LAHTI on LAHTI (lahti) !
Niimoodi lühidalt tunnustust avaldada saab vaid tõeliselt väärt paigale ja selleks on Soome ning maailma üks suusaspordi kantse kindlasti. Tema väärikat arengulugu - lausa Helsinkist põhjapoole viiva raudtee “teivasjaama peatuse “ staatusest üleilmselt tuntud kultuuri- ja spordilinnaks võib pidada kindlalt üheks meie põhjanaabrite pühendumisimeks. Oma linnakesksete suusaradadega, mis on samas ühe tihenevates linnaasustustes midagi ainulaadset. Ja uskumatu küll, aga samas ollakse sellisena, linnavõistlusena ka kõige tormilisemad maailma tippsuusavõistluste korraldusprotsessid ning muidugi ka uute alade sissetoomised üle elatud. Mis aga veelgi hinnatum - taas ning juba seitsmendat korda vääritakse MM-i korraldusõigust. Tänavusele korrale lisab kaalu aga seegi asjaolu, et - selle, 2017.aasta suurvõistluse kaudu tähistatakse ka väärikat - Soome Vabariigi 100.aastapäeva…
|
|
Lahti enda annaalid tunnistavad oma arenguloos ühe Soome spordi suurkuju, tuntud visionääri Lauri “Tahko” Pihkala head vaistu, mis oskas eelmise sajandi kahekümnendatel Lahti ja seda ümbritsevate Salpausselkä maastike avastamisel pikemalt (lausa sajandi takka) ette näha. Mitte ainult hea profiiliga murdmaastikke avastades, vaid sedagi, et siinne mäeseljandike ahelik on igati ka lund ligi tõmbav, mis pole suusavõistluste jaoks just mitte vähetähtis tegur. Eriti veel aegadel, mil kunstlumi ja kaasaegne rajatehnika veel lausa tundmatud.
Eks tasapisi sai kogu Lahti kant ja laiemgi Soome üldsus aru, et selle piirkonna suusasuunaliselt arendamine on suur ja äärmiselt ainulaadne võimalus.Mis aga veelgi tähtsam, arendusse liitus kogu Lahti enda vägi…täie innustusega !
Kui aga miski on veel Lahti MM-de puhul eriliselt silma hakanud, siis on selleks ülimalt kõrge korralduskultuur ning tavarahva vahetu ja tavatult suur suusalembus. Midagi hoopis teistsugust kui seda kas Holmenkollenis või Falunis kohtad. Mis on selgeks märgiks, et Lahti suusatamise MM-d on ikkagi kogu maa ja rahva poolt omaks võetud. Või nagu nad ise ütlevad – see on kindlasti üks soomlaseks olemise ehedamaid ilminguid…
Eks tasapisi sai kogu Lahti kant ja laiemgi Soome üldsus aru, et selle piirkonna suusasuunaliselt arendamine on suur ja äärmiselt ainulaadne võimalus.Mis aga veelgi tähtsam, arendusse liitus kogu Lahti enda vägi…täie innustusega !
Kui aga miski on veel Lahti MM-de puhul eriliselt silma hakanud, siis on selleks ülimalt kõrge korralduskultuur ning tavarahva vahetu ja tavatult suur suusalembus. Midagi hoopis teistsugust kui seda kas Holmenkollenis või Falunis kohtad. Mis on selgeks märgiks, et Lahti suusatamise MM-d on ikkagi kogu maa ja rahva poolt omaks võetud. Või nagu nad ise ütlevad – see on kindlasti üks soomlaseks olemise ehedamaid ilminguid…
RAHVAST NAGU MURDU ! 67 000 pealtvaatajat vaatab 1958.a. MM-i lõpupäeva hüppevõistlust ja naudib Juhani Kärkineni võitu / foto : raamatust Lahti 1978
Et elukäik on võimaldanud mul endalgi kolmel viimasel MM-l (1978, 1989 ja 2001) seda kõike ja ehedat LAHTI MM-i toimimist oma silmaga ning väga erinevates rollides näha, siis meenutakski pisut neid kolme suusatamise suurelamust pisut lähemalt. Seda enam, et nüüd saab Lahti korraldada MM-i juba 7. korda ja ses osas ollakse maailma suusatamises vaieldamatu “rekordiomanik”.
