Järvede pääl I ...
... on selle talve keskel imeline suusatada. Sest enamuses Eestis paikades on mujal üsna lootusetu normaalselt sõita. Iga mullanukk või kiviserv teeb liikumise konarlikuks, rikub vähegi parema suusa ning viimaste talvede imeliste oludega harjununa ei kiputa taolisest komberdamisest mõnu tundma.
Olles tudengeid õpetades pea et nädala jagu Tehvandi parimas seisus kunstlume rada kasutanud, kiskus vägisi pikemale sõidule. Oleme oma õppe neljandal päeval seda ikka kas Tartu maratoni raja algusosal või siis Kekkosel teinud. Vahel ka piki Pühajärve - Kääriku kergliiklusteed. Praegu, jaanuari lõpupäevil on kõik need imelised suusarajad rivist väljas, aga meie pikem sõit sai ometigi teoks - sedakorda Pühajärvel.
Pakase ja paraja n.ö. tuulekülmaga oludes järve peal minnes, oligi esimene ja ometigi vastu päikest sõidetav ots päris karm. Aga päike tegi minemise rõõmsamaks ja mis kõige toredam, kuskil 10 sentimeetri jagu ja pakasega kristalliseerunud lund andis imelise libisemise. Ühtlase, pideva liuglemise, mida võis nii klassikat kui uisku sõites nautida... Ka kepiteravikud haakusid päris hästi ja uisku lükates ei libisenud suusk alt. Igati ideaalne pinnas, nii et sõida kuidas tahes. Muidugi ilma laskumismõnuta, aga samas ei pidanud tõusudest ülespunnimist tundma. Oli hea ning kerge suusatada ja kui tahtsid pisut vaheldust, võisid uisku sõites kõikvõimalikke varianti proovida ning võtta suuna kuhupoole tahes ...
Vahepeal viib üks rajaots sinna, kus keegi oli "roosuusatamist" harrastanud, kas siis sinna sisse keeranud või sealt kaudu hoopis rajale tulnud...
Olles tudengeid õpetades pea et nädala jagu Tehvandi parimas seisus kunstlume rada kasutanud, kiskus vägisi pikemale sõidule. Oleme oma õppe neljandal päeval seda ikka kas Tartu maratoni raja algusosal või siis Kekkosel teinud. Vahel ka piki Pühajärve - Kääriku kergliiklusteed. Praegu, jaanuari lõpupäevil on kõik need imelised suusarajad rivist väljas, aga meie pikem sõit sai ometigi teoks - sedakorda Pühajärvel.
Pakase ja paraja n.ö. tuulekülmaga oludes järve peal minnes, oligi esimene ja ometigi vastu päikest sõidetav ots päris karm. Aga päike tegi minemise rõõmsamaks ja mis kõige toredam, kuskil 10 sentimeetri jagu ja pakasega kristalliseerunud lund andis imelise libisemise. Ühtlase, pideva liuglemise, mida võis nii klassikat kui uisku sõites nautida... Ka kepiteravikud haakusid päris hästi ja uisku lükates ei libisenud suusk alt. Igati ideaalne pinnas, nii et sõida kuidas tahes. Muidugi ilma laskumismõnuta, aga samas ei pidanud tõusudest ülespunnimist tundma. Oli hea ning kerge suusatada ja kui tahtsid pisut vaheldust, võisid uisku sõites kõikvõimalikke varianti proovida ning võtta suuna kuhupoole tahes ...
Vahepeal viib üks rajaots sinna, kus keegi oli "roosuusatamist" harrastanud, kas siis sinna sisse keeranud või sealt kaudu hoopis rajale tulnud...
Ruumi on Pühajärvel laialt, nii et vahepeal oli mulje, et uitad kuskil Lapimaa lõpututel järvedel, iseenda suuskade sahinat kuuldes ja ilmakärast eemal olles...
