Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ...
Kui selle kirjutise pealkirjast lähtuda, siis on omaaegse Eesti suusakoondise liikme ja pikaajalise Otepää õpetaja ja suusatreeneri Helle Ritsing - Tallo ning tema abikaasa, kehalise kasvatuse õpetaja IlderTallo elus tõesti üks seik , mis pani Helle treeneri Herbert Abeli rohkem kui kahtlema. Vahepeal tundus, et noore tudengineiu suusatee jääb pooleli ja suhted seni temalegi jäägitult pühendunud treeneriga kisuvad lausa kiiva. Aga enne kui Tallode pere jutuotsale päästame, vaadake üht äärmiselt kena pilti aastast 1964... Niivõrd meeleolukas hetk, kus ülikool on läbi, parimad sõbrad käevangus ning uued sihid silme ees ...
TRÜ KKT 1964.a. lennu võimas suusaeriala esindus - vasakult alates Adu Pind, Agnes Adamson, Hain Kinks, Helle Tallo + võrkpallur Ilder Tallo /foto: A.Kivistik
Ega tavavaatamisel adugi, et midagi lahti oleks, aga kui Tallode peres mobiili lindistama vajutan, kerib jutt selle pildi juurest päris omapäraste taustaolude juurde ...ning selgitab, mismoodi Herbi Abeli umbusaldus tekkis ja kuidas see siiski kummutatud sai...
Helle : Läks jah nii, et nagu ikka noorte tudengite seas, levisid üsna varsti ka Herbert Abeli kõrvu jutud, et tema õpilane Helle ja keegi Ilderi-nimeline kursusekaaslane on tõsisemalt kurameerima hakanud. Eks keegi oli sellest laiemalt teada andnud ja siis Käärikul olles kutsuti mind Vana - Kääriku keskmise maja teise korruse tuppa, kus ootasid ees Hans Gross, Herbi ja Osvald Allikas. Küsiti otse - mida sa endast kujutad ja kas sa üldse suusaspordile ka mõtled ? Et meil oli juba ka varem sel teemal erimeelsusi olnud, siis ütlesin, et kui ma teile ei kõlba, eks ma siis lähe ära. Nii viisingi järgmisel nädalal Oa tänavale Herbi koju oma murdmaa ja mäesuusatamise varustuse ära ja tunduski, et meie teed on nüüdseks küll lahku läinud...
Kuskil nädalapäevad hiljem tuli aga Hans Gross ja alustas ääri-veeri, et nemad on selle noormehe tausta uurinud ja ka dekanaadis töötav sekretär Olinde Ilus (Ilderi sugulane !) kinnitanud , et see Ilder on üks igati tubli ja korralik noormees... Nii et nad on leidnud nüüd omavahel arutades, et tulgu ja võtku ma oma varustus tagasi ja trennid Herbi rühmas läheks ikkagi edasi ... Selles püüti ilmselt veenda ka Herbit, kuid ega ta seda ometigi nii ülepea tunnistama rutanud...
Nii me siis saime II kursusel oma ühise elu jaoks omapärast vastuseisu tunda, kuid seda enam tahtsin nüüd näidata, et see kõik paneb mind veel rohkem treenima ja midagi enamat tõestama...
Helle : Läks jah nii, et nagu ikka noorte tudengite seas, levisid üsna varsti ka Herbert Abeli kõrvu jutud, et tema õpilane Helle ja keegi Ilderi-nimeline kursusekaaslane on tõsisemalt kurameerima hakanud. Eks keegi oli sellest laiemalt teada andnud ja siis Käärikul olles kutsuti mind Vana - Kääriku keskmise maja teise korruse tuppa, kus ootasid ees Hans Gross, Herbi ja Osvald Allikas. Küsiti otse - mida sa endast kujutad ja kas sa üldse suusaspordile ka mõtled ? Et meil oli juba ka varem sel teemal erimeelsusi olnud, siis ütlesin, et kui ma teile ei kõlba, eks ma siis lähe ära. Nii viisingi järgmisel nädalal Oa tänavale Herbi koju oma murdmaa ja mäesuusatamise varustuse ära ja tunduski, et meie teed on nüüdseks küll lahku läinud...
