"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Imitatsioon  suusataja treeningus

Lumeta tingimustes on suusatreeninguid tegevate harrastajate üks lemmikküsimusi olnud seotud ikka kas imitatsiooni või rullsuusatreenigutega. Käeolevas kirjutises käsitletaksegi neid mõlemaid, puudutades nii nende tehnilist sooritamist kui treenivat toimet.
Tundub, et paljudeni ei ole veel jõudnud ka teadmine, et  imiteerimistreeningutega saab teha hea eeltöö talveks nii tehnika kui treenituse osas. Jäädes vaid rattasõidu, jooksu, ujumise ning jõusaali treeningute juurde, tekibki teatud puudujääk suusatamiseks vajalikus erialases ettevalmistuses

Mida ja kuidas siis  imiteerida?

Imitatsioonitreeningutega tahetakse teha n.ö. musta maa treeningut senisest enam suusatamisele sarnaseks. Osaliselt see ka õnnestub, ehkki kokkuvõtvalt võib tõdeda – lumel suusatamist ei saa miski muu treening asendada. On ju ka tippsuusatajad viinud sisse suvised lumetreeningud , seda nii suusatunnelis kui igilumel , et olla ikka enam loomuliku ja sajaprotsendiliselt erialase tegevuse juures. 
Harrastaja peab jääma siia – meretasapinnale ja musta maa juurde harjutama ja otsima siis erinevatest treeningvahenditest suusatamisele lähedaisema ja sobivama.

Suusatehnika osas tahetakse imitatsiooniga saavutada paremat tasakaalu, midagi suusatunnetuse lähedast,  liigutustes aga sooritada samasuunalist ja samatoimelist lihastööd.  Osaliselt see õnnestub, aga osaliselt jääb see siiski vaid imiteerimiseks. Probleem on paljus ka treeningvahendite valiku võimalustes. Kui talvist suusatamist iseloomustavad libisemine ja tõukamine , siis rullsuuskadel liikudes saab seda üsna ligilähedaselt sooritada, aga keppidega tõusuviise imiteerides on küll tõuke pool õigel sooritusel ligilähedaselt korras, aga tugijalal libisemine jääb samas sooritamata. Lühidalt öeldes - imiteerimisel ei anna suusk kunagi tagasi ja tõugata saab  „nagu kännu tagant“. Sealt see nõrkus talveks välja koorubki ja annab talvel tunda just pisut raskemates rajatingimustes ja eriti klassikatehnikas. Mustal maal ei saa kuidagi suusarajal ette tulevat suusalipsatamist harjutada.

Imitatsioonitreeningud saab oma olemuselt jagada kolmeks: 

–      harjutused paigal 

–      harjutused liikumisel 

–      harjutused libisemisel. 

Eelpool nimetatutest omavad esimesed küllaltki staatilist iseloomu ja kujutavad mingi suusatamisasendi sissevõtmist, selle muutmist. Harjutused liikumisel baseeruvad peamiselt käigul- jooksul ja varieeruvad siis erineva intensiivsuse raames. Libisemise tunnetamiseks peame kindlalt kasutama kas rullsuuski, rulluiske või suusatamist libiseval pinnasel ( saepuru, hakkepuit, roog, okkad ).

Paigalharjutused loovad põhja. 

Kui suusataja ei oska paigal ühtki suusataja  liikumisasendit sooritada, ei tunneta keharaskuse paiknevust, selle liikumist ette varvastele, siis  taha kandadele või raskuse kandumist ühele jalale ja teise vabastamist, siis hakkavad need puudused häirima ka tegevusi liikumisel. Suusataja tehnilised puudujäägid algavad tasakaalust ja kui paigalharjutustega saab algul korda staatilise tasakaalu, siis hiljem – liikumisel ( eriti libisemisel) lisandub ka dünaamilise tasakaalu omandamine.
Seega võib paigal harjutades läbi käia kõik laskumisasendid, imiteerida ka poolsahkpidurdust ja sahkpidurdust. Kui soovitakse neid keerukamates tingimustes täiustada, siis võib laskumisasendeid sisse võtta ka mäest alla joostes, kus hetkeks tardutakse mingisse laskumisasendisse ja siis liigutakse edasi. 

Alustada võiks  laskumise kõrgasendist , kus üks pöid asub teisest poole kuni kolmveerandi võrra eespool ( paremaks tasakaaluks). Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea on ühel joonel, käed ees- all – kõrval. Sellisest asendist on hea liikuda põhiasendisse, kus pöidade asend jääb samaks, sääred aga kallutatakse enam ette ja samavõrra ka kere, mis jääb säärtega paralleelseks. Käed liiguvad samas pisut enam kõrvale, tasakaalustamaks laskumist  
Harrastaja peaks omandama ka laskumise puhkeasendis, kus raskus liigub taha kandadele, jalad sirgenevad ning tahapoole liigub ka puusavöö. Tasakaalustamaks seda asendit, kallutatakse kere, käed viiakse ette ja kepiteravikud suunatakse taha, Kui suusataja vajab laskumisel enam puhkust, siis võib laskumisel korraks küünarnukid põlvedele toetada, et tunda end laskumisel mugavamalt. 