Lahti 1978
Kui seda, juba 39 aastat tagasi nähtud MM-i veelkord meeltest läbi lasta, siis tunnistan ausalt, et “raudse eesriide tagant” uskumatul õnnekombel ja eks ikka ka veel kellegi siira soovituse toel jõudsimegi koos teistega (ca 25 suusaturistina) laevaga läbi päris korraliku jäise Soome lahe jää ukerdades Helsinkisse. Soe buss ootas, sõidu ajal tuli meeleolukat “pelimanimuusikat” ja kena karge talveilm saatis meid kuni Lammi bioloogiajaamani. Sinna, Lahtist umbes 30 km kaugusele jäime kogu MM-i ajaks ja iga võistluspäev algas imekauni sõiduga staadionile. Kui juba nii tavapärased elu-olulised asjad võtsid suu lahti, siis kõik see, mis meid Lahti suusastaadionil ootas, ei lasknud enam suud kinni pannagi. Milline imeline suusaareen( mis just äsja valminud), eemal lausa luiki meenutavad kaunid hüppemäed ja rajaäärsed eredates suusariietes inimmassid võistlejaid kannustamas. Ning milline õhtune avaparaad, kus suusariikide rivi lõpus Juha Mieto eesmarssimisel tulnud Soome koondises paljastas pea päris karmis pakases kogu suusameeste vägi...See oli ülev ja ennekogematu tunne!
Lahti 1978
Kui seda, juba 39 aastat tagasi nähtud MM-i veelkord meeltest läbi lasta, siis tunnistan ausalt, et “raudse eesriide tagant” uskumatul õnnekombel ja eks ikka ka veel kellegi siira soovituse toel jõudsimegi koos teistega (ca 25 suusaturistina) laevaga läbi päris korraliku jäise Soome lahe jää ukerdades Helsinkisse. Soe buss ootas, sõidu ajal tuli meeleolukat “pelimanimuusikat” ja kena karge talveilm saatis meid kuni Lammi bioloogiajaamani. Sinna, Lahtist umbes 30 km kaugusele jäime kogu MM-i ajaks ja iga võistluspäev algas imekauni sõiduga staadionile. Kui juba nii tavapärased elu-olulised asjad võtsid suu lahti, siis kõik see, mis meid Lahti suusastaadionil ootas, ei lasknud enam suud kinni pannagi. Milline imeline suusaareen( mis just äsja valminud), eemal lausa luiki meenutavad kaunid hüppemäed ja rajaäärsed eredates suusariietes inimmassid võistlejaid kannustamas. Ning milline õhtune avaparaad, kus suusariikide rivi lõpus Juha Mieto eesmarssimisel tulnud Soome koondises paljastas pea päris karmis pakases kogu suusameeste vägi...See oli ülev ja ennekogematu tunne!
Sellest kõigest kogunes niipalju ennenägematut, et nautisid tõesti igat hetke, uurisid ikka mingit rajalippu või muud detaili, sest see oli ju maailmaklass, mille sarnast polnud varem lihtsalt mujalt kui ainult telerist näinud. Tehes samas aga kogu aeg mõttekäike, et kuidas taoline maailma suusatamine kunagi ehk ka Otepääl võiks välja näha ning mis asjus võiks siit nüüd küll õppida…
Omaette oligi muidugi kogu lahtirulluv tippvõistlus, kus ikkagi sai lõppude lõpuks ometigi lausa meetri kauguselt ära nähtud see täiselusuuruses mürakast suusalegend - Juha Mieto...
Omaette oligi muidugi kogu lahtirulluv tippvõistlus, kus ikkagi sai lõppude lõpuks ometigi lausa meetri kauguselt ära nähtud see täiselusuuruses mürakast suusalegend - Juha Mieto...
