Enam kui pool sajandit vana suusapilt
Aastal 2021 võib seda kunagise Tartu Ülikooli päevade kolleegi, kirgliku pildistaja ja Eesti orienteerumisguru Arne Kivistiku möödunud sajandi kuuekümnendatel tehtud pilti vaadates tõdeda, et ajamasin on toonud meid ühe ammuse suusatunni ehedasse miljööse. Rivi ees seisab toonase Tartu Riikliku Ülikooli suusaõpetaja Peeter Paris ja rivis peaks olema pisut eakamatest meestest koosnev kehakultuuri kaugõppe grupp. Kaht neist tunnen lähemalt. Paremalt teine, suusaninasid seirav on pikaaegne laskesuusatamise koondise treener Kalev Pukk ning temast järgmine ehk kolmandal kohal olev aga Valga Keskkooli legendaarne ajalooõpetaja Viki Pennonen, kes innuka spordimehena ka kehakultuurihariduse omandas.
Mehed on suusatunniks valmis ning õpetaja Paris annab järjekordseid õpetussõnu. Ise on ta muidugi tolle aja kohta tüüpilises suusaõpetaja riietuses - põlvsukad ja - püksid, hele tuuleriidest suusapluus, labakud ning valge tutiga suusamüts. Selline n.ö. "Dünamo" müts oli siis äärmiselt populaarne, mida kandsid nii suusakoondiste liikmed kuid neid õnnestus ka mõnedel "lihtsurelikel" hankida. Tudengitel on üll ühesugused suusatunked, mis igale õppijale Käärikule õppelaagrisse tulles selga anti. Kellel polnud oma suusavarustust, sai n.ö. tabelvarustusena ka selle. Suusad - kõik liimitud puidust ja ikka kas Pärnu või Tallinna suusavabrikutes tehtud. Saabasteks mustad Leningradi "Skorohodi" tanksaapad või ehk ka pisut pehmemast nahast eestimaised "Kommunaari" omad. Sidemeteks veel kahest tükist lõkssidemed ("kukekad") , mille pealepanek oli paras kunsttükk. Keppideks on mõned mehed soomlaste "kilpad" hankinud, aga muidu anti enamusele ikka kas jämedamad pambusest või alumiiniumist kepid...
Paik, kust Arne Kivistik pildi tegi, peaks olema Vanapoisimäe kandis, Käärikult kilomeetri kaugusel. Praeguseks on need paigad metsaistandusi täis ja ainsaks "elusooneks" on siit lähedalt mööda vonklev Kekkose rada. Siis hoiti heinamaad korras, napi saagiga põllulapid käidi igal aastal ikkagi üle. Ja talveks said neist suusamaastikud, kus nii õppetööd tehti kui treening- ning võistlurajad sisse aeti.
Kui pildil veel ringi kaeda, siis hakkab silma ka sissesõidetud ( õigemini sisseaetud) suusajälgi. Masinaga tõmmatud suusajälg oli sel ajal veel tundmata ja kogu suusasõiduks sobiv rada saadi ikka vaid suuskadega lund kinni trampides ja siis jälge sisse ajades.
Mis veel õpetaja Parisesse puutub, siis need rivis seisvad mehed peavad õnnelikud olema, et neid õpetas tõeline suusatamise didaktika suurkuju. Täpse erialase terminoloogia kasutamise, hea sõnaseadmise ja ka suurepärase joonistusoskusega mees, kel polnud raske mistahes suusatamisasend kohe ka paberile visandada. Tema kaks suusaraamatukest on tänaseks küll rariteediks muutunud, aga suurt osa pool sajandit tagasi kirjutatust kannatab igati praegugi kasutada.
Ega jah suusaõpetus ise ometigi nii pööraselt muutunud ole, ehkki siinset suusaõpetuse taustapilti on tänastel õppuritel päris raske silme ette manada.
Tavatsetakse öelda , et lumi oli siis valgem ja talved ikkagi tõelised. Nii ei saaks küll öelda - oli ka siis, pool sajandit tagasi igat sorti ilma ja lumeolusid. Pildilolev seis näitab küll ideaalset märtsialguste ilma, mis lisaks suusatarkuste omandamisele andis meestele ka kena mälestuse Kääriku võrratutest oludest.
