"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2020. aasta ERI - LIIKUDES
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...
        • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !

Jätkusuutlik Tartu maraton                                         avaldatud  "Postimehes" 16.02.2013

Picture
TM jätkumise määras sel aastal vaid üks Otepää kõrgustiku põhjakülgedele jäänud lumepiirkond / Foto : R. Meimer
See nädal on Tartu maratoni päralt, mis oma mitmekülgse programmiga pakub  emotsionaalseid kogemusi väga erinevatele inimestele ja  üsna mitmel moel. Põhisõit – 42. Maraton ise rullub lahti järgmisel pühapäeval ja nagu paljudele teada, on tänavu tegemist viimase 25 aasta rohkeima osalejate hulgaga. 4. veebruari seisuga oli kirja pannud 8300 suusatajat , kellest esmaosalejaid oli lausa  21 protsenti. Välismaalt tulevat esmakordselt meie sõidule enam kui 700 suusatajat, seda lausa 28 riigist.

Meie oludes on see märkimisväärne sündmus, kodumaise talispordi  rahvusvahelisuse tipp, mida  väärtustab ka Tehvandi suusastaadionilt lähtuv maailma pikamaasuusatamise koorekiht ja  ainult mõned päevad hiljem algav põhjaalade suusatamise MM Val di Fiemmes kohustab mõnd maratoonarit oma riiki esindama, mitte Otepäält Elvasse minnes loorberipärja pärast heitlema.

Talvine suusatajate (laulu)pidu läheb käima niisiis täies mahus, sest lisaks kirjapanduile on ju iga sõitja taga nii kodune kui ka sõprade-tuttavate toetusrühm, kel endal seekord küll otseselt võistlusrajale asja pole, aga igasugune materiaalne ja moraalne tugi on igale maratoonarile neil päevil igati vajalik. Ega suursõiduks valmistumine pole ju ka kuskil nurga taga käinud, nii et teatakse päris hästi , et see naine või mees on suusatamise maratonirajale minemas…

Kuid pidu ise – on temas siis kõik see vajalik, mis ühest peost peo teeb ja kui kaua või mil moel me selle maratonivärgiga edasi suudame minna. Kui mäletate, siis isegi meie igipõlise traditsiooni - laulupeo toimumise ja arengu osas esitati alles mõned aastad tagasi üsna kahtlevaid noote. Küsiti väga otse – kui jätkusuutlik taoline suursündmus võib olla. Aga siis õnnestus taas suurepärane pidu, suurenes laulurahva eneseusk, täienesid read uute laulu- ja tantsuhimulistega ja teema taandus nagu iseenesest.

Siit on hea hakata ka maratoniasju vaatama, sest pea paar talve tagasi arutasin oma tudengi,  Tartu suusaklubis suusatarkusi  ja ka maratonivaimustust kogenud Jakob Remmeliga, mida ta võiks oma rekreatsiooniõpingute lõpuks bakalaureusetöö teemaks võtta. Ega neid kõiki läbi vaagitud võimalusi suuda praegu enam meenutada, aga kui lahku läksime, siis leppisime kokku, et teema võiks olla Tartu maratoni edasiarengut käsitlev. See tundus meile mõlemile üsna huvitav olevat, sest jutt ja mõtted klappisid. Siis veeres aeg õige kiiresti ja kui taas ühenduses olime, selgus, et Jakob on asju päris tõsiselt võtnud, oli maailmas ringi liikudes  isegi hääd teemakohast kirjandust  kokku ostnud. Et sotti saada, mida ikkagi jätkusuutlikkuse ja seda just suurürituste kontekstis tuleks arvesse võtta. Muidugi soovitasin talle kohe ka Tartu maratoni juhtidega ühendust võtta, et siis nende lahkel loal ja soovituste põhjal üks põhjalikum uuring ette valmistada.

