Ujumise ja suusatamise oskusest
Usun, et mõnigi, kes siin, suusatamise lehekülgedel käinud, pole ehk tähelegi pannud, et kohe pealkirja kõrval seisab selle suusaveebi hüüdlause ehk slogan ( vaata siis üles ! )...
Miks ma sellise lause sinna panin, aga eks see ole lähtumine elulise tähtsuse vaatenurga alt. Ujumine on ju eluliselt tähtis oskus ja meil ei tohiks küll koolist välja jõuda ükski laps ilma ujumisoskuseta, sest kunagi ei tea, millal seda vajab läheb ja selle oskuse kaudu vahel lausa ellu jäädaksegi... Nii et seetõttu saigi ujumist esimesena mainitud.
Miks ma sellise lause sinna panin, aga eks see ole lähtumine elulise tähtsuse vaatenurga alt. Ujumine on ju eluliselt tähtis oskus ja meil ei tohiks küll koolist välja jõuda ükski laps ilma ujumisoskuseta, sest kunagi ei tea, millal seda vajab läheb ja selle oskuse kaudu vahel lausa ellu jäädaksegi... Nii et seetõttu saigi ujumist esimesena mainitud.
On ikka mõnus tunne küll, kui äkki ei pea enam varvastega põhjast lükkama ja suudad ujuda isegi ümber suure kivi...ning oskadki juba ujuda ! /Foto : K. Zilmer
Suusatamisega pole nii tõsised lood . Noh, kui ei oska, pole häda midagi, aga siiski - meil Eestis võiks tingimustest ja traditsisoonidest ja paljudest muudest teguritest lähtudes tõesti - osata ikkagi suuskadel liikuda. See poleks mitte niisama kohustus, vaid niimoodi tehtaks endale selgeks üks vaheldusrikkamaid ja kogu elu jooksul kasutatav liikumisviis. See lihtsalt kuulub ju meie põhjamaise olemise juurde...
Nii et räägime nüüd ujumisest !
Ujumise selgeks saamise võimalusi on väga erinevaid. Kas õpetavad ema - isa, õpid ise, antakse oskus koolitunnis või tuleb veega hakkama saamine kuskil suvisel ujumiskursusel, nagu möödunud sajandi 70-ndatest Pühajärve rannas tehtud pilt näitab. Igal suvehommikul tuli ujumisõpetaja platsi, siis saabusid suvitajad ja kohalikud oma põnnidega ja läkski ujumisõpe lahti. Lusti ja sulistamist kui palju, aga hea oli ka see, et tundi jälgivad vanemad said näha , kuidas ja missuguseid harjutusi teha tuleb... Ei tea, miks niisugused kursused praegu senisest rohkem toimuda ei võiks, sest see on heade ilmadega kõige odavam ujumise õppimise võimalus...
Nii et räägime nüüd ujumisest !
Ujumise selgeks saamise võimalusi on väga erinevaid. Kas õpetavad ema - isa, õpid ise, antakse oskus koolitunnis või tuleb veega hakkama saamine kuskil suvisel ujumiskursusel, nagu möödunud sajandi 70-ndatest Pühajärve rannas tehtud pilt näitab. Igal suvehommikul tuli ujumisõpetaja platsi, siis saabusid suvitajad ja kohalikud oma põnnidega ja läkski ujumisõpe lahti. Lusti ja sulistamist kui palju, aga hea oli ka see, et tundi jälgivad vanemad said näha , kuidas ja missuguseid harjutusi teha tuleb... Ei tea, miks niisugused kursused praegu senisest rohkem toimuda ei võiks, sest see on heade ilmadega kõige odavam ujumise õppimise võimalus...
