Metsa minemisest ...
Kuigi Eestis pruugitakse päris tihti sellist kahesõnalist soovituslik-suunavat pöördumist nagu - MINE METSA , võib eestikeelses sõnapruugis mõista seda väga mitmeti. Parim variant kuulda võtmisest ongi - minna tõesti metsa, sest tundub, et iga metsas käik võib soovitatavale kasulik olla või midagi erilist pakkuda...
Kuvatõmmis Taavi Rõivase blogist
Eesti viimaste nädalate parim metsas käimine ( ka liikumine) ja sellest tehtud ainulaadne pilt sai leitud meie praeguse peaministri Taavi Rõivase isiklikest "varudest". Ehkki allpool oleva pildi peamiseks tegelaseks tunduks olevat justkui TR ise, või andke andeks - ikkagi Euroopa tippjuht José Manuel Barroso, siis eksin ka seda nime esimesena mainides, kuna pildil marsib kõige ees ikkagi muusikaheeros Arvo Pärt.
Keset Laulasmaa lõhnavaid männikuid ja marju paisutavaid mustikapõõsaid. Sellist käiku polnud eurojuht ilmselt elus veel teinud, nii et kui ta ikkagi tahtis maailmakuulsat suurkuju näha, siis pidi ta maestro sabas kaema minema, kuhu siis maailma üks suuri muusikalisi maamärke - Pärdi keskus tuleb.
Sellise omanäolise metsakäigu tulemust kokku võttes oli see ju üks otsast otsani positiivne värk, pakkudes äärmiselt mitteformaalset õhkkonda, kus kõik muud tähtsad asjad ka paika saavad ja mida hiljem kordi ja kordi meenutatakse . Kui asjamehed said seda Laulasmaa võlu korraks tunda, siis on äärmiselt tore, et Maestro Pärt on selle maakera punkti enda meelispaigaks valinud, mis laseb veelgi paremini ehk mõista, kust kohast ka mingi olemise mõte ja lihtsus tema muusikasse imbub...
Nii et tasus ikka selline metsa minemise idee teoks teha küll !
Keset Laulasmaa lõhnavaid männikuid ja marju paisutavaid mustikapõõsaid. Sellist käiku polnud eurojuht ilmselt elus veel teinud, nii et kui ta ikkagi tahtis maailmakuulsat suurkuju näha, siis pidi ta maestro sabas kaema minema, kuhu siis maailma üks suuri muusikalisi maamärke - Pärdi keskus tuleb.
Sellise omanäolise metsakäigu tulemust kokku võttes oli see ju üks otsast otsani positiivne värk, pakkudes äärmiselt mitteformaalset õhkkonda, kus kõik muud tähtsad asjad ka paika saavad ja mida hiljem kordi ja kordi meenutatakse . Kui asjamehed said seda Laulasmaa võlu korraks tunda, siis on äärmiselt tore, et Maestro Pärt on selle maakera punkti enda meelispaigaks valinud, mis laseb veelgi paremini ehk mõista, kust kohast ka mingi olemise mõte ja lihtsus tema muusikasse imbub...
Nii et tasus ikka selline metsa minemise idee teoks teha küll !
Muust metsas käimisest ka
Kui eelpool vaadatud pildil astusid osaliselt lipsustatud ja ülikondades mehed kenas päikesepaistes mööda suht kuiva palumetsa ja ikka ka keset marju paisutavaid mustikapõõsaid, siis alati ei saa me ise ometigi sellist metsamiljööd nautida. Suurel osal Eestimaast kohtud sa varem või hiljem võsaga, praegusel suvisel ajal - rinnuni kasvanud heina ja rohkete vihmadega pehmeks ja poriseks muutunud jalgealusega. Ei, see kõik pole kuskil ääremaadel, vastu Läti piiri, aga algab üsna sageli kohe, muidu üha enam kaunimalt pöetud talude , maakodude ja suvilakruntide aia tagant. Sealt, kus - pole meie maa või seal - kuhu meil pole asja. Aga võiks olla, sest kunagi läks siitsamast metsanurgast kena tee ja omal ajal käidi siit vankrite ja saanidega naaberkülla. Aga praegu ei liigu seal peale loomade eriti keegi. Seda pole enam lihtsalt vaja, aga võiks siiski olla, sest ...
