkoolide meistrivõistlustelt mäesuusatamises.
Paljugi uudset oli nii treeningute ülesehituses kui ka nende läbiviimisel.
Mis jäi meelde esmakohtumiselt Herbert Abeliga?
Nüüd aastate tagant meenutades, siis arvatavasti treeneri kõuehäälselt antud korraldused. Esimene mulje oli, et treener /Herbi/ on arvatavasti üks õudselt kuri ja tige vanamees, kelle hääl kostis tõenäoliselt Kassitoomelt vähemalt Elvani. Mida aeg edasi seda selgemaks sai, et selle kõuehääle taga peitus tark, hoolitsev, õpilasi innustav, talupoeglikult töökas, väsimatu õpetaja. Just nimelt õpetaja. Ega ta ise väga sõna treener ei hinnanud. Kunagi hiljem mainis ta, et on õpetaja, mitte treener, sest hobuseid treenitakse.
Õpetaja on inimene, kes annab noorele inimesele tulevaseks eluks oskused ja inimlikud põhitõed. Mul on selgesti meeles Herbi lemmiklause "Kas teist suusatajad saavad, ei olegi nii tähtis, aga inimesed peavad teist saama".
Noorel oli seda raske mõista, et mis loba sa vanamees ajad, ma tulin siia selleks, et suusatajaks saada. Alles hilisem elukogemus selgitas selle lause sügava mõtte
Kahjuks jäi minu suusatajaks saamise tee lühikeseks raske haigestumise tõttu. Kahte aastat harjutamist Herbert ja Erna Abeli, Osvald Allikase juhendamisel jäid kroonima IV koht Eesti meistrivõistlustel 50 km diatantsil ning 3 medalit Eesti kõrgkoolide meistrivõistlustelt mäesuusatamises.
Eesti suusaspordi suurkuju Feliks Parre 1963.a. õpiku-käsiraamatu 75.lk -lt leiab Kalju Valguse nüüdseks juba lausa eksootilist - vahelduvatõukelist kolmesammulist (!!!) suusatamisviisi ette näitamas... Ega iga mees ja sooritus ju niisama raamatusse pääse. / repro F.Parre raamatust "Suusatamine"
Ma ei hakka siin kordama treeningute sisu Oa tänava saepururajal, rulluisutreeninguid Kassitoome ümbruses, milledest on värvikalt kirjutanud Abelite arvukad õpilased.
Enese jaoks oma tulevases treeneritöös kasutasin H.Abeli poolt väljaöeldud järgmisi juhtmõtteid:
- laste sisenemine sporti peab toimuma mängulisuse kaudu;
- treener peab õpilase juures olema ja alati treeningtunnis viibima;
- sisendama õpilastesse usku taotletava võimalikusesse;
- kui astud lahingusse, siis pead alati võitma, vaid see läheb arvesse, kõik muu on loba;
- kui tahad võita ei saa kopeerida teiste treeningut, vaid pead leidma midagi uut.
Kindlasti oli palju teisigi sentenseid, kuid need jäid mind saatma kogu järgnevas treeneritöös.
Enese jaoks oma tulevases treeneritöös kasutasin H.Abeli poolt väljaöeldud järgmisi juhtmõtteid:
- laste sisenemine sporti peab toimuma mängulisuse kaudu;
- treener peab õpilase juures olema ja alati treeningtunnis viibima;
- sisendama õpilastesse usku taotletava võimalikusesse;
- kui astud lahingusse, siis pead alati võitma, vaid see läheb arvesse, kõik muu on loba;
- kui tahad võita ei saa kopeerida teiste treeningut, vaid pead leidma midagi uut.
Kindlasti oli palju teisigi sentenseid, kuid need jäid mind saatma kogu järgnevas treeneritöös.
Kahe Eesti suusatamise suurkuju - DAVID KLASSI ja HERBERT ABELI mõnus kohtumine / foto : ESL arhiiv
|
Mul on õpetajatega vedanud. Neid oli mitmeid, kuna siin on juttu suusatamisest, siis tahaksin mainida Herbi suurimat konkurenti Eesti noorte suusaspordis - David Klassi.
Kuivõrd erinevad olid need isksused, kuid kui sarnased olid nende laste ja noorte treeningute põhimõtted. Neid mõlemaid iseloomustas võidutahe ja selle süstimine oma õpilastesse. |
Aegapidi sain selgeks, et võimatu on konkureerida nende kahe korüfee ja teiste tugevate treenerite - Paul Pahla, Aleksi Ilvese, Helmut Meieri, Heino Mäesalu, Kalev Puki, Heino Bergmanni, Uno Aavola, Laur Lukini jt vastu, kui pole väljaarendanud oma isikupärast süsteemi
Olen tänulik Erna ja Herbert Abelile, Osvald Allikasele, Hans Grossile, Feliks Parrele, David Klassile, Atko Virule, kellede kogemustest ja õpetustest arendasin välja oma treeningmetoodika.
Olen tänulik Erna ja Herbert Abelile, Osvald Allikasele, Hans Grossile, Feliks Parrele, David Klassile, Atko Virule, kellede kogemustest ja õpetustest arendasin välja oma treeningmetoodika.
