Öös on inimesi ...
Ehkki ETR tegevjuht Alo Lõoke oma värskes intervjuus keelitas terviseradadel liikujaid ikka magama ka ja radadele kuskil õhtu 10-st 6-ni hommikul "puhkust" andma, siis ega ühekordseid öiseid "liikumisaktsioone " pole keelatud kellelgi ette võtta. Teame ju kõik, et mõned öised jooksud ja orienteerumised on juba lausa traditsiooniks saanud. Tuntum neist on peagi taas joostav Jüriöö orienteerumisjooks, mis väga erinevates jüripäevaaegsetes oludes on kogu öö vältavat seikluslikku orienteerumist pakkunud. On saadud isegi , siis veel Tartu Riikliku Ülikooli värvides esinedes küll Keilas, Viljandis ja mitmes muus paigas suht nadi taskulambi abil punkte otsitud ja emotsionaalseid hetki kogetud. Spetsiaalsed halogeenvalgusega otsmikulambid olid siis veel tundmatud ja mingi jooksuots, kus liikumistee kindel, sai ka lausa pimedas silgatud , sest ega see aprillikuu öö enam nii kottpime ka pole ning silm harjub õige kiiresti. Aga seiklusi, muda, kraave ja ka rohtu kasvanud vanu okastraataedu sai kogetud küll ja küll. Lõuna - Eesti poisina ei teadnud ma oodatagi, et Põhja- ja ka Lääne - Eestis on pea et igal kõlvikupiiril oht okastraati takerduda. Siiani seisab veel meeles, kuidas Keilas Jüriöö jooksul ühe heinamaa serva roostene traat mu maha niitis, püksid ribadeks tõmbas ja muidugi eluks ajaks säärtele armid jättis...
Nii et ööd on omamoodi põnevad ja tekitavad eriti looduses liikumise jaoks hoopis teisi "mõõtmeid". Tuues inimesi päris kapitaalselt oma kujunenud mugavustsoonist välja. Küllap pisut samal ajal muidugi loomi - linde ,miks mitte ka külakoeri häirides, kes ei saa aru , kust äkki on nüüd need igat sorti tulede välklemised tulnud...
Ja muidugi on oma tuntuse ja tähenduseni jõudnud ju Rakveres toimuv ööjooks. Aga selle suursündmuse kohta ei hakkaks siinkohal midagi juurde lisama, sest kenasti peetud jooksuöö on oma koha ja soosingu leidnud. Rakvere on siis rahulolevat jooksurahvast triiki täis... ja mida veel siis ühelt öölt tahta ...
--------------------------------------------------
Nii et ööd on omamoodi põnevad ja tekitavad eriti looduses liikumise jaoks hoopis teisi "mõõtmeid". Tuues inimesi päris kapitaalselt oma kujunenud mugavustsoonist välja. Küllap pisut samal ajal muidugi loomi - linde ,miks mitte ka külakoeri häirides, kes ei saa aru , kust äkki on nüüd need igat sorti tulede välklemised tulnud...
Ja muidugi on oma tuntuse ja tähenduseni jõudnud ju Rakveres toimuv ööjooks. Aga selle suursündmuse kohta ei hakkaks siinkohal midagi juurde lisama, sest kenasti peetud jooksuöö on oma koha ja soosingu leidnud. Rakvere on siis rahulolevat jooksurahvast triiki täis... ja mida veel siis ühelt öölt tahta ...
--------------------------------------------------
Siinse ööjutu kirjutamise põhjus ei olnud ajendatud aga mitte kunagistest öistest nostalgilistest silkamistest, vaid hoopis värskest meilist, mille saatis mulle pikaaegne kolleeg ( Eesti triatloni "isa" ja nüüdne entusiatlik kepikõnni populariseerija) Rene Meimer. Tema uudis Joaveskilt räägib ühest huvitavast ja väikese paiga kohta äärmiselt menukaks kujunenud ööüritusest. Ja tõestab taas, et Rene otsiv vaim leiab liikumisvõimaluste arsenalist ikka uusi ja uusi vorme, mis , nagu mu kirjutise lõpus välja tuleb, peagi ka kuskil mujal järgimist leiavad...
Rene aga kirjutab nii ...
Lahemaa öökõnd Joaveskil
10. märtsil esmakordselt toimunud kõnniretk “Lahemaa Öökõnd” tõi väiksesse Joaveski külla kokku looduses liikumist väärtustavaid vahvaid inimesi üle terve Eestimaa - Tartust, Tallinnast, Vändrast, Rakverest, Raplast ja mujaltki. Üle 200 unetu matkas Lahemaa lumistel metsaradadel ja külateedel, pealampide helkides ja küünlaleekide säras. Tuli inimesi, kel senini pikim kõndimine on olnud 3 km asfaldil ja liikumisharrastajaid, kellede jaoks 100 km maratonid on argirutiin.
