Meie mehed meistriklassi hindamas
Pilt Tehvandi hüppekohtunike töömailt 2011.aasta Juunioride MM-l, kus ühena hindas siis stiili ka Ago Markvardt /foto : KZ
Kui 2017. aasta jaanuaris, järjekordsel kahevõistluse (KV) MK etapil tuntud Itaalia suusakeskuses Val di Fiemmes oli ka eestlaste "leer" 5 võistleja, treenerite ja hooldemeeste näol kenasti esindatud, siis neist omaette rida oli samas ajamas veel üks Eesti mees - Vahur Tasane. Võib öelda, et seekord lausa ajaloolise tegelase rollis - nimelt asudes esmakordselt nii kõrgel (MK ) tasandil KV hüppevõistluses stiilipunkte andma. Olgu siinkohal kohe lisatud, et sama ametit pidas kohe järgneva nädala etapil prantsuse keskuses Chaux - Neuves Ago Markvardt. Nii et olime siis andmas rahvusvahelisse suusaellu ka taolist uut panust, aga toomas sellelaadset kogemust sealt ka kodukanti...
Siinkohal on sobiv meenutada, et juba veeransada aastat tagasi, FIS-i tegemistega kokku puutudes nägime seda laia tegelaste võrgustikku, kes suusaalade arenguid kavandab ja taustajõuna (kohtunike, korraldajatena, mitmesuguste tehniliste asjatundjatena) neid siis ka ellu viib. Nende hulgas sai üheks "abistavaks-nõustavaks " jõuks eestlastele endine Soome Suusaliidu peasekretär ja siis ka FIS-i KV komitee auliikme staatuses olnud Esa Klinga. Tema oli see, kes mitmegi küsimuse peale sõnas julgustavalt - Nüüd olete te iseseisva riigina FIS -i liige ja teil on kõik õigused ka kohtunike , komitee liikmetena ja teiste otsustajatena asjades kaasa rääkima hakata. Seda enam, et teil on ju suured suusatraditsioonid ja olete rohkesti NL suurvõistlusi Otepääl korraldanud....Ning kui teil on ses osas abi vaja, võtke ühendust , helistage - oleme olemas ....
Muidugi polnud me suusatamises milleski erinevad teistest Eesti spordialadest, kus senini oli ju kogu rahvusvaheliste alaliitudega suhtlemine käinud ikkagi läbi Moskva. Mõned haruharvad näited, nagu Oleg Sapožnin ning Rein Kasela rattaspordis, või Valdu Suurkask korvpallis lasid pisut ka eesti meestel rahvusvahelist kohtunikutööd teha, aga suusas piirdus kõik ikkagi vaid NL võistluste tasandiga. Nii et sedasi ei saanudki senini suures isolatsioonis toiminud NL süsteem koheselt - Eesti taasiseseisvudes - ka maailma spordikorralduse masinavärki sulanduda. Ehkki kogemust meil jagus , kuna meie NL spartakiaadid ja ka rohked Otepäälgi toimunud üleliidulised võistlused ületasid oma osalejate arvult ja korraldusmahult nüüdseks kätte jõudnud FIS-i võistlussarju. Ja midagi ei saanud ette heita ka meie toonastele kohtunikele, kellele kehtisid siis nii vabariiklikud kui üleliidulised kvalifikatsiooni tasandid.
Kohe, FIS-i mängumaale asudes saatis meid pisut ehk ka enese alahindamise moment, sest olime ikkagi tulnud sellest "teisest süsteemist". Kui aga tõele au anda, siis üheks meie innustajaks sai just kahevõistluse kuulsus Ulrich Wehling, kes 1996.aastal Otepääle võistluse tõi ja kohapealset tegutsemist igati kõrgelt hindas....Tema initsiatiiviks oli ka see, et Allar kohe FIS-i komitee tegevusse kaasati, mille jaoks aga Allaril hiljem lihtsalt aega ei jagunud...
Jah, just siis, 25 aastat tagasi sai selgeks, et ühe spordialaliidu poolt rahvuskoondise ettevalmistamise kõrval peab kindlasti välja kasvama ka oma taustajõudude seltskond, kelle hulka kuuluvad ka omad ning heal rahvusvahelisel tasemel kohtunikud ja tehnilised asjatundjad...