Kuskil nädalapäevad hiljem tuli aga Hans Gross ja alustas ääri-veeri, et nemad on selle noormehe tausta uurinud ja ka dekanaadis töötav sekretär Olinde Ilus (Ilderi sugulane !) kinnitanud , et see Ilder on üks igati tubli ja korralik noormees... Nii et nad on leidnud nüüd omavahel arutades, et tulgu ja võtku ma oma varustus tagasi ja trennid Herbi rühmas läheks ikkagi edasi ... Selles püüti ilmselt veenda ka Herbit, kuid ega ta seda ometigi nii ülepea tunnistama rutanud...
Nii me siis saime II kursusel oma ühise elu jaoks omapärast vastuseisu tunda, kuid seda enam tahtsin nüüd näidata, et see kõik paneb mind veel rohkem treenima ja midagi enamat tõestama...
Siin üks näide Helle hoogsast rullitreeningust Toomemäel / foto : A. Kivistik
Siin on Helle aga oma treeningukaaslaste Maie Reinsteini ja Agnes Adamsoniga, kellega koos tehti enam kui poolsada aastat tagasi Eesti suusavõistlustel ikka "plats puhtaks" /foto : K. Vesterstein
KZ: ei saa siinkohal vahele küsimata jätta- Gross Grossiks, kes oli ikka tuntud lepitaja, aga kuidas Herbi sellesse edaspidi suhtus ?
Ilder: Minuga ei rääkinud ta päris pikka aega sõnakestki, sest olin ikka tema arvates üks paras segav tegelane. Aga sellest hoolimata läks ikkagi nii, et IV kursusel jõudsime ka pulmadeni, sest märtsis oli tulemas "orjaturg " (riiklik suunamiskomisjon - KZ) ja kartsime, et muidu ei suunata meid samasse kanti... Pulmad tegimegi koos Auna Reinuga samal päeval , tunnise vahega ja olimegi Hellega lõpuks - üks Tallode pere. Muide - pulmaautoks sai Herbi "Pobeda", kuid kui toonaseid pulmapiltegi vaadata, siis Herbi nägu reedab selgelt, millised kahtlustavad mõtted tal ikkagi peas liikusid...
Helle : Ikka nagu küsides - mida sa tüdruk nüüd küll teinud oled ... ? Eks tal oli igast alast ka oma arvamus ja ehkki meie kursus oli väga sportlik ja Ildergi suurepärane võrkpallur, siis vahel ta nimetas just võrkpalli kopsuhaigete mänguks. Tõsi , kuskil ta oma seisukohta küll muutis, kuid meie pidasime rohkem lugu 11 x 11 väravpallist, mis pidi tunduvalt rohkem koormust andma kui võrkpall, kus üks lööb ja teised seisavad... Samas oli Herbi ise ju igasuguse mitmekülgsuse pooldaja, millise põhimõtte me Ilduriga ka Otepääle tööle asudes kaasa viisime...
Ehkki alguses tahtsin kohe treeneriks hakata, polnud Otepääl siis mulle treeneritööd pakkuda ja pidingi asuma tööle sealses keskkoolis. Kus valitses hea spordivaim, oli au sees ka suusatamine. Kõik, mis Abelite juures omandatud , sobis suurepäraselt. Nii rahmeldamised võimlemissaalis kui ka Kassitoomel läbi mängitud peitmismängud. Varsti tuli internaatkoolist sinna ka Ilder ja töö läks meil lausa lennult ...
KZ : Mäletan küll teie toonast kehalise tundide õhkkonda, kuhu sattusin kolmanda kursuse tudengina mõneks ajaks just Sind, Helle asendama, kui pidid kuskile pikemale reisile minema. Igatahes oli see mulle suur kogemus ...