Soovijad said enne rajale minekut kõnnitreeneritelt hüva nõu kõndimistehnika ja varustuse valiku osas. Ühe grupina ööpimedusse startinud pealampidega varustatud osalejad tekitasid liikudes põnevaid valgusmustreid Lahemaa metsade ja külade vahele. Rajaolude tõttu algselt planeeritud 15 kilomeetrist veidi lühema maa läbinute emotsioonid olid vaatamata osalejate väga erinevale ettevalmistusele ülevad. Nii raja keskpaigas Ilumäel asunud joogipunktis kuuma münditeed juues ja küpsiseid haugates kui peale raja läbimist Joaveski rahvamajas suppi süües tõdeti, et kõnniüritused on üheks vahvaks võimaluseks looduses liikuda, koos sõpradega mõnusalt aega veeta ja end veidi proovile panna.
Rene aga kirjutab nii ...
Lahemaa öökõnd Joaveskil
10. märtsil esmakordselt toimunud kõnniretk “Lahemaa Öökõnd” tõi väiksesse Joaveski külla kokku looduses liikumist väärtustavaid vahvaid inimesi üle terve Eestimaa - Tartust, Tallinnast, Vändrast, Rakverest, Raplast ja mujaltki. Üle 200 unetu matkas Lahemaa lumistel metsaradadel ja külateedel, pealampide helkides ja küünlaleekide säras. Tuli inimesi, kel senini pikim kõndimine on olnud 3 km asfaldil ja liikumisharrastajaid, kellede jaoks 100 km maratonid on argirutiin.
Soovijad said enne rajale minekut kõnnitreeneritelt hüva nõu kõndimistehnika ja varustuse valiku osas. Ühe grupina ööpimedusse startinud pealampidega varustatud osalejad tekitasid liikudes põnevaid valgusmustreid Lahemaa metsade ja külade vahele. Rajaolude tõttu algselt planeeritud 15 kilomeetrist veidi lühema maa läbinute emotsioonid olid vaatamata osalejate väga erinevale ettevalmistusele ülevad. Nii raja keskpaigas Ilumäel asunud joogipunktis kuuma münditeed juues ja küpsiseid haugates kui peale raja läbimist Joaveski rahvamajas suppi süües tõdeti, et kõnniüritused on üheks vahvaks võimaluseks looduses liikuda, koos sõpradega mõnusalt aega veeta ja end veidi proovile panna.
Niimoodi pani Rene koos kohalike abilistega taas järjekordse "märgi maha"... Nii sobiliku, et kohe, kui nõksatas sama sorti ettevõtmise (öömatkamise) korraldamise mõte ka ühe entusiastliku viimsilanna - Siiri Visnapuu peas, siis sai ta Renega ühendust võttes aina innustust juurde. Vaid aastavanuse harrastusklubi Viimsi Sport sportimise ja liikumistegevuste hulka kuulub mida vaid, kuid taolist ühist öist liikumist senini nende seas veel polnud. 31. märtsil saab see aga teoks. Algusega Rohuneemes, öö puhul ehk pisut kõhedustki tekitavas kohas - Kalmistu tee tõkkepuu juures. Selle taha jääb Viimsi kohta aga lausa uskumatuid ning igat sorti metsaseid liikumisvõimalusi. Küllap jagub nii tahedamaid teid, aga praegust seisu vaadates kindlasti ka lumejääkidega vesisemaid lõike. Nagu kinnitab Siiri, käib hetkel veel trassi täpsustamine, aga innukaid osalejaid muudkui koguneb ja koguneb...
Kui nüüd neid näiteid lugedes mingit üldistust teha, siis näeme, mida kõike saab suht lihtsalt ja huvitavalt ette võtta, et inimestele hääd ja meelepärast liikumist pakkuda. Ilma, et ootaks, et keegi tuleks ja teeks või et saabuks mingi eriti imeline ilm ja kindlasti vaid - kena kaunis päikeseline päev... Kui siis lisaks on ikka veel nii kiire ka , siis vahel saabki appi võtta ka öö, kus õnnestub teoks teha imelisi ja enneolematuid käike, jookse, matku ja mida vaid ! Seda kõike veel vabast tahtest ja mulle tundub, et ehk pisikesest uudishimustki, et - kuidas see välja kukub... Joaveskil läks igatahes äärmiselt meeldivalt ja teisigi julgustavalt... küllap ka Viimsis.
20.märtsil 2018
Kui nüüd neid näiteid lugedes mingit üldistust teha, siis näeme, mida kõike saab suht lihtsalt ja huvitavalt ette võtta, et inimestele hääd ja meelepärast liikumist pakkuda. Ilma, et ootaks, et keegi tuleks ja teeks või et saabuks mingi eriti imeline ilm ja kindlasti vaid - kena kaunis päikeseline päev... Kui siis lisaks on ikka veel nii kiire ka , siis vahel saabki appi võtta ka öö, kus õnnestub teoks teha imelisi ja enneolematuid käike, jookse, matku ja mida vaid ! Seda kõike veel vabast tahtest ja mulle tundub, et ehk pisikesest uudishimustki, et - kuidas see välja kukub... Joaveskil läks igatahes äärmiselt meeldivalt ja teisigi julgustavalt... küllap ka Viimsis.
