Au ja tunnustus - paraolümpialasele !
Kui vaatad seda praeguse Sotši paraolümpia suusavõistluse pilti, siis on kogu taustsüsteemist
( mängude korraldamine militaaroperatsioone tegeval Venemaal) olenemata jätkuvalt imetlusväärne just kaasa löövate sportlaste eneseületamine. Mitte ainult siin tegutsemises, aga kogu nende elutegevuse korralduses, kuhu on mahtunud ühe suurima osana ka sportimine ning seda lausa ennenägematul moel. Uskumatu pühendumuse ja osavuse ning piiritu enesearendamise kaudu
( mängude korraldamine militaaroperatsioone tegeval Venemaal) olenemata jätkuvalt imetlusväärne just kaasa löövate sportlaste eneseületamine. Mitte ainult siin tegutsemises, aga kogu nende elutegevuse korralduses, kuhu on mahtunud ühe suurima osana ka sportimine ning seda lausa ennenägematul moel. Uskumatu pühendumuse ja osavuse ning piiritu enesearendamise kaudu
Kui nägin erineva riigi paraolümpialastest suusatajaid omal ajal treenimas Vuokatti suusatunnelis, siis võis vaid imestada kui osavalt said nad oma suusakelgul istudes ja vaid paaristõugetega töötades üles samadest tõusudest, kus samal ajal vaevles nii mõnigi täiesti tervete jalgade ja kätega suusataja. Neil oli lausa täiuslikkuseni lihvitud iga kepitõuge, hästi läbi tunnetatud ja paika pandud kere ja käte töö. Ning pikkadest laskumistest tulid nad alla samuti imeosavalt, kehaga kallutades ja sujuvalt kurve võttes. Nad ei teinud endale milleski hinnaalandust ja tundusid igal hetkel näitavat, et ka tavaradadel suusatamine pole neile mingi probleem...
Mis veelgi silma torkas, see oli kogu nende meeleolu. Naljatledes ja isegi vastastikku tögades
tulid nad ratastoolides treeningule, vahetasid imeosavalt "sõiduvahendit" ja siis läks just taolistel suusakelkudel rassides raske töö lahti...
Kui näed sellist toimetamist, siis ei taha poole kõrvagagi kuulda mõne tavaspordis tegutseva inimese vigisemist ja hädaldamist. Kelle füüsis on igati paigas, aga vaimujõud ja mugavus on see, mis teda alt veab...
Mis aga lausa omaette imestamist väärib, on kogu maailmale paraolümpia valgustamine. Kui pool kuud tagasi tuli olümpiat igast kanalist, siis praegu Sotšis toimuv jääb aga just nagu varju taha, kust ilmutatakse parimal juhul vaid mõni pildiseeria või laaditakse üles õnnetult kukkunud mäesuusataja videoklipp. Miks on see nii, jääb mulle arusaamatuks, aga see avaliku huvi leigus ei kahanda austust kõigi praeguses ärevas olukorras võistlevate paraolümpialaste vastu. Nende olümpiastardid saavad tehtud väärikalt, kõike trotsides ...
Olgu märgitud, et suur hulk Ukraina, Valgevene ja Venemaa paraolümpiakoondislastest harjutas selle hooaja eel pikemalt ka Tehvandi spordikeskuses ja mitmed neist on hõivamas nüüd Sotšis ka olümpiapjedestaali ...
Mis veelgi silma torkas, see oli kogu nende meeleolu. Naljatledes ja isegi vastastikku tögades
tulid nad ratastoolides treeningule, vahetasid imeosavalt "sõiduvahendit" ja siis läks just taolistel suusakelkudel rassides raske töö lahti...
Kui näed sellist toimetamist, siis ei taha poole kõrvagagi kuulda mõne tavaspordis tegutseva inimese vigisemist ja hädaldamist. Kelle füüsis on igati paigas, aga vaimujõud ja mugavus on see, mis teda alt veab...
Mis aga lausa omaette imestamist väärib, on kogu maailmale paraolümpia valgustamine. Kui pool kuud tagasi tuli olümpiat igast kanalist, siis praegu Sotšis toimuv jääb aga just nagu varju taha, kust ilmutatakse parimal juhul vaid mõni pildiseeria või laaditakse üles õnnetult kukkunud mäesuusataja videoklipp. Miks on see nii, jääb mulle arusaamatuks, aga see avaliku huvi leigus ei kahanda austust kõigi praeguses ärevas olukorras võistlevate paraolümpialaste vastu. Nende olümpiastardid saavad tehtud väärikalt, kõike trotsides ...
Olgu märgitud, et suur hulk Ukraina, Valgevene ja Venemaa paraolümpiakoondislastest harjutas selle hooaja eel pikemalt ka Tehvandi spordikeskuses ja mitmed neist on hõivamas nüüd Sotšis ka olümpiapjedestaali ...