============================
KIVISTIK, Arne (1. XII 1933 Läänemaa), orienteeruja, spordipedagoog ja sporditegelane, Milvi K-u abikaasa. Lõpetas 1952 Märjamaa kk-i ja 1957 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1973). Orienteerumisega hakkas tegelema 1960. Võitnud 1963–69 NL-i esivõistlustel ja mv-tel 3 kulda ja 2 pronksi. Võistles 1969 NL-i koondises. Võitnud Eesti mv-tel 1963–76 16 kulda (8 orienteerumisjooksus ja 8 suusaorienteerumises), 9 hõbedat ja 7 pronksi. Kuulunud 51 korda (1961–77) Eesti koondisse. Msp (1969). Tegutsenud kohtunikuna (1981 ülel kat). Töötanud 1957–99 TRÜ/TÜ KKT-s: olnud 1957–66 suusaspordikateedri vanemlaborant, a-st 1966 õppejõud (a-st 1979 dots), 1981–88 ka kateedrijuhataja, 1999–2008 õppeülesande täitja ja a-st 2007 emeriitdots. Õpilasi: Milvi K., Rudolf Mürk, Avo Saue, Arvo Kivikas, Riina Miljan, Silva Käärt, Kalle Remm, Mati Ojandu. Olnud tegev Orienteerumisföd-i presiidiumis. Tartu orienteerumispäevakute (1966) ja NL-i mitmepäevaorienteerumiste (1967) algatajaid, Tartu maratoni korraldajaid, Kääriku, Tartu, Otepää ja Elva ümbruse ning looderanniku püsiradade rajajaid. Koostanud umbes 50 orienteerumis-, matka- ja koolikaarti, olnud radade peainspektor. OK Kape (1981), MTÜ Peraküla Kompass (2004) ja MTÜ Loode-Eesti geopark (2010) asutajaliige. Tutvustanud orienteerumist ja suusatamist ajakirjanduses. Enam kui 20 käsiraamatu ja õppevahendi autor. ENSV tnl sporditegelane (1977). Kalevi auliige (1968). A-st 1999 Eesti looderannikul matkajuht ja võistluste korraldaja. T: Orienteeruja ABC (1963, 1973, 1978), Orienteerumissport Eesti NSV-s 1959–1964 (1964), Kaardi ja kompassiga (1969, koos Ilmar Kasega), Rajameistri õpik (1971), Suusataja ABC(1971, 1974), Orienteerumisradade teooriast ja praktikast (1975), Orienteeruja käsiraamat (1986, koos Tõnu Raidiga),Suusaspordi oskussõnad (1990), Suusatamise õpiraamat (1991, 1993), Suusamaratoniraamat (1996, koos Jaanus Teppaniga), Orienteerumisspordi terminid (1989), Orienteerumissport 1. ja 2. (1997, 1998), Tule õpi orienteeruma (2008).
==============================
PARIS, Peeter (11. II 1915 Tallinn – 24. II 1969 Tartu), spordipedagoog, Hilja-Liivia P-eabikaasa. Lõpetas 1934 Tallinna poeglaste reaalgümn-i ja 1940 TÜ KKI. Töötas 1940–41 Tallinna 1. kk-i kehalise kasvatuse õpetajana. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, osales II maailmasõjas. Oli 1945–49 TRÜ võimlemis- ja 1949–57 suusaspordikateedri juhataja, dots, 1957–69 sama kateedri vanemõpetaja. Tegutses kohtunikuna (vab kat suusaspordis, võimlemises ja vettehüpetes). Avaldanud kirjutisi Kehakultuuris, Spordilehes ja Edasis, koostanud õppevahendeid. T: Suusaspordi oskussõnu (1962),Suusatamise õpetamine (1965).
Allikas : ESB
Mehed on suusatunniks valmis ning õpetaja Paris annab järjekordseid õpetussõnu. Ise on ta muidugi tolle aja kohta tüüpilises suusaõpetaja riietuses - põlvsukad ja - püksid, hele tuuleriidest suusapluus, labakud ning valge tutiga suusamüts. Selline n.ö. "Dünamo" müts oli siis äärmiselt populaarne, mida kandsid nii suusakoondiste liikmed kuid neid õnnestus ka mõnedel "lihtsurelikel" hankida. Tudengitel on üll ühesugused suusatunked, mis igale õppijale Käärikule õppelaagrisse tulles selga anti. Kellel polnud oma suusavarustust, sai n.ö. tabelvarustusena ka selle. Suusad - kõik liimitud puidust ja ikka kas Pärnu või Tallinna suusavabrikutes tehtud. Saabasteks mustad Leningradi "Skorohodi" tanksaapad või ehk ka pisut pehmemast nahast eestimaised "Kommunaari" omad. Sidemeteks veel kahest tükist lõkssidemed ("kukekad") , mille pealepanek oli paras kunsttükk. Keppideks on mõned mehed soomlaste "kilpad" hankinud, aga muidu anti enamusele ikka kas jämedamad pambusest või alumiiniumist kepid...
Paik, kust Arne Kivistik pildi tegi, peaks olema Vanapoisimäe kandis, Käärikult kilomeetri kaugusel. Praeguseks on need paigad metsaistandusi täis ja ainsaks "elusooneks" on siit lähedalt mööda vonklev Kekkose rada. Siis hoiti heinamaad korras, napi saagiga põllulapid käidi igal aastal ikkagi üle. Ja talveks said neist suusamaastikud, kus nii õppetööd tehti kui treening- ning võistlurajad sisse aeti.
Kui pildil veel ringi kaeda, siis hakkab silma ka sissesõidetud ( õigemini sisseaetud) suusajälgi. Masinaga tõmmatud suusajälg oli sel ajal veel tundmata ja kogu suusasõiduks sobiv rada saadi ikka vaid suuskadega lund kinni trampides ja siis jälge sisse ajades.
