Norra endine suursaadik Eestis Pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad:
Suusatamine pole üksnes neile,kes armastavad võistlusi, vaid ka neile paljudele, kes armastavad looduses viibimist nii talvel kui suvel. Seda olen ma järginud kogu elu.
Head suusasõbrad Eestis!
Mul on hea meel, et mul paluti saata oma panus Eesti uue suusateemalisele veebilehele. Taoline veebileht on siinsetele rohketele suusasõpradele kindlasti suurepärane ja kasulik võimalus. See on muljet avadav!
Ma armastan talve, lund ja suusatamist. Kui sügispimedus kätte jõuab, siis ootame me põnevusega lund ja loodame, et see saabub juba tükk aega enne jõule. Kas meil tulevad rohelised või valged jõulud? See on suur küsimus nii Eestis kui Norras. Me jagame suusarõõmu ja seda eriti murdmaasõidu osas. Viimane on meie traditsiooni ja kultuuripärandi tähtis osa.
Kuus tuhat aastat on norralased kasutanud suuski jahil ja transpordivahendina. Suusad on olnud otsustava tähtsusega liikumisvahendiks ka avastusretkedel. Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen olid 19. sajandil esimesed, kes jõudsid Põhja- ja Lõunapoolusele, avastasid Loodeväila ning läbisid Gröönimaa. Ilma suuskadeta ei oleks see olnud võimalik.
Tänapäeval kasutame me suuski peamiselt lõbusõiduks ja mängudes, spordis ja võistlustel. Selleks, et leida üles andekad noored, peame me alustama varakult. Lapsed peavad varakult suuskadele saama. Ja neil peab olema lõbus. Nõnda läidetakse armastus suusatamise vastu. Mina sain oma esimesed suusad nelja-aastaselt. Mind viidi suusaretkedele moto all «Ut på tur – aldrig sur» (Matkal olles ei ole tuju kunagi halb). See on tuntud norra kõnekäänd, mis on sügavalt norralaste hinges.
Suusatamisel on minu elus oluline koht. Ja see on tal olnud kogu aeg. Ma kasvasin üles valgustatud suusaraja lähedal. Sel oli suur tähendus. Ma olen ka üles kasvanud peres, kus isa armastas väga suusatamist ja mägesid. Sel on olnud veelgi suurem tähendus. Suusatamine sai osaks minu elust. Mäed said mu elu osaks. Ma võistlesin alates 12. eluaastast kuni 20. eluaastani ning see tähendas fantastilisi suusasõpru ja suusaelamusi. Pildil näete meid ühel oktoobrikuisel kogunemisel Blefjellis. Ma arvan, et ma olin siis 14-aastane.
Mul on hea meel, et mul paluti saata oma panus Eesti uue suusateemalisele veebilehele. Taoline veebileht on siinsetele rohketele suusasõpradele kindlasti suurepärane ja kasulik võimalus. See on muljet avadav!
Ma armastan talve, lund ja suusatamist. Kui sügispimedus kätte jõuab, siis ootame me põnevusega lund ja loodame, et see saabub juba tükk aega enne jõule. Kas meil tulevad rohelised või valged jõulud? See on suur küsimus nii Eestis kui Norras. Me jagame suusarõõmu ja seda eriti murdmaasõidu osas. Viimane on meie traditsiooni ja kultuuripärandi tähtis osa.
Kuus tuhat aastat on norralased kasutanud suuski jahil ja transpordivahendina. Suusad on olnud otsustava tähtsusega liikumisvahendiks ka avastusretkedel. Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen olid 19. sajandil esimesed, kes jõudsid Põhja- ja Lõunapoolusele, avastasid Loodeväila ning läbisid Gröönimaa. Ilma suuskadeta ei oleks see olnud võimalik.
Tänapäeval kasutame me suuski peamiselt lõbusõiduks ja mängudes, spordis ja võistlustel. Selleks, et leida üles andekad noored, peame me alustama varakult. Lapsed peavad varakult suuskadele saama. Ja neil peab olema lõbus. Nõnda läidetakse armastus suusatamise vastu. Mina sain oma esimesed suusad nelja-aastaselt. Mind viidi suusaretkedele moto all «Ut på tur – aldrig sur» (Matkal olles ei ole tuju kunagi halb). See on tuntud norra kõnekäänd, mis on sügavalt norralaste hinges.
Suusatamisel on minu elus oluline koht. Ja see on tal olnud kogu aeg. Ma kasvasin üles valgustatud suusaraja lähedal. Sel oli suur tähendus. Ma olen ka üles kasvanud peres, kus isa armastas väga suusatamist ja mägesid. Sel on olnud veelgi suurem tähendus. Suusatamine sai osaks minu elust. Mäed said mu elu osaks. Ma võistlesin alates 12. eluaastast kuni 20. eluaastani ning see tähendas fantastilisi suusasõpru ja suusaelamusi. Pildil näete meid ühel oktoobrikuisel kogunemisel Blefjellis. Ma arvan, et ma olin siis 14-aastane.
|
|
Fotod : Joronn Sagen Engen
Ma lõpetasin Oslo Ülikoolis kõigepealt spordi- ja suusaeriala, seejärel riigiteaduse. Ma õppisin ka nn. tegevusi vabas õhus (friluftsliv). See kobinatsioon on geniaalne. Suusatamine pole üksnes neile, kes armastavad võistlusi, vaid ka neile paljudele, kes armastavad looduses viibimist nii talvel kui suvel. Seda olen ma järginud kogu elu.