Pilt on küll aastast 1977, MM-i eelvõistluselt , aga selgelt on näha , kuidas suusahiid JM plastiksuuski "taltsutama" õpib . Siin jookseb ta "kääris " üles , aga veel mõned -mõned aastad ja sellist tõusu minnakse juba uiseldes/ foto Kalle Kultala
Lisaks veel sai lausa kätt surutud avadistantsi 30 km võitjal Sergei Saveljevil, kes oli ju viimased suved aina Otepääl treeninud ning kellega oli ikka pikki jutte aetud. Nagu ka kogu toonase NL koondisega, kus naiste hulgas olid esinumbriteks suusakuulsused Galina Kulakova ning Raisa Smetanina. Mis aga eriti silma hakkas, oli see, et näiteks Hilkka Riihivuori, kes oli alles juunioride EM-l heidelnud tasavõrdselt meie tüdrukute Ann Karu ja Erika Valdsoniga, võttis koduradadel juba maailmameistritiitli.
Üldse oli kogu Soome suusakoondis äärmiselt keskendunult valmistunud ja ainsaks “ebaõnnesõduriks” jäigi ehk Suur Mieto ise, kes kaotades suurte lootustega suusamaratonis võitjale Sven-Äke Lundbäckile pool tundi. Jätkas siis suusad jalas lõpujoonelt otse riietusruumi ja tõdes seal vaipkattel olles, et see on täna esimene koht, kus suusad tagasi ei anna… (vt. kõrvaolevat pilti.kus ta reporteritest mööda astub ja vaid Iltalehti fotograaf suudab kiiresti selle hetke talletada )
Sealt, 1978.aasta muljete katlast sai äärmiselt palju mõtlemisainet ja tõdeda sedagi, et kui suusamaailmas kellestki eeskuju võtta, siis pole vaja meie põhjanaabritest küll kaugemale minna…
Sealt, 1978.aasta muljete katlast sai äärmiselt palju mõtlemisainet ja tõdeda sedagi, et kui suusamaailmas kellestki eeskuju võtta, siis pole vaja meie põhjanaabritest küll kaugemale minna…
1989 - ehk tosin aastat aastat hiljem
Glasnosti ja perestroika tuultes heitlevast Eestist taas Lahtisse, MM-le jõudes oli ikkagi veel vaja Moskva kaudu asju ajada. See meie spordiasjameestel ka õnnestus ning üsna suur seltskond Eesti suusategelasi seadis end sel korral sisse Lahtist pisut kaugemal Porvoos. Seekord oli meil aga oma meeski rajal – NL kahevõistluse koondises võistlev Allar Levandi. Individuaalse 8. koha kõrval paistis meeskonnavõistluse hüpete II koha positsioon sõiduga ehk isegi medalit toovana. Kuid tuli siiski 4. koht ja rohkesti süüdistusi suunati just Allarile. Ta olla meelega viletsalt sõitnud, et NL medalivõimalusi rikkuda. Just oli ka Tallinnas, Pika- Hermani tippu sini-must-valge heisatud ja seda Allari esitlust nimetati isegi – natsionalistide vandenõuks. Tõsi, raja ääreski leidus meie rahvuslippe juba päris ohtrasti, mida soomlasedki varjamatu heameelega seirasid. Sama “juhtus” ka soomlaste toodetud telepildiga, kus iga suusaõidu sisse “eksis“ rohkesti Eesti lippe lehvitavaid suusasõpru… Tunnistan, et meeleolu oli ülev, aga me polnud ikkagi suures suusatamises veel üldsegi ja just ametlikult sees…
Võistluste suurimad üllatused sepitseti oma koduradadel taas soomlaste poolt – kokku võideti 15 medalit ja neid tuli iga päev aiva juurde. Kui ühel ennustusvõistlusel uuriti, kes selle medalisaju lõpparvu täpselt ära arvab, siis tuli “pauk” ka meie õuele. Täpselt arvas ja teenis auhinna ( firma " Adidas" preemiareisi Saksamaale) ETV spordisaadete teenekas ressisöör Eha Väinsalu.
