Uisutehnika kasutamisest
Analüüsides erinevaid uisutehnika sõiduviise, ilmneb teatud seaduspärasus - igale rajaprofiilile on sobivad teatud moodused. Muidugi määravad ühe või teise tehnika kasutamise suusatajate individuaalsetest omadustest ning konkreetsetest objektiivsetest tingimustest lähtuvad tegurid. Reeglina võib siiski märgata, et igale konkreetsele rajalõigule on temale iseloomulik liikumisviis. Alljärgnevas tabelis on toodudd erinevate uisutehnika suusatamisviiside
Erinevate suusatamisviiside kasutusala on muidugi esitatust varieeruvam ja sõltub lisaks sellele veel järgmistest teguritest
- raja tingimused ( profiil, raja ettevalmistuse tase, lumeolud, libisemis-pidamistingimused)
- suusataja varustus ja selle kasutamisoskus
- suusataja kvalifikatsioon
- võistlusmaa pikkus, võistlusala
Kindlalt on erinevused suusatehnika kasutamises ka mees- ja naissuusatajate osas, seda just erinevate kehaliste võimete tõttu. Eriti ilmneb see rasketel rajalõikudel, kus tugevam suusataja kasutab valdavas osas paaristõukelisi sõiduviise, nõrgem aga läheb üsna kergelt üle vahelduvatõukelisele suusatamisele.
Erinevate sõidu- ja tõusuviiside kasutamisel on väga tähtis :
- kiire sõidu- ja tõusuviisi vahetus (ümberlülitumine)
- rajaprofiilile sobiva sõiduviisi leidmine.
- suusatamistingimuste arvestamine
- võistlustaktikale sobiva tegevuse leidmine
Suusatamine on oma muutuvate tingimustega just selline spordiala, kus tema tehnika üks spetsiifilisemaid kriteeriume - suusa libikiiruse tunnetamine - nõuab sportlaselt pidevalt kiiret ja oskuslikku üleminekut ühelt suusatamisviisilt teisele. Seda võib nimetada ka võimeks käiku vahetada. Tippsuusatajal toimub see kõiki nagu iseenesest, kuid noor suustaja peab selle alles omandama. Teda peab selles osas aitama ka treener. Noorel tuleb luua n.ö. liigutuslik pagas. Kui vaadelda maailma paremikku, siis näiteks Gunde SWAN hiilgas oma tipp aegadel just võistluste käigus sellise hea käiguvahetusega ja tema puhul võis näha suusatehnika loovat kasutamist. Ta tunnetas niivõrd täpselt suusa libisemist, et mõnes situatsioonis kasutas ta rajal teatud sõiduviisi vaid 2-3 tsüklit, kuid analüüs näitas , et sellega saavutas ta peamise - hoidis suusa libikiirust, sõidurütmi.
Noortel suusatajatel tuleb selliste oskuste omandamiseks harjutada väga mitmekülgsetel n.ö. liigendatud maastikel, et erineva profiiliga radadel hakata tunnetama erinevaid libikiirusi ning leida erinevatele radadele sobivaid sõiduviise. Sgaeli võib noori näha harjutamas liiga rasketel ja pikkadel tõusudel, mis rohkel kasutamisel ei lase välja arendada head sõidurütmi. Hoopis kujunemata eelpool kirjeldatud käiguvahetussüsteem. Nii et endisaegsete suusatajate soovitused - rohkem eritüübilisi ja uusi maastikke ning nende kaudu ka tehnilisele täiuslikkusele - omab ka uisutehnika omandamisel igati aktuaalsust.
Väga oluline on ka radade olukord. Eestis on vahelduva ilmade ja lumede tingimustes leida väga häid uisutehnika radasid. Nimelt uisutehnikas jääb vajaka tugevast ja sileda aluspõhjaga rajast. Nagu eespool märkisime, on uisutehnika piisavalt head dünaamilist tasakaalu nõudev liikumisviis ja pehme ning ebatasane rada rikub just tasakaalu, libisemist tugisuusal ja selle tõttu jäävad kõik liigutused ebakindlateks, lõpetamata. Seega on vaja hästi ettevalmistatud suusaradasid, seda ka treeninguteks.
Ka tippsuusatajatel on vajalik pidevalt töötada oma liigutusliku pagasiga. Teatud etappidel (esimesel lumel, uutes treening- ja võistlustingimustes, muutunud võistlustaktikas) on sageli vajalik teha muutusi oma käiguvahetuses. Heas võistlusvormis suusataja ei pea tavaliselt rajal olles mõtlema, millist suusatamisviisi kasutada - tuginedes oma tunnetuslikule küljele valib ta vajaliku , leiab õige sõidurütmi, arvestades seejuures nii oma kehalisi võimeid kui ka võistlusituatsiooni.
Kokkuvõtteks. Suusataja tulemust määrab oluliselt erinevate sõidu- ja tõusuviiside omandatuse tase ning nende oskuslik kasutamine erinevates rajatingimustes. Koos vajalike kehaliste võimetega - koordinatsioon, dünaamiline tasakaal, rütmitunnetus on vaja arendada ka spetsiifilist - libikiiruse muutuste tunnetuslikku külge. Algetapil vajab aga noorsuusataja selleks rohkem vahelduva reljeefiga kergemaid maastikke, et seal kogetu kaudu leida enda sõidus loomulikkus ja rütmikus.