Aga mitte alati pole olnud naistel nii kerge sõita murdmaaradadel. Kuigi naised kasutasid samuti suuski liikumisvahendina juba ammustel aegadel, polnud mõte oma lõbuks suusatavatest naistest samavõrd populaarne. Samal aastal, kui ma sündisin, 1954.a. lubati esmakordselt pidada Norra meistrivõistlusi murdmaasuusatamises ka naistele. Enne seda hinnati naisi stiili, aga mitte aja alusel. Ja võitlus selle nimel kestis pikka aega. Ja kriitika oli terav. See ei ole hea naiste tervisele ja nad näevad nii jubedad välja – higised ja väsinud. Tänapäeval oleme me targemad.
Murdmaasuusatamine sai osaks naisliikumisest – võitlusest võrdõiguslikkuse nimel. Üks pioneere oli Eva Nansen – Fridtjof Nanseni abikaasa. Ta kohtus Fridtjof Nanseniga suusarajal ja ta käis suusatamas lihtsalt mõnu pärast, mis pahandas paljusid – nii mehi kui naisi. 1893.a. kirjutas ta enese kaitseks pika artikli riigi suurimasse ajalehte VG: «Kas keegi arvab, et Kristiania [1] ballisaalid, tänavad ja kohvikud on noortele neidudele moraali seisukohast tervislikumad ajaveetmiskohad, kui Kristiania ümber laiuvad väljad ja metsad?»
Tänapäeval on murdmaasuusatamisest saanud trendisport. Uusi suusatajaid värvatakse kõigist ühiskonna osadest. Igal aastal on selle populaarsust näha Birkebeine maratonil. Norras on just sellest saanud see kõige olulisem jõukatsumine. Igal aastal astub stardijoonele ligi
55 000 suusatajat – noori ja vanu, naisi ja mehi, professionaale ja harrastajaid.
Suusatamisel on suur väärtus nii võistlusspordi kui lihtsalt looduses liikumisena. See teeb tugevamaks nii füüsiliselt kui vaimult. Minu jaoks on olnud sel suur tähtsus mu hilisemas töös diplomaadi ja juhina. Mul on olnud rõõm võtta osa ka Tartu Maratonist ja kogeda suurt entusiasmi nii stardis, suusarajal kui ka pärast finišijoont. Fantastiline! Ja lumi on nii ilus!
Aga mitte alati pole olnud naistel nii kerge sõita murdmaaradadel. Kuigi naised kasutasid samuti suuski liikumisvahendina juba ammustel aegadel, polnud mõte oma lõbuks suusatavatest naistest samavõrd populaarne. Samal aastal, kui ma sündisin, 1954.a. lubati esmakordselt pidada Norra meistrivõistlusi murdmaasuusatamises ka naistele. Enne seda hinnati naisi stiili, aga mitte aja alusel. Ja võitlus selle nimel kestis pikka aega. Ja kriitika oli terav. See ei ole hea naiste tervisele ja nad näevad nii jubedad välja – higised ja väsinud. Tänapäeval oleme me targemad.
Murdmaasuusatamine sai osaks naisliikumisest – võitlusest võrdõiguslikkuse nimel. Üks pioneere oli Eva Nansen – Fridtjof Nanseni abikaasa. Ta kohtus Fridtjof Nanseniga suusarajal ja ta käis suusatamas lihtsalt mõnu pärast, mis pahandas paljusid – nii mehi kui naisi. 1893.a. kirjutas ta enese kaitseks pika artikli riigi suurimasse ajalehte VG: «Kas keegi arvab, et Kristiania [1] ballisaalid, tänavad ja kohvikud on noortele neidudele moraali seisukohast tervislikumad ajaveetmiskohad, kui Kristiania ümber laiuvad väljad ja metsad?»
Tänapäeval on murdmaasuusatamisest saanud trendisport. Uusi suusatajaid värvatakse kõigist ühiskonna osadest. Igal aastal on selle populaarsust näha Birkebeine maratonil. Norras on just sellest saanud see kõige olulisem jõukatsumine. Igal aastal astub stardijoonele ligi
55 000 suusatajat – noori ja vanu, naisi ja mehi, professionaale ja harrastajaid.
Suusatamisel on suur väärtus nii võistlusspordi kui lihtsalt looduses liikumisena. See teeb tugevamaks nii füüsiliselt kui vaimult. Minu jaoks on olnud sel suur tähtsus mu hilisemas töös diplomaadi ja juhina. Mul on olnud rõõm võtta osa ka Tartu Maratonist ja kogeda suurt entusiasmi nii stardis, suusarajal kui ka pärast finišijoont. Fantastiline! Ja lumi on nii ilus!
Kui aga lund jätkub , on Tallinnas suurepärased võimalused oma suusaharrastust jätkata ja ka maratonisõitudeks valmistuda. Alati tuleb aga ka ju õige määre alla saada.
Fotod : K. Kaljuläte /EPL/
|
|
Lõpetuseks meenutan tänulikkusega kõiki neid vabatahtlikke, kes läbi kõigi aastate on andnud nii suure panuse Norras suusaradade, matkaradade ja matkamajakeste korrashoidu. Norralased ja eestlased on ju tuntud selle poolest, et armastavad metsas ja looduses käia.
Ma soovin kõigile häid matku ja kohtumiseni radadel!
Lise Kleven Grevstad
Norra suursaadik
[1] Kuni 1925 oli Norra pealinna Oslo nimeks Kristiania.
Ma soovin kõigile häid matku ja kohtumiseni radadel!
Lise Kleven Grevstad
Norra suursaadik
[1] Kuni 1925 oli Norra pealinna Oslo nimeks Kristiania.