Kui praeguse liikumisaasta puhul ( ja mitte ainult, sest ka pärast tänavust õnneks liikumine jätkub) räägitakse palju liikumise vajadusest ja võimalustest, siis meenub mõned aastad tagasi kuuldud Soome toonase peaministri esinemine. Nimelt avas ta Helsinkis põhjanaabrite ülemaalist nn. ulkoilu (väljas liikumise )konverentsi ja tema öeldu pani kõrvu kikitama. Millest siis rääkis peaminister Matti Vanhanen ? Tema jutt ei tulnud "suure õpetusena" , vaid lihtsa praktilise nõuandena, sest kogu esinduslik konverents arutles just teemal - kuidas väljas ja looduses liikumisolusid parandada...
"Tegime minu kodukandis koos naaberküla meestega puhtaks ühe vana metsatee. Mitte et sealt nüüd autode ja ATV-dega läbi saaks, aga jalgsi , ratta ja suuskadega pääseb nüüd ilusasti liikuma - rääkis peaminister- ja minu ettepanek oleks, et teeme need vanad ja mõnusad rajad taas korda, et kestahes saaks seal käia. See on lihtsalt kättevõtmise küsimus, et need kunagised , lausa põlisteed korda saaks " - lõpetas ta pingsalt kuulanud liikumistegelaste ees. Kõva sõnum, mis sai just peaministri suu läbi hea võimenduse !
Kogu selle Helsinkis oldud tiheda päeva jooksul muid teemasid kuulates, tuli see Vanhase jutt mitmel korral meelde. Olen seda tema ütlemist erinevates oludes, Eestis liikudes meenutanud, kuid eriti teravalt kogesin asjade reaalset seisu alles nüüd hiljaaegu, kui kunagisi tuttavaid metsaradasid mööda tahtsin ühe järve äärde põigata. Umbes mis umbes oli kogu see varasuvine lopsakas loodus , lausa unustatud...justkui maha jäetud, ei mingit teeniidikest...
Sama tõdesin ka ühes tuntud spordibaasis käies. Jah, n.ö. territooriumil liikudes polnud viga, aga kunagist metsa läinud rada otsides võttis vastu tuulemurd ja nõgesemüür. Ometi oli just see olnud mistahes siinsete laagrite üks lemmikumaid jooksu- ja suusaradasid ...
Mehed, seal keskuses, tehke ometigi see rada korda, sest see saaks olema taas teie spordibaasi üks atraktiivsemaid asju. See ei vaja ei eurotoetusi, ega pikka planeerimist, selle kordasaaamine on lihtsalt kinni jäänud teie mõtlemisse , mitte nii väga reaalsesse võsa lõikamisse ega trimmerdamisse... Praegu on selleks viimane aeg !
Kui praeguse liikumisaasta puhul ( ja mitte ainult, sest ka pärast tänavust õnneks liikumine jätkub) räägitakse palju liikumise vajadusest ja võimalustest, siis meenub mõned aastad tagasi kuuldud Soome toonase peaministri esinemine. Nimelt avas ta Helsinkis põhjanaabrite ülemaalist nn. ulkoilu (väljas liikumise )konverentsi ja tema öeldu pani kõrvu kikitama. Millest siis rääkis peaminister Matti Vanhanen ? Tema jutt ei tulnud "suure õpetusena" , vaid lihtsa praktilise nõuandena, sest kogu esinduslik konverents arutles just teemal - kuidas väljas ja looduses liikumisolusid parandada...
"Tegime minu kodukandis koos naaberküla meestega puhtaks ühe vana metsatee. Mitte et sealt nüüd autode ja ATV-dega läbi saaks, aga jalgsi , ratta ja suuskadega pääseb nüüd ilusasti liikuma - rääkis peaminister- ja minu ettepanek oleks, et teeme need vanad ja mõnusad rajad taas korda, et kestahes saaks seal käia. See on lihtsalt kättevõtmise küsimus, et need kunagised , lausa põlisteed korda saaks " - lõpetas ta pingsalt kuulanud liikumistegelaste ees. Kõva sõnum, mis sai just peaministri suu läbi hea võimenduse !
Kogu selle Helsinkis oldud tiheda päeva jooksul muid teemasid kuulates, tuli see Vanhase jutt mitmel korral meelde. Olen seda tema ütlemist erinevates oludes, Eestis liikudes meenutanud, kuid eriti teravalt kogesin asjade reaalset seisu alles nüüd hiljaaegu, kui kunagisi tuttavaid metsaradasid mööda tahtsin ühe järve äärde põigata. Umbes mis umbes oli kogu see varasuvine lopsakas loodus , lausa unustatud...justkui maha jäetud, ei mingit teeniidikest...
Sama tõdesin ka ühes tuntud spordibaasis käies. Jah, n.ö. territooriumil liikudes polnud viga, aga kunagist metsa läinud rada otsides võttis vastu tuulemurd ja nõgesemüür. Ometi oli just see olnud mistahes siinsete laagrite üks lemmikumaid jooksu- ja suusaradasid ...
