KAHJU ,
neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha ...

Kuigi esmaesitlustena plaanitud Otepää KV MK ja neidude COC võistlusi oodati innukalt nii meie kandis kui ka rahvusvahelisel tasandil, siis kõiki võistlustingimusteks vajalikke olusid veelkord üle vaadates langetati täna ainuõige otsus ja aasta alguse esimeseks nädalavahetuseks planeeritud Tehvandi jõukatsumine jääb ära...
Kõik ärajätmised pole just eriti meeldivad ning kannavad endas nii põhjusi kui ka seletusi. Ja üks ning esimene neist on - TURVALISUS. Seda elementi tuleb arvestada KV ligi 100- meetriste hüpete puhul igasuguses variandis. Mägi peab hüppekorras olema ja kui murdmaarajal võib veel kuskilt mullanukk välja tulla ja vahel tuleb lausa loikudestki läbi sõita, siis hüppemäel külmutatud jäärennist hoovõtult tulles ei saa pudrusele ja napile lumele küll ilma võimaliku ohuta maanduda. Seega - ülemäärast riski võtta ei tohi ning seda eelkõige korraldajad, kes peavad ikkagi kindla otsuse tegema ja seda eesotsas MK peakorraldaja Ago Markvardiga ka tehti. Nagu Ago just mõni hetk tagasi kinnitas, siis pole midagi parata, kuid ega seepärast Otepää oma ootustega suure KV saamiseks lõpeta. Kindlasti tahetakse uuel võimalusel MK etapi "mäng" lõpuni ning võimalikul parimal tasemel teoks teha.
Selle nimel tehakse tööd ja seda tahab ka FIS toetada. Esialgu seisab FIS-i kodukal meie võistluse taga lihtne ja konkreetne sõna - CANCELLED...
Ootustest ja kolmest "poisist"
Seda pealkirja lahti seletades, pean pisut aru andma, sest esialgu kavandasin kirjatöö lootuses, et ei pea sõna oleks küll kasutama. Elasin ikka kindlas usus, et taas saabTehvandil näha kolme väga erineva KV karjääriga meest, keda kunagi poistena / noorukitena siin jälgida õnnestus ja kelle kogu olemises juba siis tulevikutegijate "särtsu" sees paistis olevat...
Nii hiljem ka läks ja nad kõik on omal moel, kuid ühtmoodi sitkelt maailma kahevõistlusesse väärikaid lehekülgi kirjutanud. Kui lubate, siis alustaksin ikka eakaimast, kui nii võib 40 aasta lävele jõudnud KV staari kohta öelda, seda enam, kui ta paari kuu pärast veel L-Korea OM-igi kaasa teeb. Et kunagisest pildivaramust saab võtta nii "aegadetaguse", Tehvandil tehtud pildi kui ka tänapäevase, siis alustamegi pisut ajaloomaigulist ringkäiku...
Kõik ärajätmised pole just eriti meeldivad ning kannavad endas nii põhjusi kui ka seletusi. Ja üks ning esimene neist on - TURVALISUS. Seda elementi tuleb arvestada KV ligi 100- meetriste hüpete puhul igasuguses variandis. Mägi peab hüppekorras olema ja kui murdmaarajal võib veel kuskilt mullanukk välja tulla ja vahel tuleb lausa loikudestki läbi sõita, siis hüppemäel külmutatud jäärennist hoovõtult tulles ei saa pudrusele ja napile lumele küll ilma võimaliku ohuta maanduda. Seega - ülemäärast riski võtta ei tohi ning seda eelkõige korraldajad, kes peavad ikkagi kindla otsuse tegema ja seda eesotsas MK peakorraldaja Ago Markvardiga ka tehti. Nagu Ago just mõni hetk tagasi kinnitas, siis pole midagi parata, kuid ega seepärast Otepää oma ootustega suure KV saamiseks lõpeta. Kindlasti tahetakse uuel võimalusel MK etapi "mäng" lõpuni ning võimalikul parimal tasemel teoks teha.
Selle nimel tehakse tööd ja seda tahab ka FIS toetada. Esialgu seisab FIS-i kodukal meie võistluse taga lihtne ja konkreetne sõna - CANCELLED...
Ootustest ja kolmest "poisist"
Seda pealkirja lahti seletades, pean pisut aru andma, sest esialgu kavandasin kirjatöö lootuses, et ei pea sõna oleks küll kasutama. Elasin ikka kindlas usus, et taas saabTehvandil näha kolme väga erineva KV karjääriga meest, keda kunagi poistena / noorukitena siin jälgida õnnestus ja kelle kogu olemises juba siis tulevikutegijate "särtsu" sees paistis olevat...