Nüüdseks on töö  valmis saanud ning kaitstud ja isegi Tallinna Ülikooli parimate üliõpilastööde aunimetusega pärjatud. Tõeliselt huvitav, sisukas ja samas ja nagu arvata võis  – mitmeid uusi mõtteid ja maratoni kaugemat perspektiivi vaatav. Loodan salamisi, et Jakob peale armeeteenistust ehk selle esialgse kogemuse põhjal  ka samas suunas minevaks magistritööks pealehakkamist leiab.

Mis siis sellest mahukast uurimusest selgus ? Esmalt heidab autor pilgu ka maratoni  arengulukku ja leiab, et juba maratoni käivitamise  aastail ilmnes maratoniasjalistel  üks kestlikkust mõjutavaid tegureid – julge ja kaugeleulatuv nägemus ( taheti ju mõtte autorite poolt Vasaloppeti taolist teha), mida siis hakati ka vaimustunult ja sihikindlalt edasi arendama. Jõudes NL ajal  kuuendiku planeedi üheks unikaalsemaks suurürituseks ja pürgides Eesti taasiseseisvumise järel innukalt ka
Worldloppeti tippmaratonide hulka. Teiseks on läbi aegade maratoni juures strateegiliselt ja innovatiivselt mõtlevad ning sisemiselt motiveeritud juhid olnud. Teame ju kõiki neid - Helmuth Särekanno, Vello Kivi, Rein Kamarik, Alar Arukuusk ning praegune „vägede juht“ Indrek Kelk. Ainult taoliste, kõige paremas mõttes „hullude“ meeste poolt veetud tiimidega on maratonivaim kõigest hoolimata virgena hoitud. Ka julge ning aktiivne suhtlus Worldloppetiga, eelkõige just Madis Lepajõe initsiatiivil selle  juhtimises ja arengutöös osalemine on toonud kogemusi ning tunnustust, aga samas pole lasknud meil ka oma „pidu kuidas tahes pidada“. Aga tänavusest talvest alates oleme juba ise omamoodi abiandjad ning „laenanud“  ühe TM võtmekuju - Epp Paali  Worldloppeti peakontorisse, mis on taas meie saavutatud taseme üks märgilisi tähendusi.

Arenguloost on toodud välja ka sellised edasiminekut taganud märksõnad , nagu tippsuusatajate  kõikvõimalik kaasamine, Otepää MK-ga ühise sünergia tekitamine, aga mis mulle eriti meeldib ja mida ka ise , Tartu maratoni TD-na mitmel aastal pidin tunnistama – ekstreemsete (sulast kuni üsna karmi pakaseni) ilmastikuolude kiuste  maratonist siiski positiivse kuvandi loomine ja hoidmine. Mäletame ju küll neid lumevaeseid talvi ja maailma tippmehi porisel Arula teeäärsel põllul lõpukanga alla silkamas. Et asi aga pisut müstilisem oleks, siis lisab Jakob Remmel põhilisi tegureid loetledes ka n.ö. x-faktori juurde, mis määras ehk selle, et just Tartu maratonist sai Eesti suurim ja tunnustatuim suusaüritus, mitte ei kerkinud selleks näiteks Keila maraton

Tulles uurimustöö järgmise osa, ehk 2011.a. maratoni uuringu juurde, siis see sai igati esinduslik. Küsitlusega haarati 6754 lõpetanust 830 ehk 12,29 % suusatajatest. Küsitleti nii täispika kui lühikese sõidu  läbinuid. Väärtuslikuks teeb tulemused see, et suudeti haarata kõikide tasemete sõitjaid . 87,6 % küsitletutest andis läbitud maratonile kümnepallises  skaalas hinde 8-10, seda olenemata läbitud distantsi pikkusest. Kiitva hinnangu andsid ka tugevate suusamaade Norra, Rootsi ja Venemaaa suusatajad. Puudutades maratoniprogrammi, ehk pika ja lühikese distantsi samaaegset korraldust või selle ajalist muutmist, sai selgeks, et samal päeval tuleks ilmselt mõlema distantsiga jätkata, sest kui lühem sõit ära jääks, läheks pooled küsitletuist olude sunnil pikale distantsile ja veerandijagu ei tuleks ehk üldse maratonile. Vastates ühisstardi asendamise kohta grupistartidega pooldasid ühist minekut  just eliitsuusatajad, aga ka enamuses rühmades leiti, et nii kaoks senine ühistunne. Pea et viiendik rõhutas,  et koos startimine on neile oluline.