Polnud siis ka mingeid super siseujulaid, ega SPA-sid, seetõttu võeti looduslikest tingimustest maksimum... Ega muidugi igal pool Eestis polnud neidki ujumisvõimalusi, mõnes kohas olid jõed või järved ohtlikud või pehmete ja soiste kallastega, nii et ka mul endal tuli 1964.aastal Tartu ülikooli astudes mõelda - kas suudan 100 meetris ajanormi täis ujuda või lähen 400 meetri läbiujumise peale. Et ujumistehnika oli , nagu siis öeldi - " vene kirve tasemel ", siis otsustasin oma jooksuvõhma abil just pika maa ette võtta , ehkki sealgi oli viimase 25 läbimine päris suur vaev ja hakkas üha enam mingit sumamist, mitte ujumist meenutama...
Miks ma siia sellise enda näite sisse tõin , aga ega nüüdki näeme kehakultuuri sisse astuvate tudengitega enam-vähem sama ebaühtlast pilti. Oma erialal ollakse igati tublid , aga ujumine on kuhugile sinna - sulistamise/ suplemise tasemele jäänud ja teda ei peeta mõne spordiala harrastamisel eriti vajalikuks. Ei tea, kust selline arusaam on tulnud, kuna ujumine on üks esimesi ja head põhja laduvaid tegevusi, kust just nii hingamislihaste kui kogu kere ja käte pool endale tugevuse ja võimekuse saab. Lisaks sellele areneb juba tõsisemalt ujumisega tegelemisel see aina edasi. Kui siis aga ujumisega tegeleda ei meeldi, saab selle juurest mistahes spordiala trenni edasi minna. Nii on mõnegi spordiala treener, ka suusatamises, oma kasvandiku kohta öelnud - ta tuli mulle ujumise juurest, igati hea taustaga, aga nüüd peame pisut ka suusatamise poolt järgi aitama. Minu teada, alustas Andrus Veerpalugi sportimist just ujumisest, mille järel jätkus siis suur suusatamiskarjäär.
Et ujumisest tehakse juttu ikkagi suusalehel, siis tahaksin siinkohal rääkida positiivsetest näidetest, kuidas läbi suusatreeningutes kasutatud ujumiste kasvas nii treenitus kui ka ujumisoskus. Nii et sügisel taas ülikooli ujumistundi minnes olid minugi õppejõud üllatunud - kust see sinu ujumistase nii võimsalt on edasi läinud. Ikka vees olemise läbi, võinuks öelda, aga ega neid Kääriku järve ujulaotsi saanudki kokku lugeda. Mõnel suvisel päeval sai seal tundide viisi ujutud ...kogu Abelite pundiga.
Miks ma siia sellise enda näite sisse tõin , aga ega nüüdki näeme kehakultuuri sisse astuvate tudengitega enam-vähem sama ebaühtlast pilti. Oma erialal ollakse igati tublid , aga ujumine on kuhugile sinna - sulistamise/ suplemise tasemele jäänud ja teda ei peeta mõne spordiala harrastamisel eriti vajalikuks. Ei tea, kust selline arusaam on tulnud, kuna ujumine on üks esimesi ja head põhja laduvaid tegevusi, kust just nii hingamislihaste kui kogu kere ja käte pool endale tugevuse ja võimekuse saab. Lisaks sellele areneb juba tõsisemalt ujumisega tegelemisel see aina edasi. Kui siis aga ujumisega tegeleda ei meeldi, saab selle juurest mistahes spordiala trenni edasi minna. Nii on mõnegi spordiala treener, ka suusatamises, oma kasvandiku kohta öelnud - ta tuli mulle ujumise juurest, igati hea taustaga, aga nüüd peame pisut ka suusatamise poolt järgi aitama. Minu teada, alustas Andrus Veerpalugi sportimist just ujumisest, mille järel jätkus siis suur suusatamiskarjäär.
