Arvo Raja : Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ...
Estoloppeti suurte tegijate ( pean selle all silmas kõikidel sõitudel osalenud 6 meest ) hulgast sain esimesena jutujärjele peaaegu et naabrimehega - Arvo Rajaga Leppneemest. Sõidan sageli rattaga mööda tema hästi kenast kodust Lännemäe teel , kaunil kaldapealsel, aga kohtume ka Arvo tööasjus, kuna ta pole ka oma ametiga kuhugile kaugele läinud . Tema hoole all on Imatra Elektri Viimsi piirkonnas projektijuhina mitmed tööd , mida kõike saab ikka selle all kokku viia, mis meile selle nii vajaliku teenuse tagab. Viimati käis ta meil , Metsaääre teel üht kaabliriket "ohjamas " ja kui ta korraks suure jaotlaga kapi lahti tegi, võttis see mu tummaks...
Vinge värk , sinna sisse ju igamees niisama "sorima " ei pääse ...
Vinge värk , sinna sisse ju igamees niisama "sorima " ei pääse ...
Päev enne Alutaguse maratoni, kella 10 paiku leidsin Arvo koos meestega ühel teisel "objektil ". Haabneemes , Merelaine tänava nurga alajaamas tõsist renoveerimistööd tegemas. Meestel
( nende hulgas veel mitmel endisel spordimehel) olid suure kaablirulli otsad vanassse veneaegsesse silikaatpunkrisse veetud, uued seadmed sisse pandud ja nagu nad ise kinnitasid, siis võiks poole silikaadimürakast mahagi lammutada, sest uus aparatuur on kompaktne ja otsast otsani täpseid elektrividinaid täis...
Saan Arvo äärmist täpsust ja oskusi nõudva töö juures korraks pausi pidama ja asun tasapisi tema suurt suusalembust uurima. Ega sellele, juba 17 aastat sõidetud Estoloppeti n.ö. faktilisele poolele ole tal vist midagi lisada, aga ehk siis selgitaks - kuidas see suusamaratonide "armastus" ikkagi algas ?
" Peale sõjaväge asusin tööle äärmiselt spordilembelisse asutusse - Eritööde REV nr. 1 ja siis , mindi, nagu sel ajal kombeks, ametiühingu eestvedamisel koos ka Tartu maratoni sõitma. Just neil suurimate osalejatega maratoniaastatel. Mäletan , et mul oli rinnanumber kuskil 11 tuhandega. Edasi tegin ikka sõite siin ja seal ning kui maratonid end Estoloppetiks ühendasid, siis oli loomulik, et võtan ikkagi kogu "paketi " ette. Ja nii ta ongi nagu märkamatult läinud, ilma et oleks kordagi tulnud mõtet mõni sõit vahele jätta... "
Pärin äärmiselt vitaalselt ja reipa olemisega Leppneeme mehelt : " Kas on meeles ka mõni selline tegur, mis oleks kogu Sinu maratoniseriaali ära rikkunud, see tähendab - mõni sõit oleks vahele jäänud "
" Ei meenu küll " sõnab AR peale lühikest mõttepausi " Tõesti ei tule ette, et oleksin kunagi kas haigest peast või lausa palavikuga sõitnud. Tervis on hea püsinud, sest olen end regulaarselt liikumas hoidnud. Ja muidugi olen juba varakult kõik muud elu-olu asjad sõitude järgi seadnud ja nii ka igasse kohta starti jõudnud. Eks ole ka kogemust juurde tulnud, nii et kõik on justkui plaani järgi käinud . Nii et mulle on see on olnud väga meeldiv ja emotsioone pakkuv aeg küll".
" Aga treenimine ja ettevalmistus, kuidas see on kulgenud ? " tunnen huvi
" Minul on kogu ettevalmistuse põhjaks eelkõige igapäevane töö ja seda ju valdavalt välistingimustes , iga ilmaga , nagu suusatadeski. Kui oled ikkagi täis päeva objektil, rahmeldad ringi, siis pole nagu pikema sportliku pingutusega ka ju mingit muret . Ega ma ainult suusata ka, sest suvisel ajal meeldib mul käia igat sorti orienteerumistel ja ka jooksudel. Rogainidel paned näiteks vahel 8 tundi jutti, nii et mingi lühem suusamaraton on selle kõrval naljanummer "
" Kuidas töökohas kaaslased sinu harrastusse suhtuvad "
" Eks ikka tunnustuse ning huviga ja et olen ka töökohta ka mõned suusapildid üles pannud, siis on mu tegemised üldteada. (Mehed kõrvalt naerdes : On jah teine oma maratonidega meil väheke imelik.... ) Ega ma saa oma harrastuste tõttu muidugi töö asjus midagi uisapäisa teha, sest see elektrivärk seda ju ei salli. Ja nagu tead, me peame olema valmis tegutsema igal ajal... ning neid kriitilisi perioode ikka tuleb... "
Tunnen, et ega saa siin mehi pikemalt kinni pidada, sest kuskil on ju keegi voolu ootamas, kuid ühe jututeema võtame enne minemist siiski veel üles - see on mullune 90. Vasaloppet...
" See sõit sai mul tõesti lausa vanaisapoolse "kingitusena" tehtud, sest sain vanaisaks ja otsustasin selle sõidu pühendada oma lapselapsele. Et oleks mitte ainult vanaisa jutt , vaid ikkagi ka kokreetselt tehtud suurem tegu. Igati mõnus sõit oli ja sattusin seal ka sinu kolleegi Reeda Tuulaga kokku. Lasin teda toitlustuspunktis ette, nagu ikka daami, sest rootsi mehed tahtsid teda päris kõrvale pressida... Elamus, kogemus ja pingutus missugune ... "
Nii me siis selleks korraks lahku lähemegi - mina oma tööle ja Arvo Raja ( Estoloppeti üks kuuest teenekaimast osalejast - Alati kohal - seltskonnast ) suurte lõikekääridega kaablipundi kallale, et lambid peagi taas süttiks ja elu edasi kulgeks...
Homme, 17. Alutaguse suusamaratonil on AR aga taas kohal, number - ALATI KOHAL - üll..
Viimsis, 06. veebruaril 2015
Viimsis, 06. veebruaril 2015