Nii et kõike seda saab ülimalt hästi ja kustahes selgeks teha. Kui soovite sissevõetud laskumisasendeid kontrollida, võite seda teha kas või peegli ees. Pange siis vahepeal isegi silmad kinni ja tunnetage üht või teist õpitut elementi.
Samamoodi saab paigalharjutustega selgeks teha ka pidurdusviisid. Esmalt ehk poolsahkpidurdus, kus kandke raskus ühele jalale, madaldage asendit ( kere jääb püstiseks) ja viige siis teine jalg kõrvale poolsahkasendisse (pöörake kand väljapoole). Vahetage tugijalga ja sooritage sama teisele poole. Sahkpidurduse õppimiseks liikuge algasendist harkseisu ja pöörake siis kannad välja. Raskus jääb sahkpidurduses taha, kandadele ja jälgige, et reied , kere ja pea on samal joonel. Nii pidurdate püstises, mitte upakil asendis. 


Eeltöö  ka sõidutehnikale

Paigal saab imiteerida ka suusatamise sõiduviise. Esmalt sooritage vahelduvat ja paaristööd ainult kätega. Jälgige, et käed liiguks ette- taha, eest mitte kõrgemale kui õlavöö ja taha minnes ikka puusast mööda. Vahelduvale käte tööle saab seejärel lisada ka suusatõugete imiteerimise, sooritades seda algul ühe, siis aga teise jalaga. 
Paaristõuke õppimiseks on paigalharjutused samuti ideaalsed . Sammuta paaristõukeks  kallutage end  horisontaalasendisse, viige siis sirged käed taha, justkui oleks keppidega lõpuni tõuganud. Veenduge, et raskus oleks sel hetkel kandadel. Nüüd alustage käte ettetoomist ja samaaegset kere sirutamist. Raskus liigub varvastele, käed aga mitte kõrgemale õlavööst. Selline liikumine annab hea inertsi ja valmistab ette käte tööks (kepitõukeks). Selleks sooritage esmalt tõuge kerega ja siis kätega. Maksimaalse kerekaldega (pika) tõuke puhul liiguvad käed taha altpoolt põlvi, minimaalsel ehk kiirel tõukel ülalt poolt. Et tõuge ei vajuks n.ö. kätest läbi,  tõstke kepitõuke  sooritamiseks käsi küünarnukist ja pöörake randmest pisut sissepoole. Pingestage kätetõukel ka kere eesmisi lihaseid ja viige pea rinnale. Pea ei tohisel ajal  üles liikuda, sest nii pingestuks seljalihased.
Järgmisena võib paigal harjutada ka paaristõukelist ühesammulist suusatamisviisi, kus lähteasend on sama, aga käte etteliikumisel toimub jalaga suusatõuke imiteerimine.
Nagu näha, saab taoliselt tegutsedes suusatehnika omandamiseks palju eeltööd teha. Ilma et paigalt liiguks ja silm kuskil lumelaiku leiaks.

Kepid kätte ja tõusudele!

Suusatajad teevad palju mustamaatreeningut just  tõusudel suusatamist imiteerides. Selleks on mitu põhjust – esmalt on see treening tehnika poolelt päris sarnane suusatamisega, teiseks on muidugi taoliselt saadav koormus ülimalt hea kehalise töövõime tõstmiseks  . Kolmandaks  ka see, et selline treeningvahend on igati teostatav – usun , et isegi kõige tasasemates Eestimaa paikades  leidub kas või lühike nõlvajupp, kust siis imiteeriva sammuga   tõuse võtta. Sellisel treeningul saavad tugeva koormuse nii käed kui jalad, sest muidu jääbki vaid jooksutreeninguid tehes käte ja ülakeha arendamine tahaplaanile. Muidugi määrab saadava koormuse kindlasti aga see – kui pikal tõusul imiteeritakse, milline on sammusagedus ja millist tõusutehnikat kasutatakse.
Imiteerimise jaoks on kõige sobivamad keskmise raskusega (10 – 20  tõusukraadi piire jäävad) rajad. Liiga lauge või siis vastupidi – liiga järsk imitatsioonitõus ei lase harjutajal liigutustes loomulikku rütmi hoida , liigutused kipuvad esimesel juhul koordinatsiooniliselt segi vajuma, järsust nõlvast üles minnes rohkem ronitakse kui „suusatatakse“. Seega peab suusatamist silmas pidades säilima ka imitatsioonil samasugune liigutuste rütm nagu talvelgi. (6).