Nii hiljem ka läks ja nad kõik on omal moel, kuid ühtmoodi sitkelt maailma kahevõistlusesse väärikaid lehekülgi kirjutanud. Kui lubate, siis alustaksin ikka eakaimast, kui nii võib 40 aasta lävele jõudnud KV staari kohta öelda, seda enam, kui ta paari kuu pärast veel L-Korea OM-igi kaasa teeb. Et kunagisest pildivaramust saab võtta nii "aegadetaguse", Tehvandil tehtud pildi kui ka tänapäevase, siis alustamegi pisut ajaloomaigulist ringkäiku...
Legendaarne Hannu Manninen
"HM on olnud Soome erinevate KV põlvkondade "joone hoidja" ja innustaja. Kujunedes noore poisina Jari Mantila ja Samppa Lajuse kõrvale koondisse raudvaraks, kelle kõva murdmaapool mitmeid kordi meie põhjanaabrid medalitele vedas. Kui tal aga mägi vähetigi sujus, sai isiklik medalisaak taas lisa. Seda Mannise raju sõitu, mis eesminejaid karjakaupa neelas - teadsid kõik. Koos õe Pirjoga olid nad vahepeal soomlastele parajateks medalite kokkukühveldajateks ja teineteise suurimad toetajad.
Ei olnud ilmselt mõtetki uurima minna, et kuidas Pirjo venna tagasitulekut, just Lahti MM-i ja nüüd ka L-Korea OM-i tarbeks hindas. Aga järgi kuulatu põhjal olla just temagi toetav hoiak venna taas kodumaist KV-d aitama viinud. Nagu ka lehemehed ikka ja jälle kirjutasid - ega see uuesti tulek kerge polnud. Kuigi suusavormi sai ikka hoitud, siis pingelise piloodiks õppimise kõrval jäi just mäepoole järgiaitamine probleemiks. See KV osa oli tal aga varemgi vaeva nõudnud, aga nüüd - pisut "vanemas eas" polnud see mingi niisama - "helppo nakki". Nagu saatusekaaslasel - Janne Ahoselgi, kes samuti "kodumaale appi tõtanud". Nii et Tehvandil saanuks selge pildi - kui pika lennu tipppiloot siin teinuks. Aga edu, Hannu - nii väiksematel kui suurematel kiirustel. Kui aga Pekingi mängudeks enam mäele ei hõigata, siis võiks Soome suusakoondisele ehk juba praegu pakkuda, et - Ma viskan teid siis ära !
Ei olnud ilmselt mõtetki uurima minna, et kuidas Pirjo venna tagasitulekut, just Lahti MM-i ja nüüd ka L-Korea OM-i tarbeks hindas. Aga järgi kuulatu põhjal olla just temagi toetav hoiak venna taas kodumaist KV-d aitama viinud. Nagu ka lehemehed ikka ja jälle kirjutasid - ega see uuesti tulek kerge polnud. Kuigi suusavormi sai ikka hoitud, siis pingelise piloodiks õppimise kõrval jäi just mäepoole järgiaitamine probleemiks. See KV osa oli tal aga varemgi vaeva nõudnud, aga nüüd - pisut "vanemas eas" polnud see mingi niisama - "helppo nakki". Nagu saatusekaaslasel - Janne Ahoselgi, kes samuti "kodumaale appi tõtanud". Nii et Tehvandil saanuks selge pildi - kui pika lennu tipppiloot siin teinuks. Aga edu, Hannu - nii väiksematel kui suurematel kiirustel. Kui aga Pekingi mängudeks enam mäele ei hõigata, siis võiks Soome suusakoondisele ehk juba praegu pakkuda, et - Ma viskan teid siis ära !
Johannes Rydzek - Saksamaa "kottipanija 2017"

"Kottipanemine" ise käis suure ja staariderohke spordimaa aasta sportlase valimisel, kust sellise meeldiva uudise õnneliku JR-ga korjas üles ka FIS-i kodukas. Raske on õnnelikumat hinge leida. Panna kotti kuulsad 90 meetrit pildunud kaasmaalastest odamehed , vutilegendid ja paljud , paljud muud - on tõeline kübaratrikk , millele pani aluse ikkagi Lahti 4 "kulda". Kuigi alanud olümpiatalv ei läheb samas "jutis " edasi, on meeskondlikud medalid igati reaalsed, aga mees-mehe vastu minnes jagub JR-le vastaseid ikka nii kodust kui kaugemalt... Näeme siis, kuidas OM-i tipphetk välja kukub ja kas on järgmiste jõulude eel aastagaalal taas põhjust nii rõõmus nägu ette lüüa.