Pikema sõidu saamiseks ( enam kui 12 km) on siinse suusatamise nautijad pea igasse järvesoppi viiva raja sisse ajanud. Pisut jäine klassikarada ja kõrvale tallatud uisujälg näitavad, et suusatajaid on siin parajat moodi käinud. Aga on ka tõukekelgu , mootorsaanide ja uisutamise jälgi... Vahele trehvab traditsioonilisi loomade taliteid ja kuigi suured kalapüügivõistlused on Viljandi järvele kolinud, on mõned näkkavamad paigad siiski jääkuhilates auke täis.
Kui siis korraks pilk taevasse eksis, võis näha, et selles pakaselises ilmas on teisi ja tunduvalt kiiremaid liikujaid, kes just Pühajärve kohal oma üsna riskantsemaigulise kohtumise on korraldanud... Õnneks on ilmselt Tallinnas asuvad lennujuhid asja suutnud kontrolli all hoida !
Meie sõit sai sõidetud. Külmaohvreid polnud, pigem oldi üllatunud kuivõrd mõnusaks retk kujunes. Enamusele tudengitest oli see taoline esmakogemus ja lisas talvele, suusatamisele ja maalilise Pühajärve tundmaõppimisele veel ühe mõõtme juurde ...
Nii et, mingem praeguse lumevaese talve kiuste järvedele, jõgedele või merelahtedele ! Neid paiku meil ikka jagub, mistahes Estimaa kandis... ja kaanetatud on nad tänavu päris kapitaalselt
Seal on äärmiselt mõnus suusatada, aga pea see jää jälle minema hakka !
Nii et, mingem praeguse lumevaese talve kiuste järvedele, jõgedele või merelahtedele ! Neid paiku meil ikka jagub, mistahes Estimaa kandis... ja kaanetatud on nad tänavu päris kapitaalselt
Seal on äärmiselt mõnus suusatada, aga pea see jää jälle minema hakka !
Fotod : K. Zilmer / 30.01.2014 / Pühajärvel
----------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------
Järvede pääl II...
Kuskil 24 tundi hiljem, 31. jaanuari pärastlõunal Tallinna poole sõites kuulutab Mart Pukk Kuku raadios mitu korda, et kell 15.15. räägitakse Tartu maratoni juhi Indrek Kelguga , saamaks vastust küsimusele - mis saab siis ikkagi 43. Tartu maratonist.
Indrek Kelk on jutuajamise ajaks just tagasi jõudmas Võrtsjärvelt ( !!!) , uurimaks TM korraldusvarianti B. Et kui ikkagi Otepää - Elva trassile lund ei tule, siis ehk kannatab kuskil 50 km pikkuse raja Võtsjärve lõuna- ja idakalda äärde jääle ajada. Puki küsimusele - ega seal vist tõuse pole , vastab Indrek , et see sõit saab sel juhul olema küll absoluutselt tasasel, aga kujuneb raskeks... Täna uuritudki , kuidas masinaga raja tegemine õnnestuks. Rajakatsetus läinud oma raske masinaga aga TM pearajameister Assar Kütil igati hästi...
Eks siis järgmisel nädalal selgu- kas tuleb käiku variant B või puistab piisavalt lund ka A jaoks.
Läheb siis kuidas läheb, aga tore, et TM korraldajatel on otsimisvaim alles, et seekordne maraton sõidetuks saab. Kui Indrekult Võrtsjärve asju uurisin, siis sai jutu lõpetuseks naljaga pooleks lisatud, et järvejääl sõites on kindlalt üks ülimalt suur pluss - keegi ei tule pärast sõitu oma kriibitud suuskade pärast kurtma...
Ootame ja vaatame - kas A või B...
Indrek Kelk on jutuajamise ajaks just tagasi jõudmas Võrtsjärvelt ( !!!) , uurimaks TM korraldusvarianti B. Et kui ikkagi Otepää - Elva trassile lund ei tule, siis ehk kannatab kuskil 50 km pikkuse raja Võtsjärve lõuna- ja idakalda äärde jääle ajada. Puki küsimusele - ega seal vist tõuse pole , vastab Indrek , et see sõit saab sel juhul olema küll absoluutselt tasasel, aga kujuneb raskeks... Täna uuritudki , kuidas masinaga raja tegemine õnnestuks. Rajakatsetus läinud oma raske masinaga aga TM pearajameister Assar Kütil igati hästi...