Valida ja harjutada erinevaid tõusutehnikaid

Kui suusataja liigub maastikul kepid käes, siis tasastel lõikudel peaks ta keppe mitte kasutama, hoidma joostes nad maast lahti, õhus. Siirdudes  tõusule, on aga tõusu imiteerimiseks kolm erinevat varianti. Kui talvel oleneb suusatamise tõusutehnika väga oluliselt tõusunurgast, siis suvel – kui ei saa tunnetada libisemist suusal, on võimalik ühel ja samal tõusul kõiki erinevaid tõusutehnika variante õppida ja harjutada 
Esmalt käsitleksime astesamm tõusuvarianti. Selle imiteerimine on kõige loomulikum jätk käigule. Kasutada võib seda praktiliselt igasuguse raskusastmega tõusul. Astesammu puhul on suusatajal kogu aeg toetus maapinnaga s.t. liikumises puudub nii öelda lennufaas. Sellise mäest üles astumise juures tulevad nüüd appi kätetõuked, mida sooritatakse vahelduvalt ja mille sooritamisel püütakse jäljendada suusatamisel toimivat vahelduvat käte tööd. Käte liikumine olgu nagu suusatadeski ikka ette- taha. Kui käed liiguvad diagonaaselt, siis toimuvad ka kepitõuked kõrvale – küljele. Mida järsem tõus, seda enam kandub raskus just kätele. Jalgade töös tuleks jälgida seda, et liigutaks võimalikult kõrges asendis ( mitte kägardunult) ja sammu tehes toimuks tõuge just pöiaga. Astesammu kasutamine on loomulik kõigile neile, kes alles alustavad imiteerimistreeninguid ja ei tohiks treeningu intensiivsusega üle pingutada.

Tunduvalt kiirem, aga ka koormust andvam on teine  tõusuviisi variant – jooksusamm tõusuviis. Seda kasutades minnaksegi astesammu variandilt üle jooksule, kus jalatõuke järel toimub lühem või pikem lennufaas ( suusataja mõlemad jalad on korraks maast lahti) ja kogu raskus kandub sel hetkel kepitõuget sooritavale käele. Just see kepitõuge annab sellisele lennukale minekule hoogu juurde. Jooksusamm tõusuviisi kasutatakse väga palju nii suvel kui talvel ja seda nii algajate kui tippsuusatajate puhul. Jällegi peab kontrollima, et liigutused oleksid  ette-taha suunalised, jalatõukel ei pöörduks pöid  väljapoole ja tõuge ise lõppeks sirutatud jalaga. Paljude imiteerimistreeningute puhul on näha, et suusataja kipub jooksusamm tõusuviisi kasutades tõukama end liiga üles. Tuleb püüda liikuda võimalikult edasi ja selleks peab kepitõuge olema sooritatud teravama nurga alt ( kepiteravik läheb maha tugijalast tahapoole) Oluline on ka keppide pikkus – klassikatehnikat imiteerides olgu kasutusel ikka klassikatehnika kepid, millega suudab siis õigesti ja piisavalt ka tõugata. Kui aga kepid on liiga pikad, siis järsul tõusul on käte töö lausa võimatu - ette liikudes kerkib käsi peast kõrgemale ja sealt tõuget alustades ei suudeta kuidagi end mäkke üles tõugata. Selline veniv ja loid kepitõuge aga mõjutab ka jalgade tööd ning sisuliselt näeb taoline imitatsiooniharjutus välja lausa roomamisena. Imitatsioonitreeningutes peaks kindlasti säilima liigutuste rütmikus. Kui treenitus on nõrgem, siis tuleb alustada hoopis kergemate ja lühemate tõusudega, aga kõiki harjutusi tuleks sooritada tehniliselt õigesti.

Kolmandaks tõusuvariandiks on libisamm tõusuviisi imiteerimine. Et veelgi liigutust „talvisemaks „ viia, püütakse selle harjutusega imiteerida mingil määral ka suusa libisemist. Seega -  kui on sooritatud jalatõuge ja  see tõukejalg alustab ette liikumist n.ö. vabajalana – siis püütakse seda jalga ette viia nagu suusatadeski. Jala hooliigutus algab puusast, pöid on pisut üles tõstetud ja selliselt viiakse jalg lõdvestunult ja võimalikult maapinna lähedalt hooga ette. Selliste libisammudega liikudes peaks püüdma saavutada liigutuste sujuvust. Vältida tuleks kõikumisi küljelt küljele ja ka üles- alla. Kui see ilmeb, siis on püütud imiteerida ehk liiga pikkade sammudega.

Ja veel –  selliste imitatsionitreenigute tegemiseks tuleb kasutada erineva raskuse ja pikkusega tõuse, et neil liikudes tunnetada erinevate tõusuviiside kasutamise võimalusi. Nagu ikka- raskemad tõusutreeningud vajavad head soojendust ning tõusude järel peaks olema kergemaid ja tasasemaid rajalõike,  kus toimuks taastumine. Ülimalt hea on kasutada erinevaid tõusutehnikaid pikematel matkadel, kus vahelduv maastik toob ette erinevaid tõuse. Siin tuleks aga tõusudel  intensiivsusega tagasi hoida, pigem jälgida head tehnilist sooritust. Nii suudab  pikema matka lõpuni teha ja ka suusatehnikas paremaks saada.



Lehekülg täiendamisel näitliku õppematerjaliga !






Powered by Create your own unique website with customizable templates.