Mehed, seal keskuses, tehke ometigi see rada korda, sest see saaks olema taas teie spordibaasi üks atraktiivsemaid asju. See ei vaja ei eurotoetusi, ega pikka planeerimist, selle kordasaaamine on lihtsalt kinni jäänud teie mõtlemisse , mitte nii väga reaalsesse võsa lõikamisse ega trimmerdamisse... Praegu on selleks viimane aeg !
Ma ei tea, kas just president Ilves saab appi tulla, ehkki see töö pidi talle väga meeldima / foto E. Ilves /Delfi
Niisiis - kättevõtmise asi vaid
... nagu kinnitas Matti Vanhanen. Mitte ainult Soomes , aga ka meil. Esialgu on unarusse jäetud metsateega muidugi pisut rohkem vaeva, aga kui kord on rada hooldatud ja seal käima hakatakse, siis on võsa ja rohu mahasaamine lausa - minimaalse kättevõtmise asi. Korras trimmer teeb tuule alla noorele ja veel puitumata heinale, angervaksa ja vaarikavõsudele. Just selle, tänavuse aasta kasvudega saab imeliselt hakkama, aga kui aasta vahele jätad, ootab sind ees juba pea et võsalõikaja variant. Sellised valgusküllased, hea pinnasega paigad võsastuvad imeruttu. Vaadake vaid mõningaid uusi maanteeehitusi,kus ehitustööde käigus metsade vahele lausa suured koridorid sisse aetakse, mis aga paari aasta ja vähese hoolduse puhul võsaselt ahenevad. Mets võtab taas oma...
Ja kui nüüd eile - "oma panuse meie kandi liikumisvõimaluste parandamisse" andsin, siis korraks piki niidetud rada tagasi vaadates, oli pilt just see, mida saada tahtsin. Eks ta nõua korraks sügisel veel korra üle käimist, suusaraja laiuselt niitmist, aga seni pange meie kandi rahvas aga jooksusussid ( mitte enam kummikud) jalga ja tulge.
Meie oma rada ootab !
Ja kui nüüd eile - "oma panuse meie kandi liikumisvõimaluste parandamisse" andsin, siis korraks piki niidetud rada tagasi vaadates, oli pilt just see, mida saada tahtsin. Eks ta nõua korraks sügisel veel korra üle käimist, suusaraja laiuselt niitmist, aga seni pange meie kandi rahvas aga jooksusussid ( mitte enam kummikud) jalga ja tulge.
Meie oma rada ootab !
Fotod : K. Zilmer
See meie kodukandi metsarada sai korda tehtud mõned aastad tagasi. Uute kuivenduskraavide äärtesse, kuhu tekkis hea tasane pinnas, ning kust ka üleliigne vesi kraavi vaob. Esimesel talvel oli seal ideaalne ka suusatada, kuid järgmise suvega ärkas kogu pinnases olev juurestik ja tuli kiiresti trimmer välja otsida, Nagu kunagi Käärikul, mil suur osa praeguse Kekkose raja lõikudest tuli meil tudengite vikatitööga läbi käia, nii olen ka nüüd kogenud, et pisut sagedasem trimmerdamine ei lase lihtsalt teatud taimedel end uuesti vohama panna. Pinnas ise aga muutub kogu aeg paremaks ja looduslähedasemaks, millele sügisel langenud lehed tekitavad ka ideaalse suusaraja põhja. Kui leidub võimalust, saab veel parema põhja just hakkepuiduga. Meie mullu tehtud rajapõhjad hoiavad nüüd, esimesel suvel ka suurema rohukasvu ära, aga nagu eilne käik näitas, olid ka hakkepuidu raja ääred juba lopsakat rohtu täis. Muidugi , kui raja kasutamine on intensiivne, nagu näiteks Pirita terviseradadel, siis hoiab seegi just raja keskosa rohtumast. Üht korralikult tehtud rada on aga juba kerge korras hoida.
Ning mis veel eriti hea, selline trimmeritöö on ju suurepärane treening ! Rootslaste uuringud on kinnitanud, et kel selg vaevab, võtku tasapisi niidu või trimmerdamise töö ette ja peatselt on vaevused läinud ...
Tammneemes, 02.juulil 2014
Ning mis veel eriti hea, selline trimmeritöö on ju suurepärane treening ! Rootslaste uuringud on kinnitanud, et kel selg vaevab, võtku tasapisi niidu või trimmerdamise töö ette ja peatselt on vaevused läinud ...
Tammneemes, 02.juulil 2014