Ilder : Eks oluline pööre tuli selle mõnusa ühise töö juures jah siis kui hakati looma Otepää internaatkooli juurde suusaosakonda. Direktor Veeroja kutsus ja kuna hea tuttav Antti Levandi pidi lausa "parteilise " ülesandena uue kooli käima panema, siis läksin ka appi sinna kooli õpilasi otsima. Mäletan, et sõitsime Veerojaga kogu Lõuna -Eesti läbi ja tulijaid ikka leidus.
Helle: Mõnes kohas oli küll nii olnud, et lapsed pugesid lausa peitu, hoolimata sellest , et isa tahtis nad Otepääle suusatama saata. Sellest hoolimata tulid aga näiteks õed Kittused, kellest said ka head suusatajad. Silja Suijagi liitus meiega, nii et tasapisi kerkisime oma saavutustega ikka tipu poole...
KZ : Kuidas Herbi selle tekkinud konkurentsi peale vaatas ja mida Sa tema kogemustest üle kandsid ?
Helle : Eks ta oli ikka kogenum, omas oma väljatöötatud süsteemi ja muidugi oli tal ideaalne treenimiskoht - Ruusa. Eks seal oldi nagu kodus ja lisaks muidugi leidus ümberringi kohti mistahes treeninguks. Meil suusakoolis oldi ikkagi kogu aeg kooliseinte vahel ja kuigi vahel kasutasin Herbi kombel ka ühiseid õhtusi koosistumisi, et kasvandikega jutelda, siis midagi jäi ikkagi neis oludes puudu... Vahel käisime tüdrukutega ka Ruusal treenimas ja tuleb meelde , et kui Silja juba päris häid tulemusi näitas, oli Herbi isegi murelik, et tema juures treeniv nooruke Kristina teda veel võita ei suuda. Omavahel juttu ajades püüdsin teda lohutada, et küll ka Kristina ajad tulevad...ja tulidki . Võimsalt, maailma tasemel !
Mida ma aga veel tahan lisada, on see, et kasutasin paljuski ikkagi ka TSIK-is töötades Herbi põhimõtteid. Üheks võtteks oli tal pikkade matkade korraldamine. Tegime neid meiegi ja neil oli alati hea ja positiivne mõju. Ei tea, kas see ka praegu käigus on, või ollakse liiga erialase rullitreeningu kütkes.
Teiseks asjaks olid need pikad ja meeldivad nädalavahetuse väljasõidud. Herbi "pakkis" siis oma Pobi ( Pobeda auto - KZ) lausa mitmes kihis õpilasi täis ja läkski sõit kogu päevaks kas Vasula või Elva järve äärde. Seal veedeti kogu päev igat sorti jänne tehes, vahepeal võttis Herbi autost toidukraami (kus alati oli ka piimamannerg) ja siis jätkati kuni õhtuni. Selline pikkade tegevuste asi oli tal veres...et hoida lapsi tegutsemises ja luua hea aluspõhi ka rasketeks treeninguteks...
Samas tundis ta iga õpilase omapära, tema tugevaid , aga ka nõrku külgi. Ka seda, kui oli kedagi vaja liigsest harjutamisest tagasi hoida. Minuga juhtus see nii, kui tahtsin hommikuti Emajõe äärde pisut varem jooksma minna, et pikem ots teha, oli Herbi äkki mul seal Oa tänava kohal vastas ja pani lausa keelu peale. Sest muidu oleks koos päevaste trennidega ikka liiaks läinud küll...
Üht asja tahaks aga lõpetuseks veel rääkida - see oli treenimise ja koolitöö ühendamine. Ükskõik kuhu me ka ei sõitnud, alati pidi õpikud kaasas olema. Veelgi enam, ta kasutas meiega kaasas olevaid tudengeid, kes vastavalt oma erialale meid siis aitasid ja kontrollisid. Nendeks oli näiteks ajalootudeng Mai Pruun - Luik , siis veel keegi matemaatik Tähtverest ning nii olid sõitudelt tulles ka koolitükid selged. Ja polnud ka koolidel midagi ette heita...