Et ujumisest tehakse juttu ikkagi suusalehel, siis tahaksin siinkohal rääkida positiivsetest näidetest, kuidas läbi suusatreeningutes kasutatud ujumiste kasvas nii treenitus kui ka ujumisoskus. Nii et sügisel taas ülikooli ujumistundi minnes olid minugi õppejõud üllatunud - kust see sinu ujumistase nii võimsalt on edasi läinud. Ikka vees olemise läbi, võinuks öelda, aga ega neid Kääriku järve ujulaotsi saanudki kokku lugeda. Mõnel suvisel päeval sai seal tundide viisi ujutud ...kogu Abelite pundiga.
Uju mõnuga !
Emeriitprofessor Rein Haljand tööhoos
Kui sa just tippujuja pole ja tahad ujumist vaid kui treeningvahendit kasutada, siis sea endale eesmärgiks, et see tegevus oleks mõnus, et iga tõmme läheks täie ette. Selleks peaks nagu suusatamiseski, end - liikuma saama. Et ei käiks üks summimine, vaid toimuks ikkagi tõmme ja libisemine. Just libisema pead saama, sest nii algabki ujumise nautimine...
Ujumistehnika osas ei hakkaks ma siinkohal pikki nõuandeid andma, sest Eestis on sellealane kompetents maailmatasemel. Hea kolleeg , emeriitprofessor Rein Haljand on loonud ujumistehnika osas head materjalid, mida leiad veebist - http://swim.ee/models/index.html . Tõsi, seal on küll valdavalt tipptasandi ja inglisekeelsed ( kuna lehekülge kasutab lai ujumishuviliste ring üle maailma ) näited, aga kogu leitav tehnika aluste seletamine sobib kellele tahes ja ega siis algaja või harrastaja pea end teistmoodi püüdma vees edasi saada. Lisaks võib lugeda Marit Sultsi materjale, kus samuti kõik põhiseisukohad eestikeelselt ja pisut lihtsamalt sees
http://www.valgavg.edu.ee/loputood/Marika%20Sults/marikasults/index.html .
Täiusliku algõpetuse materjali leiab ka TLÜ-s välja antud DVD- st , kus Rein Haljandi juhendamisel viidi läbi kogu ujumise tehnika alõpetus.
Mis aga praktilise ujumise poole pealt kindlamast kindlam - mida rohkem ujud, oma liigutuste üle mõtled ja neid kontrollid, seda paremaks see läheb... Paljud ütlevad, et ujudes peab tunnetama, kuidas vesi sind kannab ja kuidas sa end sellest läbi "vead". Niimoodi kannatab siis rahulikus tempos, korralike pööretega ( basseinis) ujulaotsi katta ja selline ujumine sobib nii treenimiseks kui ka lõdvetatavaks, taastavaks tööks.
Ujumistehnika osas ei hakkaks ma siinkohal pikki nõuandeid andma, sest Eestis on sellealane kompetents maailmatasemel. Hea kolleeg , emeriitprofessor Rein Haljand on loonud ujumistehnika osas head materjalid, mida leiad veebist - http://swim.ee/models/index.html . Tõsi, seal on küll valdavalt tipptasandi ja inglisekeelsed ( kuna lehekülge kasutab lai ujumishuviliste ring üle maailma ) näited, aga kogu leitav tehnika aluste seletamine sobib kellele tahes ja ega siis algaja või harrastaja pea end teistmoodi püüdma vees edasi saada. Lisaks võib lugeda Marit Sultsi materjale, kus samuti kõik põhiseisukohad eestikeelselt ja pisut lihtsamalt sees
http://www.valgavg.edu.ee/loputood/Marika%20Sults/marikasults/index.html .
Täiusliku algõpetuse materjali leiab ka TLÜ-s välja antud DVD- st , kus Rein Haljandi juhendamisel viidi läbi kogu ujumise tehnika alõpetus.
Mis aga praktilise ujumise poole pealt kindlamast kindlam - mida rohkem ujud, oma liigutuste üle mõtled ja neid kontrollid, seda paremaks see läheb... Paljud ütlevad, et ujudes peab tunnetama, kuidas vesi sind kannab ja kuidas sa end sellest läbi "vead". Niimoodi kannatab siis rahulikus tempos, korralike pööretega ( basseinis) ujulaotsi katta ja selline ujumine sobib nii treenimiseks kui ka lõdvetatavaks, taastavaks tööks.