Eks siis järgmisel nädalal selgu- kas tuleb käiku variant B või puistab piisavalt lund ka A jaoks.
Läheb siis kuidas läheb, aga tore, et TM korraldajatel on otsimisvaim alles, et seekordne maraton sõidetuks saab. Kui Indrekult Võrtsjärve asju uurisin, siis sai jutu lõpetuseks naljaga pooleks lisatud, et järvejääl sõites on kindlalt üks ülimalt suur pluss - keegi ei tule pärast sõitu oma kriibitud suuskade pärast kurtma...
Ootame ja vaatame - kas A või B...
|
Rajakatsetus Võrtsjärvel 31.01.2014
Foto: Peeter Liik / TM veeb
|
Järvede pääl III
Nädalapäevad hiljem 6. veebruaril oleme taas tudengitega ( meie teine - RK eriala õppelaager ) Pühajärvel sõitmas. Vahepealne tuul ja sula on järve mõned osad lumest paljaks pühkinud ja paaris käärus on juba vesi lume alla tulnud. Kõige parem rajaosa oli Poslovitsa ja Kolga kandis, mis on tuulest varju jäänud, kuid just sinna imbub juba jääpragudest ja sissevoolavatest ojadest ja kaldaäärsetest allikatest vett, mis suusajäljed üsna vesiseks võtab. Aga päikest, parajat kevadehõngulist tuult jagus, mis tegi paaritunnise sõidu igati mõnusaks...
|
|
Eks järvesid kasutatakse sel aastal praegu väga paljudes kohtades. Võru lapsi on päästnud treener Hille Saarepuu sõnul Kubija järv ja kui sellisel tasasel pinnal korralikult keppidega oskad töötada, saad päris hea koormuse. Kus paraja paksusega lumi, võib väga head uisutehnika trenni teha, et oma tasakaalu ja uisklemise oskust parandada...Nii et ka kasinates oludes suudetakse midagi ikka teha, et siis normaalsetes oludes ( nagu kaks eelmist talve ) suusamõnudest maksimum võtta ...
Mis aga ülalpool ( Jää pääl II ) kirjeldatud TM raja katsetustesse Võrtsjärvel puutub, siis selle plaani võib selleks korraks küll vist maha võtta. Maratoni toimumise otsus tehakse esmaspäeval 10.veebruaril , aga ei tule ei varianti A , ega B , vaid hoopis variant - JÄÄB ÄRA !
Kahju, aga see on meie klimaatiline reaalsus, millest kohta võid lugeda veel ka külalisrubriigis kirjutava Eesti tuntud klimatoloogi Ain Kallise kirjutisest...
Talve järelejäänud osa võib aga veel uskumatuid olusid pakkuda , aga praegune ilmaprognoos pakub ühe päris hästi töötava portaali yr.no põhjal järgmise 9 päeva sellise olevat. Kui lööme sinna sisse kohanimeks Otepää , TM stardikoha, siis on pilt selline ... Lõunakaarte tuuled, õhukraadid pendeldamas nulli ümber, sekka lörtsi ja mõni paarikraadine miinusöö.
Mis aga ülalpool ( Jää pääl II ) kirjeldatud TM raja katsetustesse Võrtsjärvel puutub, siis selle plaani võib selleks korraks küll vist maha võtta. Maratoni toimumise otsus tehakse esmaspäeval 10.veebruaril , aga ei tule ei varianti A , ega B , vaid hoopis variant - JÄÄB ÄRA !
Kahju, aga see on meie klimaatiline reaalsus, millest kohta võid lugeda veel ka külalisrubriigis kirjutava Eesti tuntud klimatoloogi Ain Kallise kirjutisest...
Talve järelejäänud osa võib aga veel uskumatuid olusid pakkuda , aga praegune ilmaprognoos pakub ühe päris hästi töötava portaali yr.no põhjal järgmise 9 päeva sellise olevat. Kui lööme sinna sisse kohanimeks Otepää , TM stardikoha, siis on pilt selline ... Lõunakaarte tuuled, õhukraadid pendeldamas nulli ümber, sekka lörtsi ja mõni paarikraadine miinusöö.