Kui midagi siia lõppu lisada, siis ehk vaid seda, et Helle ja Ilder Tallo, kes tulid 1964.aastal pärast abiellumist ja ülikooli lõpetamist Otepääle, on teinud siin oma elutöö sama põlemisega, nagu Abelid omal ajal Tartus... Nii tekkis ka Herbi hoiakutes nende tööd nähes ilmne leebumine ja ka veendumus, et see võrkpallurist Ildur oli tõesti üks asjalik ja korralik poiss...ja õpilane Helle polnud mitte kangekaelne, vaid ...
28.jaanuaril 2016,
Otepääl, Kopli tänavas
Autoritest:
TALLO, a-ni 1963 R i t s i n g, Helle (29. VII 1940 Kallaste v, Tartumaa), suusataja ja spordipedagoog, Ilder T. abikaasa. 165 cm, 52 kg. Lõpetas 1960 Tartu 1. töölisnoorte kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Hakkas sportima 1948, harrastas Voldemar Hünersoni õpilasena ujumist. Jätkas aerutamise, sportvõimlemise ja Herbert Abeli juhendamisel lemmikalaks kujunenud suusatamisega. Võitnud Eesti mv-tel 1958–64 indiv 6 kulda ja 3 hõbedat ning teatesõidus 7 kulda. Oli 1960 naissuusatajaist esimese Tartu–Kääriku suusamaratoni parim. Msp (1961). Kuulunud Spartakisse, Kalevisse ja Dünamosse. Töötanud 1964–72 ja 1992–2008 Otepää kk-s kehalise kasvatuse õpetajana ning 1972–92 TSIK-i/ESG Otepää filiaalis suusatreenerina. Õpilasi: Kaie ja Katrin Kittus, Malle Mardi, Silja Suija, Tiina Lepp. A-st 2008 Otepää spordihoone administraator.
TALLO, a-ni 1963 R i t s i n g, Helle (29. VII 1940 Kallaste v, Tartumaa), suusataja ja spordipedagoog, Ilder T. abikaasa. 165 cm, 52 kg. Lõpetas 1960 Tartu 1. töölisnoorte kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Hakkas sportima 1948, harrastas Voldemar Hünersoni õpilasena ujumist. Jätkas aerutamise, sportvõimlemise ja Herbert Abeli juhendamisel lemmikalaks kujunenud suusatamisega. Võitnud Eesti mv-tel 1958–64 indiv 6 kulda ja 3 hõbedat ning teatesõidus 7 kulda. Oli 1960 naissuusatajaist esimese Tartu–Kääriku suusamaratoni parim. Msp (1961). Kuulunud Spartakisse, Kalevisse ja Dünamosse. Töötanud 1964–72 ja 1992–2008 Otepää kk-s kehalise kasvatuse õpetajana ning 1972–92 TSIK-i/ESG Otepää filiaalis suusatreenerina. Õpilasi: Kaie ja Katrin Kittus, Malle Mardi, Silja Suija, Tiina Lepp. A-st 2008 Otepää spordihoone administraator.
TALLO, Ilder (25. VII 1941 Tallinn), spordipedagoog, Helle T. abikaasa. Lõpetas 1959 L. Koidula nim Pärnu 2. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Hakkas sportima 1955 tennisetreener Jaan Kuuda õpilasena, 1957 hakkas harrastama jalgpalli Felix Valteri ja võrkpalli Bernhard Lõhmuse juhendamisel. Tulnud 1957–59 Pärnu võistkonnas nii jalg- kui ka võrkpallis Eesti noortemv-tel medalile. Kuulunud Kalevisse ja Dünamosse. Töötanud kehalise kasvatuse õpetajana 1964–69 Otepää internaatkoolis ja 1969–2009 Otepää gümn-s. Tegutsenud võrk- ja korvpalli- ning suusa- ja laskesuusakohtunikuna. ENSV tnl õpetaja (1987).
Allikas : ESB leksikon
Allikas : ESB leksikon