Siinkohal on sobiv meenutada, et juba veeransada aastat tagasi, FIS-i tegemistega kokku puutudes nägime seda laia tegelaste võrgustikku, kes suusaalade arenguid kavandab ja taustajõuna (kohtunike, korraldajatena, mitmesuguste tehniliste asjatundjatena) neid siis ka ellu viib. Nende hulgas sai üheks "abistavaks-nõustavaks " jõuks eestlastele endine Soome Suusaliidu peasekretär ja siis ka FIS-i KV komitee auliikme staatuses olnud Esa Klinga. Tema oli see, kes mitmegi küsimuse peale sõnas julgustavalt - Nüüd olete te iseseisva riigina FIS -i liige ja teil on kõik õigused ka kohtunike , komitee liikmetena ja teiste otsustajatena asjades kaasa rääkima hakata. Seda enam, et teil on ju suured suusatraditsioonid ja olete rohkesti NL suurvõistlusi Otepääl korraldanud....Ning kui teil on ses osas abi vaja, võtke ühendust , helistage - oleme olemas ....
Muidugi polnud me suusatamises milleski erinevad teistest Eesti spordialadest, kus senini oli ju kogu rahvusvaheliste alaliitudega suhtlemine käinud ikkagi läbi Moskva. Mõned haruharvad näited, nagu Oleg Sapožnin ning Rein Kasela rattaspordis, või Valdu Suurkask korvpallis lasid pisut ka eesti meestel rahvusvahelist kohtunikutööd teha, aga suusas piirdus kõik ikkagi vaid NL võistluste tasandiga. Nii et sedasi ei saanudki senini suures isolatsioonis toiminud NL süsteem koheselt - Eesti taasiseseisvudes - ka maailma spordikorralduse masinavärki sulanduda. Ehkki kogemust meil jagus , kuna meie NL spartakiaadid ja ka rohked Otepäälgi toimunud üleliidulised võistlused ületasid oma osalejate arvult ja korraldusmahult nüüdseks kätte jõudnud FIS-i võistlussarju. Ja midagi ei saanud ette heita ka meie toonastele kohtunikele, kellele kehtisid siis nii vabariiklikud kui üleliidulised kvalifikatsiooni tasandid.
Kohe, FIS-i mängumaale asudes saatis meid pisut ehk ka enese alahindamise moment, sest olime ikkagi tulnud sellest "teisest süsteemist". Kui aga tõele au anda, siis üheks meie innustajaks sai just kahevõistluse kuulsus Ulrich Wehling, kes 1996.aastal Otepääle võistluse tõi ja kohapealset tegutsemist igati kõrgelt hindas....Tema initsiatiiviks oli ka see, et Allar kohe FIS-i komitee tegevusse kaasati, mille jaoks aga Allaril hiljem lihtsalt aega ei jagunud...
Jah, just siis, 25 aastat tagasi sai selgeks, et ühe spordialaliidu poolt rahvuskoondise ettevalmistamise kõrval peab kindlasti välja kasvama ka oma taustajõudude seltskond, kelle hulka kuuluvad ka omad ning heal rahvusvahelisel tasemel kohtunikud ja tehnilised asjatundjad...
Oskusi õppides ja pädevust tekitades...
Nüüd, mil Vahur ja Ago MK "esimeste pääsukestena" vastutusrikka koha tööpostil kohtuniketornis (kabiinides A-st kuni E-ni) sisse võtsid ja oma objektiivset hindajapädevust näitama hakkasid, siis oligi lõpuks see aeg tulnud, mil me kunagiste unistuste aegadest reaalse ja järgnevalt uue väljakutseni olime jõudnud.
|
Stiilipunktide andjad - Vahur Val di Fiemmes/ITA ja Ago Chaux - Neuves/FRA
|
Kuid saab meenutada sedagi, et mitutki meest sai neil uutel aegadel saanud stiilikohtuniku suuna poole minemiseks tagant torgitud. Umbes nii, et - ala sa ju tunned, käi mõned koolitused läbi, tee eksam ja siis oled taas oma lemmikalaga seotud, seda juba uues ning vajalikus rollis. Lisaks puutud kindlasti kokku oma endiste võistluskaaslastega ja saad käia ka kunagistes võistluspaikades...