Teine pilt on taas Tehvandiga seotud. Kes 2011.aasta kenal lumisel ja pakaselisel Juunioride MM-l kohal käis, meenutab veel tänaseni seda fännide karjumist, millega meie Kaarel Nurmsalu (Karla) pea et pikali aeti - kuid kaks "pronksi" KV rajalt olidki reaalsuseks saanud. Lisaks veel sama ka spetshüpetes.
Kui nüüd neid imekauni ilmaga tehtud pilte taas üles laadisin, teadsin , et sealt leiab ka mulluse hooaja KV tippude tipu Johannes Rydzeki tormamas. Nagu ta nüüd oma paarinädala taguses intervjuus mainib, olla KN (Karla) ergutamine ka teda nagu linnutiivul edasi viinud. Nii jäänud talle Tehvandi "kuld" ja "hõbe " igaveseks meelde, ehkki vahepealsed talved ning eriti viimane - Lahtis - on ju hoopis kõrgemaid kohti ja tiitleid toonud...
Minulgi seisab see kõik, nagu ka sakslase JR stardikurvi ja esimese tõusu pildisari siiani meeles. Ja pole liialdus, kuid juba selles esimese saja meetri minekus hakkasid silma selle noore suusamehe ülimalt hea tasakaal ning konrollitud, teravad tõukeliigutused, milleta head ja kiiret uisku juba ei sõida. Kui nüüd saanuks Tehvandil teda meetri kauguselt taas "üle vaadata" võinuks kindlasti konstanteerida, et ta on veelgi võimsamaks ja osavamaks uisklejaks saanud. Võttes võrdsete meeste reas vaheldumisi MK etapivõite...
Kui seal, toonaste juunioride pildifaile ja nimesid kokku ajan, siis võib taas kord tõdeda, et siis - 2011.aasta veebruari Juunioride ja alla 23-a. MM-il nägime ju heitlemas praegust maailma suusatamise põhjaalade tippseltskonda... Veelgi enam - siin kogetud eestimaiste suusamuljetega astuti suurde sporti, et kunagi täiskasvanute võistlustega kord Otepääle taas tagasi tulla...
Seda kummalisem on vahel kuulda , kui keegi spordi "arvamusliidreid" üleolevalt osundab - Mis teil siin toimub - mingi jungade MM ! Kuid siis läheb veel mõni aasta ja sellest samast "Jungade satsist " kerkib mees, kes paneb JR kombel vahelduseks ka kogu suure riigi tippspordi "kotti"...
Aga viimane Saksa kandi mõte oleks veel selline. Ilmselt oli viimane sakslasest kahevõistleja, kes tunnistati riigi aasta parimaks - Ulrich Wehling. Tema oli see Saksa DV noorukist superkangelane, kes hiljem , Ida ja Lääne taasühinemisel kutsuti FIS - i , maailma kahevõistlust juhtima. Teades, kuidas UW on ka Otepää asjadele kaasa elanud, võib vaid ette kujutada tema kurbust, kui ta kuulis, et siin ilma seis selliseks läks...
Kui nüüd neid imekauni ilmaga tehtud pilte taas üles laadisin, teadsin , et sealt leiab ka mulluse hooaja KV tippude tipu Johannes Rydzeki tormamas. Nagu ta nüüd oma paarinädala taguses intervjuus mainib, olla KN (Karla) ergutamine ka teda nagu linnutiivul edasi viinud. Nii jäänud talle Tehvandi "kuld" ja "hõbe " igaveseks meelde, ehkki vahepealsed talved ning eriti viimane - Lahtis - on ju hoopis kõrgemaid kohti ja tiitleid toonud...
Minulgi seisab see kõik, nagu ka sakslase JR stardikurvi ja esimese tõusu pildisari siiani meeles. Ja pole liialdus, kuid juba selles esimese saja meetri minekus hakkasid silma selle noore suusamehe ülimalt hea tasakaal ning konrollitud, teravad tõukeliigutused, milleta head ja kiiret uisku juba ei sõida. Kui nüüd saanuks Tehvandil teda meetri kauguselt taas "üle vaadata" võinuks kindlasti konstanteerida, et ta on veelgi võimsamaks ja osavamaks uisklejaks saanud. Võttes võrdsete meeste reas vaheldumisi MK etapivõite...