Glasnosti ja perestroika tuultes heitlevast Eestist taas Lahtisse, MM-le jõudes oli ikkagi veel vaja Moskva kaudu asju ajada. See meie spordiasjameestel ka õnnestus ning üsna suur seltskond Eesti suusategelasi seadis end sel korral sisse Lahtist pisut kaugemal Porvoos. Seekord oli meil aga oma meeski rajal – NL kahevõistluse koondises võistlev Allar Levandi. Individuaalse 8. koha kõrval paistis meeskonnavõistluse hüpete II koha positsioon sõiduga ehk isegi medalit toovana. Kuid tuli siiski 4. koht ja rohkesti süüdistusi suunati just Allarile. Ta olla meelega viletsalt sõitnud, et NL medalivõimalusi rikkuda. Just oli ka Tallinnas, Pika- Hermani tippu sini-must-valge heisatud ja seda Allari esitlust nimetati isegi – natsionalistide vandenõuks. Tõsi, raja ääreski leidus meie rahvuslippe juba päris ohtrasti, mida soomlasedki varjamatu heameelega seirasid. Sama “juhtus” ka soomlaste toodetud telepildiga, kus iga suusaõidu sisse “eksis“ rohkesti Eesti lippe lehvitavaid suusasõpru… Tunnistan, et meeleolu oli ülev, aga me polnud ikkagi suures suusatamises veel üldsegi ja just ametlikult sees…
Võistluste suurimad üllatused sepitseti oma koduradadel taas soomlaste poolt – kokku võideti 15 medalit ja neid tuli iga päev aiva juurde. Kui ühel ennustusvõistlusel uuriti, kes selle medalisaju lõpparvu täpselt ära arvab, siis tuli “pauk” ka meie õuele. Täpselt arvas ja teenis auhinna ( firma " Adidas" preemiareisi Saksamaale) ETV spordisaadete teenekas ressisöör Eha Väinsalu.
Nii tulid koduradade võidud. Marjo Matikainenit ergutab toonane Soome koondise peatreener Pekka Vähäsöyrinki / Foto : Juha Kärkkinen/Lehtikuva
Meeleolu oli niisiis neil päevil igati ülev ja rõõmustasime koos hõimuvendadega. Kui korra nende toonase suusajuhi ja meid igati aidanud ning võõrustanud Hannu Koskivuori kutsel nende juurde “mitalikahvile” läksime, ootas meid nende “peakorterisse” sisse astudes ees suurendatud pilt 1938.aasta MM-ist. Kus esiplaanil 13 osaleva maa osas astus avamarssi rahvuslipu all ka Eesti suusakoondis...
Meeleolu oli niisiis neil päevil igati ülev ja rõõmustasime koos hõimuvendadega. Kui korra nende toonase suusajuhi ja meid igati aidanud ning võõrustanud Hannu Koskivuori kutsel nende juurde “mitalikahvile” läksime, ootas meid nende “peakorterisse” sisse astudes ees suurendatud pilt 1938.aasta MM-ist. Kus esiplaanil 13 osaleva maa osas astus avamarssi rahvuslipu all ka Eesti suusakoondis...
Hetk 1938.aasta MM-ist , kuhu Eesti suusakoondis jõudis taas 55 aastat hiljem- 1993 Falunis / Foto : raamatust "Lahti MM 1978"
Eks Hannulgi jäi eestlaste kohmetus silma ja meie juurde astudes ütles ta vaid – “ Ei lähe kuigi palju enam ja varsti olete teiegi seal, kuhu te kuulusite… “
Pea et sama juttu sai aetud ühel õhtul ka Kantolate õdusas kodus Heinolas, kuhu tõi mind üks Soome suusa- ja üldse spordielu suurmehi Heikki Kantola. Olime juba head tuttavad ja kui nüüd tuppa astudes ringi vaatasin, leidsin seal õhtulaua keskel lipuvardas oleva eesti lipu, mille suurimat versiooni alles eile Toompeal taasheisati. " See on meil nüüd üsna otsituim asi " sõnas pereema Mirja " Aga kõige rohkem ootas sinu külaskäiku minu isa Eliel. Ta käis ju enne sõda Eestis mitmel võimlemisüritusel ja tema põlvkonnale oli Eesti jätkuvalt ikka hea vennasrahvas...Neid muutusi teie juures on ta rõõmuga jälginud "
Seal aetud jutud ei tahtnud kuidagi lõppeda, kuigi teadsime, et homme on taas tihe võistluspäev
Niisuguste lootustandvate ja emotsionaalsete hetkede saatel asusime Lahti MM-89-lt koduteele...