20.märtsil 2018
Ja nii käis siis matkamine Viimsi öös !
Kui eelpool sai refereeritud Joaveski "ööretke raportit", siis allpool on kirjas väljavõte ka Viimsi Spordi ( kui peakorraldaja )" logiraamatust" - FB-st. Kui korraks ka retke eestvedaja Siiri Visnapuuga jutule sain, siis võis temagi jutust tõsist esmakorralduse elevust ja siirast kordamineku rõõmu tunda...
"Nüüd olete siis vaimud välja kutsunud" jäi mul ainult lisada, sest seda kinnitas ka Siiri, et kohe hakatud uurima - millal siis järgmine retk tuleb ? Mida ta aga väga kiitis, oli just selle õhtu imeline täiskuu ja sirav tähistaeva , mille sarnast arvatavasti paljud juba pikka kogenud polnud...
Aga nagu sageli juhtub - siis innukaid ja pühendunuid korraldajaid kipub ilm ikka soosima.
Viimsi Spordi FB kirjutab kõigest aga niimoodi :
Oli see vast (t)öö! Eelegistreerunuid oli 266 ning kohapeal pani end rajale kirja 232 inimest, mida on kindlasti rohkem kui oskasime loota - aitäh kõigile, kes kohale tulid ja …pimedas metsas hiljem ka tagasitee laagripaika üles leidsid. Ning jäid lisaks supilauale nautima ka pöörast tule- ja lasershowd, millesarnast spetsialistide hinnangul isegi DJ Tiësto kontserdil nähtud pole!
Päris pöörane öö oli, üsna mitmes mõttes. Meie jaoks oli see esimene kord sellises mõõtkavas üritust korraldada, takkaotsa veel kottpimedas! Rahvast oli ülipalju ja melu oli sõbralik, ent mis seal salata - lisaks ülirõõmsatele ja rahulolevatele õlapatsutustele saime ka üksjagu …no nimetame neid ettepanekuteks, kuidas järgmist üritust paremini korraldada 😉
Näiteks, et rada paremini tähistada, sest punt venis kohati väga pikaks ning tagumisel otsal kadusid eeskõndijad lihtsalt silmist. Või teha seda üritust rahulikus tempos matkana, sest nagu selgus, siis pimedas libedal jääl jooksmine pole pärast pikka talve ikka veel kõigil päris hästi käpas 😉. Vähemasti tulevärgi, kuuma supi ja tee ning kohukeste vähesuse üle ei kuulnud küll kedagi kurtmas!
Meil on väga väga hea meel, et te viitsisite kohale tulla ja meil oleks veel parem meel, kui järgmistel Viimsi Spordi üritusel samuti osalete ning võimalusel ka oma õla alla panete. Selle eest maani kummardus ja kukerpall Jorma Kroonile ja Kaks Krooni ratastel köögile supi-tee ja pirukate eest. Pikk pai Saarele kohukeselaadungi eest. Silmipimestav tänu Ligtstream.ee tiimile särava lasershow eest. Tuline käepigistus valguse ja tuleshow püsti pannud Kelfirius.com tiimile! Ja loomulikult suur aitähhh meile abiks olnud vabatahtlikele, maaomanikele ja Viimsi vallale. Järgmise korrani!
Päris pöörane öö oli, üsna mitmes mõttes. Meie jaoks oli see esimene kord sellises mõõtkavas üritust korraldada, takkaotsa veel kottpimedas! Rahvast oli ülipalju ja melu oli sõbralik, ent mis seal salata - lisaks ülirõõmsatele ja rahulolevatele õlapatsutustele saime ka üksjagu …no nimetame neid ettepanekuteks, kuidas järgmist üritust paremini korraldada 😉
Näiteks, et rada paremini tähistada, sest punt venis kohati väga pikaks ning tagumisel otsal kadusid eeskõndijad lihtsalt silmist. Või teha seda üritust rahulikus tempos matkana, sest nagu selgus, siis pimedas libedal jääl jooksmine pole pärast pikka talve ikka veel kõigil päris hästi käpas 😉. Vähemasti tulevärgi, kuuma supi ja tee ning kohukeste vähesuse üle ei kuulnud küll kedagi kurtmas!
Meil on väga väga hea meel, et te viitsisite kohale tulla ja meil oleks veel parem meel, kui järgmistel Viimsi Spordi üritusel samuti osalete ning võimalusel ka oma õla alla panete. Selle eest maani kummardus ja kukerpall Jorma Kroonile ja Kaks Krooni ratastel köögile supi-tee ja pirukate eest. Pikk pai Saarele kohukeselaadungi eest. Silmipimestav tänu Ligtstream.ee tiimile särava lasershow eest. Tuline käepigistus valguse ja tuleshow püsti pannud Kelfirius.com tiimile! Ja loomulikult suur aitähhh meile abiks olnud vabatahtlikele, maaomanikele ja Viimsi vallale. Järgmise korrani!
02. aprillil 2018