Kui palju peaks siis ujuma ?
Ralf Tribuntsovi krool / foto: Tairo Lutter /ÕL
Ega siin saa valmisretsepte anda. Kui on head olud, sisetingimuste puhul ka soodsad hinnad ( päris tasuta võimalusi on siiski vähe), siis peaks see treeningetapi eesmärkidest lähtuvalt toimuma. Välitingimustes - jõgedes, järvedes, meres määravad muidugi ilma ja vee temperatuurid. Mõned suved on küll eriti soodsate tingimustega ja näiteks suusatreeningute tegemisel võib päevaste ujumiskordade arv isegi 4-5 juurde tõusta. Jälgisin omal ajal Käärikul treeninud NL suusakoondislasi, kelle ujumine käis nii. Hommikul tehti hommikvõimlemise lõppedes kerge, võib öelda isegi öelda - karastav, virgestav ujumine ilma erilise koormuseta, sest põhitreening ootas ees . Teine ujumine lõpetas hommikupoolse treeningu ja oli ehk pisut pikem, aga kandis sellist taastavat , lõdvestavat rolli. Kolmas ujumine käis teise , õhtupoolse treeningu lõppu ja oli ehk veelgi pikem ja lõdvestavam. Neljandat korda tuldi vette pärast õhtusöögijärgset pallimängu, et higi maha saada. Viienda korra võttis mõni ette veel enne magamaminekut. Suvel, kui käib just põhja ladumine, leiab ujumine sageli sellist kasutamist. Muidugi , peab olema hea lähedal tulla , nagu seda Käärikul oli ja on, aga kui peab vee äärde jõudmiseks pikema käigu või sõidu ette võtma, siis jääb kordade arv selgelt vähemaks...
Õnneks on paremad spordibaasid ikka veekogude äärde ehitatud ja sellel samal NL koondisel oli Käärikult Tehvandile asudes üks suuremaid muresid, et järv jäi seal kaugemale ja polnud võimalik niimoodi, iga kell ujuma lipata.
Omaette programm on aga siis, kui puhkepäev järve või mere ääres veedetakse, kus enamalt jaolt "vees elataksegi". Sellist naudingut meie ilma ja veeolud vahel ikkagi pakuvad. Kui nüüd mõni treener hirmsalt kardab , et sellise ujumispäevaga jääks nagu midagi tähtsat, erialast tegemata, siis on see küll asjata kartus. Vastupidi, treeningrutiini saabki ainut selliste meeldivate "vahepõigetega" lõhkuda. Ja kui siis veel mingeid jänne välja mõelda või lisaks ka palli taguda, siis on õhtuks väsimus "maha murdmas". Eriti käib see laste- ja noorte treeningu kohta, kus ei peaks kogu aeg erialase treeningu kohustus "kuklas istuma", sest paljudel juhtudel hoomatakse hiljem, et just üldkehaline ( ka ujuda võinuks rohkem !) treening oleks saanud tõhusam olla. Eks täiskasvanute ja profimate sportlaste puhul ole suvine töö tõesti erialasem, aga sageli on just nemad need , kes enesetundest ja treeningmeeleolust lähtuvalt end vahel, enamasti kas kohe- talve järel või enne pingelist talve "soojale maale ja tervisvetele" saadavad, kus ujumistki on parasjagu...