Pisut  korralduslikest asjust veel. Praegust maratoniürituste programmi peab  piisavaks ligi 60 % ja välissuusatajate (26 riigist) hinnang  on lausa 93 % - neile meeldib siin pea et kõik. Eriti oluliseks on osalejate arvu kasvades kerkinud igat sorti logistilised lahendused. Sõitjad on ses suhtes endale lahendused leidnud ja pea et 2/3 küsitletuist kasutab kas siis ühist bussi või pannakse kokku autosse mahtuv seltskond. Uurides muid maratoni edasiarendamise küsimusi leidis enam kui 1/3 , et tahetakse paremat rada, ehkki samas mõistetakse keerukaid ilma - ja lumeolusid, mis seda alati teha ei lase. Samuti kerkis esile ka finišiala arendamise vajadus ( ca 20% arvamus), samuti toodi mitmeid muid valdkondi, nagu võimalikud pesemis- ja saunavõimalused, rajale suuremate kilomeetritähiste paigaldamine, kohta näitavate tabloode ülespanekut erinevatesse raja punktidesse, aga ka soodsamat osalustasu. Kokkuvõtvalt märkis üle veerandi küsitletuist, et Tartu maratoni senise üldise arenguga võib rahule jääda.

Jakob Remmeli töö analüüsiv osa keskendub järgnevalt pilguga ettepoole, leidmaks  seosesid  osalejate rahulolu ja maratoni jätkusuutlikkuse vahel. Mahukast osast olgu siinkohal välja toodud mõningad olulisemad nüansid.

Esmalt just see, et tulevikus tuleks püüda muuta suusamaratonist osalejad enam tarbijast partneriteks, nagu soovitavad ka mitmed jätkusuutlikkuse teooria autoriteedid. See aga algab vahel mõnest pisiasjast, mis võib  uskumatult tähtsaks osutuda või vastupidi – ka rajal olijatele mõne meeldiva nüansi lisada.

Teisalt on maratoni tulevik seotud ka uue põlvkonna pealtulekuga, kuna ka  käesolev uuring näitas , et kõige madalam rahulolu maratoni osas valitses just M20 ja M21 vanuseklassides ning seda nii noormeeeste kui neidude hulgas. Ning kui vaadata ka Tanel Pärnamaa uuringut, siis on viimastel aastatel just see vanuserühm ka kahanenud. Kuidas saada lõpptulemusena rajale rohkem noori ja ka naisi. Et läbi üldise suusaoskuse ja – harrastuse kasvu tekiks kaugem eesmärk – kunagi ka maratonirajale jõuda, kasutamaks meie teiste maratonide n.ö. Estoloppeti sarja mitmekülgseid võimalust. Et tee tippürituseni , miks mitte siis ka Worldloppetti maratonideni kulgeks loomulikku rada.

Käsitledes maratoni korraldajate valmidust muudatusteks  kui üht võtmetegurit, kerkib taas esile see pika ja lühikese maa sõit. Kuidas need omavahel sobitada ja kuidas just osaleja siis sellest endale parima variandi leiab. Sama dilemma jääb ka stardikorralduses, kus lahknevus ees ja tagapool tulijate hinnagutes on praegu suhteliselt erinev. Aga on selge, et korraldajad peavad siin kõigi jaoks optimaalseima variandi leidma

Programmilises  pooles tundus juba uuringu läbiviimise ajal ja sai ka sel aastal kinnitust , et uudne teatemaraton on toonud maratonirajale uue ja atraktiivse osalusvormi.  Just sel ajal, nädal varem, kui käib ettevalmistus suureks sõiduks – on paras üht paraja pikkusega etappi proovida, korraldajatel oma tiime kontrollida ja teateseltskondadel endil  kambavaimu tekitada.