Mis veel õpetaja Parisesse puutub, siis need rivis seisvad mehed peavad õnnelikud olema, et neid õpetas tõeline suusatamise didaktika suurkuju. Täpse erialase terminoloogia kasutamise, hea sõnaseadmise ja ka suurepärase joonistusoskusega mees, kel polnud raske mistahes suusatamisasend kohe ka paberile visandada. Tema kaks suusaraamatukest on tänaseks küll rariteediks muutunud, aga suurt osa pool sajandit tagasi kirjutatust kannatab igati praegugi kasutada.
Ega jah suusaõpetus ise ometigi nii pööraselt muutunud ole, ehkki siinset suusaõpetuse taustapilti on tänastel õppuritel päris raske silme ette manada.
Tavatsetakse öelda , et lumi oli siis valgem ja talved ikkagi tõelised. Nii ei saaks küll öelda - oli ka siis, pool sajandit tagasi igat sorti ilma ja lumeolusid. Pildilolev seis näitab küll ideaalset märtsialguste ilma, mis lisaks suusatarkuste omandamisele andis meestele ka kena mälestuse Kääriku võrratutest oludest.
============================
KIVISTIK, Arne (1. XII 1933 Läänemaa), orienteeruja, spordipedagoog ja sporditegelane, Milvi K-u abikaasa. Lõpetas 1952 Märjamaa kk-i ja 1957 TRÜ KKT. Pedagoogikaknd (1973). Orienteerumisega hakkas tegelema 1960. Võitnud 1963–69 NL-i esivõistlustel ja mv-tel 3 kulda ja 2 pronksi. Võistles 1969 NL-i koondises. Võitnud Eesti mv-tel 1963–76 16 kulda (8 orienteerumisjooksus ja 8 suusaorienteerumises), 9 hõbedat ja 7 pronksi. Kuulunud 51 korda (1961–77) Eesti koondisse. Msp (1969). Tegutsenud kohtunikuna (1981 ülel kat). Töötanud 1957–99 TRÜ/TÜ KKT-s: olnud 1957–66 suusaspordikateedri vanemlaborant, a-st 1966 õppejõud (a-st 1979 dots), 1981–88 ka kateedrijuhataja, 1999–2008 õppeülesande täitja ja a-st 2007 emeriitdots. Õpilasi: Milvi K., Rudolf Mürk, Avo Saue, Arvo Kivikas, Riina Miljan, Silva Käärt, Kalle Remm, Mati Ojandu. Olnud tegev Orienteerumisföd-i presiidiumis. Tartu orienteerumispäevakute (1966) ja NL-i mitmepäevaorienteerumiste (1967) algatajaid, Tartu maratoni korraldajaid, Kääriku, Tartu, Otepää ja Elva ümbruse ning looderanniku püsiradade rajajaid. Koostanud umbes 50 orienteerumis-, matka- ja koolikaarti, olnud radade peainspektor. OK Kape (1981), MTÜ Peraküla Kompass (2004) ja MTÜ Loode-Eesti geopark (2010) asutajaliige. Tutvustanud orienteerumist ja suusatamist ajakirjanduses. Enam kui 20 käsiraamatu ja õppevahendi autor. ENSV tnl sporditegelane (1977). Kalevi auliige (1968). A-st 1999 Eesti looderannikul matkajuht ja võistluste korraldaja. T: Orienteeruja ABC (1963, 1973, 1978), Orienteerumissport Eesti NSV-s 1959–1964 (1964), Kaardi ja kompassiga (1969, koos Ilmar Kasega), Rajameistri õpik (1971), Suusataja ABC(1971, 1974), Orienteerumisradade teooriast ja praktikast (1975), Orienteeruja käsiraamat (1986, koos Tõnu Raidiga),Suusaspordi oskussõnad (1990), Suusatamise õpiraamat (1991, 1993), Suusamaratoniraamat (1996, koos Jaanus Teppaniga), Orienteerumisspordi terminid (1989), Orienteerumissport 1. ja 2. (1997, 1998), Tule õpi orienteeruma (2008).
==============================
PARIS, Peeter (11. II 1915 Tallinn – 24. II 1969 Tartu), spordipedagoog, Hilja-Liivia P-eabikaasa. Lõpetas 1934 Tallinna poeglaste reaalgümn-i ja 1940 TÜ KKI. Töötas 1940–41 Tallinna 1. kk-i kehalise kasvatuse õpetajana. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, osales II maailmasõjas. Oli 1945–49 TRÜ võimlemis- ja 1949–57 suusaspordikateedri juhataja, dots, 1957–69 sama kateedri vanemõpetaja. Tegutses kohtunikuna (vab kat suusaspordis, võimlemises ja vettehüpetes). Avaldanud kirjutisi Kehakultuuris, Spordilehes ja Edasis, koostanud õppevahendeid. T: Suusaspordi oskussõnu (1962),Suusatamise õpetamine (1965).
Allikas : ESB