Kui seal, toonaste juunioride pildifaile ja nimesid kokku ajan, siis võib taas kord tõdeda, et siis - 2011.aasta veebruari Juunioride ja alla 23-a. MM-il nägime ju heitlemas praegust maailma suusatamise põhjaalade tippseltskonda... Veelgi enam - siin kogetud eestimaiste suusamuljetega astuti suurde sporti, et kunagi täiskasvanute võistlustega kord Otepääle taas tagasi tulla...
Seda kummalisem on vahel kuulda , kui keegi spordi "arvamusliidreid" üleolevalt osundab - Mis teil siin toimub - mingi jungade MM ! Kuid siis läheb veel mõni aasta ja sellest samast "Jungade satsist " kerkib mees, kes paneb JR kombel vahelduseks ka kogu suure riigi tippspordi "kotti"...
Aga viimane Saksa kandi mõte oleks veel selline. Ilmselt oli viimane sakslasest kahevõistleja, kes tunnistati riigi aasta parimaks - Ulrich Wehling. Tema oli see Saksa DV noorukist superkangelane, kes hiljem , Ida ja Lääne taasühinemisel kutsuti FIS - i , maailma kahevõistlust juhtima. Teades, kuidas UW on ka Otepää asjadele kaasa elanud, võib vaid ette kujutada tema kurbust, kui ta kuulis, et siin ilma seis selliseks läks...
Kas Kristjan võiks kunagi saada Kristjani ?
Pärast meeleolukat Eesti 2017.aasta sportlaste austamise gaalat liigub igasuguseid mõtteid. Nii minevikust, kus kunagine motolegend Vambola Helm edestas teisi tublisid mehi, kui ka olevikust, kus mootorite maailma 2017.aasta staar Ott Tänak oli arvamiste põhjal parem teistest "kõrgelt lennanud" meestest. Aga võrldemine ning eriti selle eest veel Kristjani jagamine on äärmiselt raske ja ühest arvamist selles ei teki kunagi. Ma ei tahaks siin appi võtta kunagist Herbert Abeli kuulsat põhimõtet - Au lõpetajale !, aga võiks seda parafraseerida seisukohaga Au nominentidele ! Tublid mehed ja naised kõik ...
Küll aga tekkis õhtu kommentaare lugedes pisut vallatlev mõte, et mida siis veel kommitaks, kui kunagi antaks Mati Karmini Kristjan üle kellelegi Kristjani nime kandvale atleedile...
Ühest taolisest võimalikust Kristjanist, nimelt just Kristjan Ilvesest ei teadnud ma kuni 2009.aasta suveni eriti palju midagi. Ilvese papat ( Andrust) ma muidugi teadsin ja sedagi, et ta tegutseb Elvas ja et neil on seal ( kunagisel Tõnu Haljandi ja Ago Markvardi möllamispaigus) paras "pesakond" hüpata tahtvaid poisse...
Aga 2009.aasta 9.juunil olin ma toonase Eesti KV koondist juhtinud soomlasest peatreeneri Petteri Kukkose kutsel Tehvandi suusastatkal , et pisut poiste tehnikat filmida ja ka nõu anda. Muidugi kulus enamus kaadreid ikka Karla Nurmsalu jt. n.ö. "juba kaela kandvate" noorukite peale. Kui nüüd taas kogu materjali läbi vaatasin, leidsin sealt ühe, pisut "üle meetri kluti", kes oli siis ehk kordi rohkemalt asja kallal kui mõned koondise mehed. Ja kõik, mis ta tegi , näitas, et nad seal Elvas mitte ainult ei hüppa, vaid tahavad kõikvõimalikul moel heaks saada...
Ja veel üks toonane seik. Sealsamas tegi oma rullitrenni ka Kristina Šmigun. Ladus rahuliku aeroobse treeninguga Vancouveri OM-i talveks "põhja" ja tegi seda lausa perfektse tehnikaga, igat sammu "täie ette võttes". Nii et kui pärast poistega võetud materjale analüüsisime, siis panin alustuseks tema videod peale ja soovitasin neile sama heaks saada....
Küll aga tekkis õhtu kommentaare lugedes pisut vallatlev mõte, et mida siis veel kommitaks, kui kunagi antaks Mati Karmini Kristjan üle kellelegi Kristjani nime kandvale atleedile...
Ühest taolisest võimalikust Kristjanist, nimelt just Kristjan Ilvesest ei teadnud ma kuni 2009.aasta suveni eriti palju midagi. Ilvese papat ( Andrust) ma muidugi teadsin ja sedagi, et ta tegutseb Elvas ja et neil on seal ( kunagisel Tõnu Haljandi ja Ago Markvardi möllamispaigus) paras "pesakond" hüpata tahtvaid poisse...