Toon oma kirjutistesse näiteid ikka meie tuntud treenerite tööpraktikast ja siinkohal olgu siis üks näide Abelite suvetreeningutest. Meie lemmik ujumispaigaks oli ikkagi Kääriku järve ujula, kus siis puhkepäeval tekitas Herbert Abel , nagu ikka, midagi spontaanset. Ja selleks sai ujumise teatevõistlus. Seisnes see selles, et tehti kahelised võistkonnad ja jõukatsumine võis alata . Sel ajal kui võistkonnakaaslane ujus, tuli tema partneril joosta piki ujumissilda teise otsa ja kaaslase kohale jõudes ise vette hüpata... Ja nii kestis see jänn mitmeid tunde. Vahepeal tehti võistkonnad ringi ja " puhkepäev " oli nagu märkamatult jõukatsumiseks läinud...
Omaette ujumismõnud olid aga n.ö. Riia mereranda tehtud väljasõidud, kus nauditi kauneid Lätimaa randasid, vahelduvat düünimaastikku ja võrratuid lõkkeõhtuid , suurte eluliste filosofeerimistega ( ning kuumade ilmadega kahtlaseks muutunud lastevorsti praadides). Kõik jäid ellu, tegid uskumatult kurnavaid luitematku ja ujusid ligunemiseni. Kõike seda võttis üles ühel aastal isegi Eesti spordifilminduse Guru Hans Roosipuu ja tegi filmi " Otsin luiteid "
Talvel aga tehti nende luidetel ja merevees karastanutega suusaradadel ... puhas töö !
Nii et ujumist tehke igasugust, aga kui palju täpselt, selle osas jäängi ma vastuse võlgu. Võimalikult palju , kui ikkagi vastust tahate ! Usun, et ujumist ei saa kunagi palju, seda võib üleliia minna tõesti vaid tippujujatel endil ...
Õnneks on paremad spordibaasid ikka veekogude äärde ehitatud ja sellel samal NL koondisel oli Käärikult Tehvandile asudes üks suuremaid muresid, et järv jäi seal kaugemale ja polnud võimalik niimoodi, iga kell ujuma lipata.
Omaette programm on aga siis, kui puhkepäev järve või mere ääres veedetakse, kus enamalt jaolt "vees elataksegi". Sellist naudingut meie ilma ja veeolud vahel ikkagi pakuvad. Kui nüüd mõni treener hirmsalt kardab , et sellise ujumispäevaga jääks nagu midagi tähtsat, erialast tegemata, siis on see küll asjata kartus. Vastupidi, treeningrutiini saabki ainut selliste meeldivate "vahepõigetega" lõhkuda. Ja kui siis veel mingeid jänne välja mõelda või lisaks ka palli taguda, siis on õhtuks väsimus "maha murdmas". Eriti käib see laste- ja noorte treeningu kohta, kus ei peaks kogu aeg erialase treeningu kohustus "kuklas istuma", sest paljudel juhtudel hoomatakse hiljem, et just üldkehaline ( ka ujuda võinuks rohkem !) treening oleks saanud tõhusam olla. Eks täiskasvanute ja profimate sportlaste puhul ole suvine töö tõesti erialasem, aga sageli on just nemad need , kes enesetundest ja treeningmeeleolust lähtuvalt end vahel, enamasti kas kohe- talve järel või enne pingelist talve "soojale maale ja tervisvetele" saadavad, kus ujumistki on parasjagu...
Toon oma kirjutistesse näiteid ikka meie tuntud treenerite tööpraktikast ja siinkohal olgu siis üks näide Abelite suvetreeningutest. Meie lemmik ujumispaigaks oli ikkagi Kääriku järve ujula, kus siis puhkepäeval tekitas Herbert Abel , nagu ikka, midagi spontaanset. Ja selleks sai ujumise teatevõistlus. Seisnes see selles, et tehti kahelised võistkonnad ja jõukatsumine võis alata . Sel ajal kui võistkonnakaaslane ujus, tuli tema partneril joosta piki ujumissilda teise otsa ja kaaslase kohale jõudes ise vette hüpata... Ja nii kestis see jänn mitmeid tunde. Vahepeal tehti võistkonnad ringi ja " puhkepäev " oli nagu märkamatult jõukatsumiseks läinud...