Hetk Eesti teenelise treeneri KV treeneritööst, mille sisse jäid ka Jüri Voodla hiilgavad sõidud NL tipus. Vaid kellegi " karvane käsi" tõmbas Jüri maha 1972.a. Sapporo olümpiakoondisest , ehkki ta seda igati väärinuks... / foto : Jüri Jõepera
Vaevalt uskus Herbi, et tema õpetusi rakendades muutun oma õpilaste saavutustega talle tõsiseks peavaluks ja seda suhteliselt kiiresti peale ülikooli lõpetamist.
Mis on suurim tarkus, mille pärisin Herbert Abelilt? "Unistada tuleb suurelt ja teha kõik selle unistuse täitumiseks!"
Raske oli seda uskuda ja mõista noorena, siis kui Oa tänava maja ümber saepururada nühkisime. Kuid tulevik tõestas maailmatasemega suusatamise võimalikusest Eesti Vabariigis.
Kahjuks ei õnnestunud Herbil näha oma unistuste täitumist, kui meie parimad olümpiavõitjateks ja maailmameistriteks pärjati. Herbert Abel lahkus meie seast 1991 aastal.
Suur tänu sulle Õpetaja, selle eest, mis Sa tegid Eesti suusaspordi heaks.
Jäägu meid juhtima Sinu lemmik sentens:
" Unistada tuleb suurelt!".
Mis on suurim tarkus, mille pärisin Herbert Abelilt? "Unistada tuleb suurelt ja teha kõik selle unistuse täitumiseks!"
Raske oli seda uskuda ja mõista noorena, siis kui Oa tänava maja ümber saepururada nühkisime. Kuid tulevik tõestas maailmatasemega suusatamise võimalikusest Eesti Vabariigis.
Kahjuks ei õnnestunud Herbil näha oma unistuste täitumist, kui meie parimad olümpiavõitjateks ja maailmameistriteks pärjati. Herbert Abel lahkus meie seast 1991 aastal.
Suur tänu sulle Õpetaja, selle eest, mis Sa tegid Eesti suusaspordi heaks.
Jäägu meid juhtima Sinu lemmik sentens:
" Unistada tuleb suurelt!".
Autorist :
VALGUS, Kalju (21. X 1939 Rimmu v, Viljandimaa), suusatreener ja sporditegelane. Lõpetas 1958 Türi 1. kk-i ja 1962 TRÜ KKT. Alustas sportimist 1953 koolis, jätkas 1954 spordikoolis Kunnar Kotka ja Harri Templi, ülikoolis Erna ja Herbert Abeli, Osvald Allika ja Hans Grossi juhendamisel. Töötas a-st 1962 Tallinnas suusatreenerina (6. kutsetase, 2005), 1979–2001 Dünamo/Põhjakotka suusakooli direktorina. Õpilasi: Jüri Voodla, Mati Albert, Kalju Polt, Rein Pesur, Aarne Malva. ENSV tnl treener (1973). Kuulus 1964–92 Suusaspordiföd-i/-liidu eestseisusse. Olnud 1992–2000 Laskesuusatamisföd-i president ning a-st 2007 aupresident; 1993–2000 EOK liige. Tegutsenud a-st 1993 Rhv Laskesuusatamisliidu (IBU) võistluskomisjoni liikmena, tehnilise delegaadina ja kohtunikuna MK etappidel, ka 1998 Nagano, 2002 Salt Lake City, 2006 Torino ja 2014 Sotši tali-OM-il. A-st 2006 IBU suve-laskesuusatamise alakomisjoni aseesimees. Teinud kaastööd spordiajakirjandusele. A-st 1998 OÜ Ritter KV juhatuse liige.
Allikas : ESB leksikon
VALGUS, Kalju (21. X 1939 Rimmu v, Viljandimaa), suusatreener ja sporditegelane. Lõpetas 1958 Türi 1. kk-i ja 1962 TRÜ KKT. Alustas sportimist 1953 koolis, jätkas 1954 spordikoolis Kunnar Kotka ja Harri Templi, ülikoolis Erna ja Herbert Abeli, Osvald Allika ja Hans Grossi juhendamisel. Töötas a-st 1962 Tallinnas suusatreenerina (6. kutsetase, 2005), 1979–2001 Dünamo/Põhjakotka suusakooli direktorina. Õpilasi: Jüri Voodla, Mati Albert, Kalju Polt, Rein Pesur, Aarne Malva. ENSV tnl treener (1973). Kuulus 1964–92 Suusaspordiföd-i/-liidu eestseisusse. Olnud 1992–2000 Laskesuusatamisföd-i president ning a-st 2007 aupresident; 1993–2000 EOK liige. Tegutsenud a-st 1993 Rhv Laskesuusatamisliidu (IBU) võistluskomisjoni liikmena, tehnilise delegaadina ja kohtunikuna MK etappidel, ka 1998 Nagano, 2002 Salt Lake City, 2006 Torino ja 2014 Sotši tali-OM-il. A-st 2006 IBU suve-laskesuusatamise alakomisjoni aseesimees. Teinud kaastööd spordiajakirjandusele. A-st 1998 OÜ Ritter KV juhatuse liige.
Allikas : ESB leksikon
