Oma vaiksel ja tasasel moel ...
(pühendusega ka oma kursusekaaslastele TRÜ-s aastaist 1964-68)
... tehakse ikka suuri asju või ehitatakse üles midagi kapitaalset ja jäävat. Tartu ülikooli kehakultuuri õppejõududeks oli omaaegne dekaan Fred Kudu valinud sõja läbi teinud meeste hulgast terve pundi selliseid tegijaid, kes olid paljuski tema mõttekaaslased ja aitasid üsna kiiresti kehakultuuriõpetuse taas üle ehitada. Üheks neist oli Feliks Parre. Koos Kuduga Kääriku avastaja , kogu sõjajärgse suusaõpetuse eestvedaja, hea sule ja ütlemisega mees. Ei mäleta teda kunagi kurja häält tegemas, pigem andis tema hoiakust aimu kerge heatahtlik muie ja kulmupuhmaste alt tulev pilk.
Kohtusime esimest korda pea et 50 aastat tagasi, 1964.aasta augustis vastuvõtueksamite ajal. Sisenesin praeguse Jakobi tänava õppehoonesse ning leidsin hõlpsasti II korrusel paremat kätt asuva üsna kitsukese kateedriruumi. Seal - laua taga , kollase sirmiga lambi varjus istus lüheldane kiilaks kiskuva pealaega mees - suusakateedri juhataja. Tema pidi sisseastujaga vestlema ja oma hinnangu andma. Siiani on meeles see tema rahulik ja vaikne toon, millest ei paistnud mingit erilist puurivat küsitlemismaneeri, aga vestluse lõppedes tundus, et ta oli saanud teada , mida tahtis...
See tasane maneer ilmestas kogu tema toimetamist, aga paljudes Eesti suusaasjus võis aimata, et see kõik tugines Parrelt tulnud nõusolekule ja vahel ehk isegi vaid peanoogutusele.
Kohtusime esimest korda pea et 50 aastat tagasi, 1964.aasta augustis vastuvõtueksamite ajal. Sisenesin praeguse Jakobi tänava õppehoonesse ning leidsin hõlpsasti II korrusel paremat kätt asuva üsna kitsukese kateedriruumi. Seal - laua taga , kollase sirmiga lambi varjus istus lüheldane kiilaks kiskuva pealaega mees - suusakateedri juhataja. Tema pidi sisseastujaga vestlema ja oma hinnangu andma. Siiani on meeles see tema rahulik ja vaikne toon, millest ei paistnud mingit erilist puurivat küsitlemismaneeri, aga vestluse lõppedes tundus, et ta oli saanud teada , mida tahtis...
See tasane maneer ilmestas kogu tema toimetamist, aga paljudes Eesti suusaasjus võis aimata, et see kõik tugines Parrelt tulnud nõusolekule ja vahel ehk isegi vaid peanoogutusele.
Mis aga kõige tähtsam - niisugusest suhtlusest kasvas välja tema eriline ja soe läbisaamine oma kolleegide ja õpilastega. Felka - nagu teda hüüti, erines teistest toonastest sõjaaastaist räsitud meestest, aga ehk oli see rahu talle külge hakanud enne sõda peetud pangamaetniku leivatööst...Mis veel - ei käinud tema olemistest kordagi läbi nõukogulikke maneere, sest kõik keerles ikka kahe poliitikaülese tegevuse - suusatamise ja tema suure hobi purjetamise ümber...
Kuuekümnedate teisel poolel, olles pensionikkka jõudnud , muutusid ka tema suusatunnid aina rahulikemaks ja nauditavamateks. Nooruspõlves Eesti meistritiitli tasemel kihutanuna polnud tal nüüd enam kiiret kuhugile ning nii randus kogu tema suusatamine tasase suusasõidu rüppe. Võttes, nagu tavaliselt, oma neiduderühma sappa, lükkas ta ikka ise jälge, hoides mõnusat sõidurütmi ning jõudes nagu ikka - Puustuse talu tagustele metsarüppe jäävatele lumelagendikele. Ikka ja jälle sinna, kus päike paistis igasse soppi, polnud tuult ja oli kõik nii , nagu ta oma suusaõpikutes õppepaiga valikut soovitades kirjutas.
Jäljed aeti puutumata kohevasse lumme sisse, et siis koos Felkaga rahulikul moel suusatarkusi õppima asuda... Justkui iga sammuga rõhutades , et - suusatamist tuleb nautida...
Jäljed aeti puutumata kohevasse lumme sisse, et siis koos Felkaga rahulikul moel suusatarkusi õppima asuda... Justkui iga sammuga rõhutades , et - suusatamist tuleb nautida...
PARRE, a-ni 1935 P e t r o v, Feliks (28. V 1907 Tallinn – 14. IV 1990 Tartu), spordipedagoog, Viktor ja Aleksander P. vend, Roland P. onu. Lõpetas Tallinna Kaubanduskooli ja 1953 TRÜ KKT. Alustas sportimist 1920 Tallinna 4. algkoolis. Võitis 1924–32 Eesti mv-tel murdmaasuusatamises 1 kulla, 1 hõbeda ja 3 pronksi. Töötas enne sõda Tallinnas pangaametnikuna ja 1941 ENSV Spordikomitee instruktorina. Mobiliseeriti Punaarmeesse, kaasati 1943–44 Moskvas ENSV Spordikomitee tegevusse, oli 1944–67 TRÜ KKT suusakateedri õppejõud, sh 1947–49 ja 1964–67 kateedri juhataja. Pensionärina töötas TRÜ kümnevõistluselaboris. Tegutses TKSÜ esimehena (1926), Tallinna Kalevi juhatuses ja Tallinna Jahtklubis (a-st 1945, jahtkapteni tunnistus nr 1). Oli Mustamäe suusahüppetrampliini ja Kääriku spordibaasi rajamise algatajaid, tegev Suusaspordisektsiooni/-föd-i presiidiumis, ka kohtunikuna (1950 vab kat). Kirjutas suusaspordiõpikuid, jäädvustas kaasaegsete suusatajate elulugusid, tegi kaastööd ajakirjandusele. Viljeles ka purjetamist. Kalevi auliige (1963), ENSV tnl sporditegelane (1967). T: Suusatamine (1951 ja 1963), Head libisemist! (1968).
Allikas : ESB
Allikas : ESB
P.S.