Eks tegutsetud sai ikkagi selle mõttega, et tasapisi pidime ju oma "rahvuslikku" kohtunikukaadrit tekitama hakkama, kuna koos Põhjamaade MV ja ka Continental Cupi võistluste korraldamisega suurenes vajadus ka kodumaiste asjatundjate olemasoluks. Eks alguses tuli siis kiiresti n.ö. "esimesi olemasolevaid" ja ikkagi just hüppeid tundvaid mehi kaasata. Nii näiteks andsid stiilipunkte juba 1996.aasta suvisel FIS-i GP-l Tehvandil Hillar Hein, Fjodor Koltšin ja Indrek Possul. FIS-i pomo Ulrich Wehling jäi igatahes meie meeste tööga rahule, aga siis jäi meil suurte KV võistluste toimumisse auk sisse ja kadus ka huvi ning motivatsioon.
Kohtunikutöös on kaasa löönud ka Eesti KV veteran Rene Meimer, kes nüüdseid MK tasandile jõudnud arbiitreid kiidab, meenutades, et temagi tahtnud peale Lahtis läbi käidud koolitust tõsisemat kohtunikutööd ette võtta, aga vanusepiirang sai selleks, mis teda listilt "reservi" arvas...Nii et veteranid lahkusid ja peale pidi tulema uusi ja noori tegijaid ning seda soovitavalt ikkagi kahevõistlejate/hüppajate endi hulgast...
Omamoodi meenutuseks on ka ehk üks viimaseid jutuajamisi kirgliku suusamehe, kahevõistleja Ilmar Aluveega. Peale treeneritööd, lausa enne traagilist tööõnnetust tuli see rahvusvahelise kohtunikukarjääri teema Ilmariga taas jutuks ja ta kinnitas, et tahaks nüüd veel lisaks töistele tegemistele end tippkohtunikuna teostada...Usun, et Ilmari täpsus, korrektsus ja ala tundmine viinuks teda kindlalt maailma suusahüppe kohtunike tippu... miks mitte aitamaks hinnata ning välja selgitada isegi ka maailmameistreid ja olümpiavõitjaid...Seda enam, et oma kodus, Aluveede sportlikus peres oli ta saanud küll ja küll näha , kuidas oma vaba aega kohtunikutööle pühendati ja see oli nagu nende pere elustiili üks ja lahutamatu osa...
Selle käidud ja käidava arengutee osas tahaks korraks kahevõistluse poolelt põigata murdmaa tegemiste juurde. See innukus, mis algas kunagi suusahuvilisel Tiit Pekil, tekitas meil peagi MK korraldamise "kodumaise" kogemuse, aga ka rahvusvaheliselt hinnatud oskuse ning on heaks näiteks, et pühendunult ja erialaselt end harides hinnatakse varsti sinu erialast kompetentsi kustahes. Nii Tiidu , kui ka Robert Peetsi pühendunud tegevused TD-na Oslo ja Faluni MM-del on ilmekaks näiteks, et meie spetside kompetents on kandnud välja ka FIS-i ning Norra ja Rootsi kui juhtivate suusariikide kõrgeimad nõudmised. Tubli, mehed!
Eks tegutsetud sai ikkagi selle mõttega, et tasapisi pidime ju oma "rahvuslikku" kohtunikukaadrit tekitama hakkama, kuna koos Põhjamaade MV ja ka Continental Cupi võistluste korraldamisega suurenes vajadus ka kodumaiste asjatundjate olemasoluks. Eks alguses tuli siis kiiresti n.ö. "esimesi olemasolevaid" ja ikkagi just hüppeid tundvaid mehi kaasata. Nii näiteks andsid stiilipunkte juba 1996.aasta suvisel FIS-i GP-l Tehvandil Hillar Hein, Fjodor Koltšin ja Indrek Possul. FIS-i pomo Ulrich Wehling jäi igatahes meie meeste tööga rahule, aga siis jäi meil suurte KV võistluste toimumisse auk sisse ja kadus ka huvi ning motivatsioon.
Kohtunikutöös on kaasa löönud ka Eesti KV veteran Rene Meimer, kes nüüdseid MK tasandile jõudnud arbiitreid kiidab, meenutades, et temagi tahtnud peale Lahtis läbi käidud koolitust tõsisemat kohtunikutööd ette võtta, aga vanusepiirang sai selleks, mis teda listilt "reservi" arvas...Nii et veteranid lahkusid ja peale pidi tulema uusi ja noori tegijaid ning seda soovitavalt ikkagi kahevõistlejate/hüppajate endi hulgast...