Aga 2009.aasta 9.juunil olin ma toonase Eesti KV koondist juhtinud soomlasest peatreeneri Petteri Kukkose kutsel Tehvandi suusastatkal , et pisut poiste tehnikat filmida ja ka nõu anda. Muidugi kulus enamus kaadreid ikka Karla Nurmsalu jt. n.ö. "juba kaela kandvate" noorukite peale. Kui nüüd taas kogu materjali läbi vaatasin, leidsin sealt ühe, pisut "üle meetri kluti", kes oli siis ehk kordi rohkemalt asja kallal kui mõned koondise mehed. Ja kõik, mis ta tegi , näitas, et nad seal Elvas mitte ainult ei hüppa, vaid tahavad kõikvõimalikul moel heaks saada...
Ja veel üks toonane seik. Sealsamas tegi oma rullitrenni ka Kristina Šmigun. Ladus rahuliku aeroobse treeninguga Vancouveri OM-i talveks "põhja" ja tegi seda lausa perfektse tehnikaga, igat sammu "täie ette võttes". Nii et kui pärast poistega võetud materjale analüüsisime, siis panin alustuseks tema videod peale ja soovitasin neile sama heaks saada....

Tänased lehed, ajakirjad ja meediakanalid on nüüdset Eesti KV liidrit Kristjanit täis. Vahepeal tundub, et päris maailma tippu jõudmist, ja seda siis juba meeste klassis, ei jaksata kuidagi ära oodata. Kuid iga uus tase nõuab oma aega ...
Õnneks on seis siiski positiivne, sest oma vanuseklassis , juunioride seas said vajaikud medalid koju toodud. Hea, et n.ö. "hammas sai verele", kust nüüd juba tõeliste "murdjate" hulgas edasi liikuda. Aga konkurents on uskumatult tihe, kui vaid korrakski MK heitlusi jälgida. Kui vaid saaks korraliku hüppe ja siis edasi jõuaks sõitjate rongis sees püsida... Ning seda ikka jälle ja jälle, et saada tegijaks sellel KV suurel karussellil...
Küll olnuks nüüd hea, siinsamas Tehvandil, igatpidi tuntud kodumäel maailma paremikuga üks äge võistlus maha pidada, aga see võimalus nihkub hetkel lihtsalt edasi..
Selline sai siis mõtete rida ootustest ja kolmest KV staarist. Kuidagi ei tahaks siinkohal jätta lohutavat sõna ütlemata meie neidudest kahevõistlejatele. Jah, kogu FIS-i KV seltskond ootas seda ajaloolist COC etapi võistlust. Nii nagu meiegi. Kuid see hetk tuleb ja sedapuhku kuskil mujal. Jätkake harjutamist ... ärge heitke meelt !
Lootuses muidugi, et kunagi kuulub Kristjan ka Kristjanile...
KÕIGILE UUSI VÕIMALUSI , UUSI KOHTUMISI SOOVIDES,
KZ
ka KV fänn
29.detsembril 2017
Õnneks on seis siiski positiivne, sest oma vanuseklassis , juunioride seas said vajaikud medalid koju toodud. Hea, et n.ö. "hammas sai verele", kust nüüd juba tõeliste "murdjate" hulgas edasi liikuda. Aga konkurents on uskumatult tihe, kui vaid korrakski MK heitlusi jälgida. Kui vaid saaks korraliku hüppe ja siis edasi jõuaks sõitjate rongis sees püsida... Ning seda ikka jälle ja jälle, et saada tegijaks sellel KV suurel karussellil...
Küll olnuks nüüd hea, siinsamas Tehvandil, igatpidi tuntud kodumäel maailma paremikuga üks äge võistlus maha pidada, aga see võimalus nihkub hetkel lihtsalt edasi..
Selline sai siis mõtete rida ootustest ja kolmest KV staarist. Kuidagi ei tahaks siinkohal jätta lohutavat sõna ütlemata meie neidudest kahevõistlejatele. Jah, kogu FIS-i KV seltskond ootas seda ajaloolist COC etapi võistlust. Nii nagu meiegi. Kuid see hetk tuleb ja sedapuhku kuskil mujal. Jätkake harjutamist ... ärge heitke meelt !
Lootuses muidugi, et kunagi kuulub Kristjan ka Kristjanile...
KÕIGILE UUSI VÕIMALUSI , UUSI KOHTUMISI SOOVIDES,
KZ
ka KV fänn
29.detsembril 2017