Omaette ujumismõnud olid aga n.ö. Riia mereranda tehtud väljasõidud, kus nauditi kauneid Lätimaa randasid, vahelduvat düünimaastikku ja võrratuid lõkkeõhtuid , suurte eluliste filosofeerimistega ( ning kuumade ilmadega kahtlaseks muutunud lastevorsti praadides). Kõik jäid ellu, tegid uskumatult kurnavaid luitematku ja ujusid ligunemiseni. Kõike seda võttis üles ühel aastal isegi Eesti spordifilminduse Guru Hans Roosipuu ja tegi filmi " Otsin luiteid "
Talvel aga tehti nende luidetel ja merevees karastanutega suusaradadel ... puhas töö !
Nii et ujumist tehke igasugust, aga kui palju täpselt, selle osas jäängi ma vastuse võlgu. Võimalikult palju , kui ikkagi vastust tahate ! Usun, et ujumist ei saa kunagi palju, seda võib üleliia minna tõesti vaid tippujujatel endil ...
Kas konna või krooli ?
See on hea küsimus, mida kindlasti küsib see, kes tahab täpselt teada, millisega ujumisstiiliga end paremaks saab teha.
Niipalju kui mina seda Abelite ujumistegevust mäletan, siis meie olime ikka krooli kasutajad. Muidugi, see viis rohkem ja kiiremini edasi, aga ega meil muud vaja olnudki. Kui nüüd lihastöö poole pealt vaadata, siis on kroolis hea ja vahelduv käte töö , nagu vahelduvatõukelistes suusatamisviisideski. Lisaks toimuvad ka n.ö roteeruvad liigutused. Konna ehk rinnuli ujudes saavad mõlemad käed üheaegselt töötada, nagu paaristõugetes. Nii et siit kooruvadki välja erinevad lihastööd , nagu seda ka suusatamises vaja läheb. Mida aga nii need kui siia lisatav seliliujumine kindlasti annavad, on liigutuste sujuvus ja eriti just hea töö ja taastumisreziiimi tekitamine. Muidugi, tõstes võ langetades liigutuste sagedust ja tõmmete tugevust on ujudes koheselt võimalik tekitada imehästi intensiivsuse muutusi ja niimoodi viia end ka uutesse tööreziimidesse, mida vajatakse ühel või teisel erialasel tegevusel.
Loodan, et saame sel teemal veel lugu edasi arendada.
Kui nüüd aga ilmad taas lubama hakkavad, siis sööstke ikka - vetevoogudesse!
Suvisema suve ootuses !
29.juunil 2014
Niipalju kui mina seda Abelite ujumistegevust mäletan, siis meie olime ikka krooli kasutajad. Muidugi, see viis rohkem ja kiiremini edasi, aga ega meil muud vaja olnudki. Kui nüüd lihastöö poole pealt vaadata, siis on kroolis hea ja vahelduv käte töö , nagu vahelduvatõukelistes suusatamisviisideski. Lisaks toimuvad ka n.ö roteeruvad liigutused. Konna ehk rinnuli ujudes saavad mõlemad käed üheaegselt töötada, nagu paaristõugetes. Nii et siit kooruvadki välja erinevad lihastööd , nagu seda ka suusatamises vaja läheb. Mida aga nii need kui siia lisatav seliliujumine kindlasti annavad, on liigutuste sujuvus ja eriti just hea töö ja taastumisreziiimi tekitamine. Muidugi, tõstes võ langetades liigutuste sagedust ja tõmmete tugevust on ujudes koheselt võimalik tekitada imehästi intensiivsuse muutusi ja niimoodi viia end ka uutesse tööreziimidesse, mida vajatakse ühel või teisel erialasel tegevusel.
Loodan, et saame sel teemal veel lugu edasi arendada.
Kui nüüd aga ilmad taas lubama hakkavad, siis sööstke ikka - vetevoogudesse!
Suvisema suve ootuses !
29.juunil 2014