Omamoodi meenutuseks on ka ehk üks viimaseid jutuajamisi kirgliku suusamehe, kahevõistleja Ilmar Aluveega. Peale treeneritööd, lausa enne traagilist tööõnnetust tuli see rahvusvahelise kohtunikukarjääri teema Ilmariga taas jutuks ja ta kinnitas, et tahaks nüüd veel lisaks töistele tegemistele end tippkohtunikuna teostada...Usun, et Ilmari täpsus, korrektsus ja ala tundmine viinuks teda kindlalt maailma suusahüppe kohtunike tippu... miks mitte aitamaks hinnata ning välja selgitada isegi ka maailmameistreid ja olümpiavõitjaid...Seda enam, et oma kodus, Aluveede sportlikus peres oli ta saanud küll ja küll näha , kuidas oma vaba aega kohtunikutööle pühendati ja see oli nagu nende pere elustiili üks ja lahutamatu osa...
Selle käidud ja käidava arengutee osas tahaks korraks kahevõistluse poolelt põigata murdmaa tegemiste juurde. See innukus, mis algas kunagi suusahuvilisel Tiit Pekil, tekitas meil peagi MK korraldamise "kodumaise" kogemuse, aga ka rahvusvaheliselt hinnatud oskuse ning on heaks näiteks, et pühendunult ja erialaselt end harides hinnatakse varsti sinu erialast kompetentsi kustahes. Nii Tiidu , kui ka Robert Peetsi pühendunud tegevused TD-na Oslo ja Faluni MM-del on ilmekaks näiteks, et meie spetside kompetents on kandnud välja ka FIS-i ning Norra ja Rootsi kui juhtivate suusariikide kõrgeimad nõudmised. Tubli, mehed!
Pabistamist parasjagu
Kui mõned päevad enne esmast "kohtunikutööd" FIS -i "väljavalitute" - Vahuri ja Agoga juttu ajasin, siis olid nad mõlemad muidugi ülimalt rahul, et neid arvuka kohtunikeväe hulgast välja valiti ja üleüldse selline võimalus neile avanes.
Seega tuligi neil nüüd - kogu mäest alla tuleva KV tippseltskonna sooritused "üle vaadata" ja igaühe hüppestiilile selles tuntud 20 punkti skaalas hinne anda...
Nagu allpool olevast satrdiprotokollist näha , siis kõik läheb kapitaalselt kirja ja su hindamistöö võib kas või aastate tagant välja otsida, nagu see "kohtumõistmise"puhul ikka käib
Õhtuses prožektorite kumas lendab Eric Frenzel - tippude tipp. Kena, kuid hindeks - .... ikkagi mitte rohkem kui 20 punkti /foto : Val di Fiemme veebist
Iga kohtuniku tööd eraldi võttes on see muidugi konkreetne ja selgelt nõuetega määratletud tegevus , aga "poiste" jutust kumas ikka palju sellist uut ja ootuslikku ka. Et kuidas ikkagi haakub su enda hinnang ülejäänud nelikuga ja kas sa pääsed antud hindepalliga kolme arvesse mineva hulka. Kas kipud " üle" või "alla" hindama või "laod" kogu sellele võrdsete satsile ikka seda üht ja sama hinnet, sest millestki pole eriti "kinni hakata". Tänapäeva hüpete puhul tundubki vahel, et kui hüppe pikkused ning stiilipunktid on samad, siis hakkabki lõpptulemust määrama "isand TUUL"... Eks siin peagi nüüd stiilikohtunikust arbiiter "hinde andma", kuidas see loodus-ja füüsikajõududega mässamine suusahüppaja poolt tervikuna sooritatud sai...
Sellist mõningat arutlusemängu pole mul hüpete profaanina keelatud siin teha, aga eks nii meie kui ka kogu lai huviliste seltskond üle ilma sai peagi telerist selge pildi, kuidas see B või C luugist välja kiiganud "uustulnukast" spets hindeid annab. Võistluse enda käigus telepildist muidugi kohtuniku nime ei näe, aga rahvusvärvid hinnete kohal on pidevalt näha. Eks üle ilma teki siis ka kirumist, et näe, see Eesti mees teeb nii või naa...Aga kui juba hüpatud, siis on ka hinnatud ja kohtunik ei saa ju mingeid vigade parandusi teha...