Mida ka töös ei  arutletaks, jääb aga peamiseks, nagu   mistahes suusamaratoni puhul ikkagi rada ja selle kvaliteet. Kui pooled eliitsõitjatest ja pea et 35 % ülejäänutest näevad selles veel arenguruumi, siis ei jää meil küll üle muud kui esmalt ikka ja jälle lootvalt taeva poole vaadata. Nii see on ja olgu see siinkohal küll minu isiklik seisukoht ja kahtlus, aga kas me üldse oma ilma- ja lumeoludes, hoolimata seejuures Eesti kõikide aegade parimast rajatehnikast ja meeste oskustest suudame valmistada raja, mis peaks vastu peagi kuskile kümne tuhande piirimaile  jõudvale osalejate väele. See võib õnnestuda, aga reeglina ikkagi vähem kui juhtudel kus seisame fakti ees, et suusarada on sel aastal taas maratoni suurim probleem. Just eelmise nädala suhteliselt pehmed ilmad panid mind maratonirajal sõites jällegi seda mõtet mõtlema , kui juba esimeste kilomeetritega tuli paarist - kolmest vesisest nõost läbi sõita. Aga milline on veel olukord Elva jõe taga … Nii et taoline olulisi tagasilööke toov  ja jätkusuutlikkust ähvardav tegur ripub meie pea kohal iga maratonisõidu eel.

Tõstatatud küsimused on Jakob Remmeli uurimuse viimases osas leidnud mitmekülgset analüüsi ka maratoni korraldajate Indrek Kelgu ja Kunnar Karu aruteludes. Üldistavalt on nad mitmeid uuringutes ilmnenud tendentse ka ise märganud, mida nüüd saadud hinnangud ja arvamused veel kinnitavad. Nagu kas või see kilomeetrimärkide ettepanek, mille tulemusena seisavad nüüd kahel pool rada ilusad ja suuremõõdulised tähised, märkimaks , palju veel Elvani maad. Muidugi on selgelt ka neid asju  ( pesemine, kohatablood jm.) mis on küll sõitjate aspektist arusaadavad, aga materiaalselt hetkel siiski teostamatud. Mida aga nende ridade autor tahaks näha, oleks see, kui me ühe meie kõige esinduslikuma suusa- ja liikumiskultuuri üritusele leiaks väärika mahu rahvusringhäälingu veebruarikuises kavas. Ning me ei jahiks  , ega ületähtsustaks selles siis ainuüksi liidrite minekut, vaid leiaks piisavalt ruumi ka selle suusasõidu olulisemale osale – meie enda rahva suusalustile. Nagu me suurepäraste ülekannete kaudu tantsu- ja laululusti näidates teeme. Asi on seda väärt.

Võttes kokku sellise üldistava arutelu Tartu maratoni jätkusuutlikkuse üle, lõpetaksin  uuringu autori Jakob Remmeli öelduga, et
jätkusuutlikkuse ja positiivsete arenguperspektiivide eelduseks kujuneb kõigi jätkussuuutlikkust tagavate tegurite kompleksne edasiarendamine, mõeldes ja tegutsedes veelgi suuremalt kui seni. Tunnustades ja rakendades ellu innovatiivset juhtimist ja uuenduste stimuleerimist, läbipaistvat koostöövalmidust ning siht- ja sidusrühmade muutmist tarbijatest partneriteks.

Nagu ta ühe visioonina märgib veel –
miks ei võiks Tartu maraton tõusta „viie edukama maratoniriigi“ hulgas püsimise tasandilt teistele eeskuju andva esikolmiku tasandile.

Aga selleks saame me kõik anda oma osa, kui me seda koos tegutsedes soovime teoks teha. Nii sõites kui sõitmise korraldamist toetades…

Picture
Nagu ikka - määravad mistahes tegevuse jätkusuutlikkuse eelkõige ikkagi inimesed ! Nende pühendumus, tahe ja armastus tehtava suhtes... Aet ( Nurk) on üks Tartu maratoni vaimu hoidjaid ja nii paljude , paljude hea aitaja ja järjel hoidja. Suured tänud Sulle ! / Foto : K. Zilmer
Powered by Create your own unique website with customizable templates.