Kuna võistlus käib parajas tempos, siis eks pärast saab veel ka koondprotokollist iga kohtuniku "töö" üle vaadata. Ja niimoodi oli võimalik ka Vahuri ning Ago "küpsuseksamit " sooritust hinnata. Polnud viga !
Ning kindlasti lisandub kõigele nähtule ka kohtunike endi hilisem analüüs ja FIS-i ametnike üldistav hinnang. Loodame siis, et kõige selle tulemusena pääsevad meie kohtunikud taas uutele mägedele, ikka uuesti ja uuesti maailma kahevõistlejaid, aga miks mitte ka spetshüppajatest tippe hindama.
Mäletan, et meie meeste debüüdi puhul panin teele ka ühe intrigeeriva väljakutse. Seda nimekaimule - Kaarel (Karla) Nurmsalule. Et ehk võtad nüüd ette ja koolitad end ka heaks ning pädevaks hüppekohtunikuks, sest su süda lööb ju selle tegevuse rütmis ning sellest sa juba niisama kõrvalt seirates lahti ei saa...
Kuna võistlus käib parajas tempos, siis eks pärast saab veel ka koondprotokollist iga kohtuniku "töö" üle vaadata. Ja niimoodi oli võimalik ka Vahuri ning Ago "küpsuseksamit " sooritust hinnata. Polnud viga !
Ning kindlasti lisandub kõigele nähtule ka kohtunike endi hilisem analüüs ja FIS-i ametnike üldistav hinnang. Loodame siis, et kõige selle tulemusena pääsevad meie kohtunikud taas uutele mägedele, ikka uuesti ja uuesti maailma kahevõistlejaid, aga miks mitte ka spetshüppajatest tippe hindama.
Mäletan, et meie meeste debüüdi puhul panin teele ka ühe intrigeeriva väljakutse. Seda nimekaimule - Kaarel (Karla) Nurmsalule. Et ehk võtad nüüd ette ja koolitad end ka heaks ning pädevaks hüppekohtunikuks, sest su süda lööb ju selle tegevuse rütmis ning sellest sa juba niisama kõrvalt seirates lahti ei saa...
KN eksperthinnang andis nähtule "vürtsi" juba 2019.a. MK etapil ja teeb seda ka nüüd
Nagu tänapäevase , kiire kommunikeerumise puhul kohane, laekus Kaarel ( Karla) Nurmsalult mulle kiire vastus, mille siinkohal tema loal üks-üheselt ära toon
Tere Kaarel,
Kindlasti oleks see huvitav, kuid hetkel on nii palju tegemisi, et ei suuda sellist koolitust enda toimetustesse lisada. Võib-olla , et tulevikus.
Seniks aga jätkan kommenteerimist TV-s. Kaarel
Nii - nii, oleme saanud seega siis KN-lt kaks lubadust. Lähim - võimalus kuulata pädevaid ja heas eesti keeles kommentaare (!) ning pisut kaugem, aga ka huvitav, kus saab ehk Karlat ka kuskil suurvõistluse hüppemäel stiilihindeid jagamas näha...
Jääme seetõttu esialgu jätkuvalt tema võistluskommentaare kuulama - seekord Tehvandilt 2021.a. MK-lt ning peab tunnistama, et seni on kuulda saanud päris hääd ja asjatundlikku arutelu.
Jõudu, mehed, maailmaklassiga toimetamisel!
8. detsembril 2021
Tere Kaarel,
Kindlasti oleks see huvitav, kuid hetkel on nii palju tegemisi, et ei suuda sellist koolitust enda toimetustesse lisada. Võib-olla , et tulevikus.
Seniks aga jätkan kommenteerimist TV-s. Kaarel
Nii - nii, oleme saanud seega siis KN-lt kaks lubadust. Lähim - võimalus kuulata pädevaid ja heas eesti keeles kommentaare (!) ning pisut kaugem, aga ka huvitav, kus saab ehk Karlat ka kuskil suurvõistluse hüppemäel stiilihindeid jagamas näha...
Jääme seetõttu esialgu jätkuvalt tema võistluskommentaare kuulama - seekord Tehvandilt 2021.a. MK-lt ning peab tunnistama, et seni on kuulda saanud päris hääd ja asjatundlikku arutelu.
Jõudu, mehed, maailmaklassiga toimetamisel!
8. detsembril 2021