Pea et sama juttu sai aetud ühel õhtul ka Kantolate õdusas kodus Heinolas, kuhu tõi mind üks Soome suusa- ja üldse spordielu suurmehi Heikki Kantola. Olime juba head tuttavad ja kui nüüd tuppa astudes ringi vaatasin, leidsin seal õhtulaua keskel lipuvardas oleva eesti lipu, mille suurimat versiooni alles eile Toompeal taasheisati. " See on meil nüüd üsna otsituim asi " sõnas pereema Mirja " Aga kõige rohkem ootas sinu külaskäiku minu isa Eliel. Ta käis ju enne sõda Eestis mitmel võimlemisüritusel ja tema põlvkonnale oli Eesti jätkuvalt ikka hea vennasrahvas...Neid muutusi teie juures on ta rõõmuga jälginud "
Seal aetud jutud ei tahtnud kuidagi lõppeda, kuigi teadsime, et homme on taas tihe võistluspäev
Niisuguste lootustandvate ja emotsionaalsete hetkede saatel asusime Lahti MM-89-lt koduteele...
2001 – täis rõõme ja tõsiseid muresid
Lahti MM-i kuvand oli nüüdseks suurimate ja esinduslikeimate suusasündmuste hulka tüürinud. Kõiges. Ja kui veel sellele eelneval nädalavahetusel anti kogu maailma paremikuga viimane “etendus” ka Otepää MK-l, siis siirduski kogu maailma suusaparemik Nuustakult pisut põhja poole ja seadis end sisse mugavas Lahti MM-i võistluskülas. Kohale jõudis ka vaba suusamaa Eesti koondis. Juba ka teatud favoriidimärkidega, millest võis tulla mida vaid…
Kindlalt oli meie jaoks tipphetkeks Andrus Veerpalu MM-i 30 km klassikadistantsi “kuld”, seda vaid 0,2 sekundilise eduga kuulsa norralase Frode Estili ees.
Lahti MM-i kuvand oli nüüdseks suurimate ja esinduslikeimate suusasündmuste hulka tüürinud. Kõiges. Ja kui veel sellele eelneval nädalavahetusel anti kogu maailma paremikuga viimane “etendus” ka Otepää MK-l, siis siirduski kogu maailma suusaparemik Nuustakult pisut põhja poole ja seadis end sisse mugavas Lahti MM-i võistluskülas. Kohale jõudis ka vaba suusamaa Eesti koondis. Juba ka teatud favoriidimärkidega, millest võis tulla mida vaid…
Kindlalt oli meie jaoks tipphetkeks Andrus Veerpalu MM-i 30 km klassikadistantsi “kuld”, seda vaid 0,2 sekundilise eduga kuulsa norralase Frode Estili ees.
Selline Fischeri miniposter oli paar tundi pärast võistlust tõeline rariteet ning märk Eesti suusatamise jõudmisest maailma absolutsesse tippu
See kõik oli üks suur töövõit, millele veel eelmisel kevadel oleks võinud tulla hoopis teine lahendus. Nimelt prooviti aasta varem Lahtis ka samal 15 km rajal ühisstarti, milles tuli mängu palju juhuslikkust, sest Lahti rajad olid küll hea profiiliga ja nõudlikud, kuid siiski kohati ühisstardi jaoks liigkitsad. Hea, et terve meel võitis ja MM- programmi jäeti siiski klassikaline eraldistart. Mäletan, et isegi võistluprogramm tuli ringi trükkida. Nagu aga võistluse käik näitas, oli see parimaks lahenduseks ka hilisemale maailmameistrile Andrus Veerpalule, kes ei pidanud meestesummas pidevalt oma koha eest võitlema , vaid sai teha senisest vägevaima sõidu…
Omaette lehekülje keeras Lahtis aga ette peoperemeeste mastaapne dopingusaaga, mille käigus tühistati 6 sportlase tulemused. Nende hulgas ka 25 aasta järel võidetud meeste teatesõit. Sellist hoopi ei oodanud pidumeeleolus Lahtis keegi! Mast oli rohkem kui maas… Ja siit algas mingiks ajaks Soome suusatamise ning muidugi ka kuulsusrikka Lahti allakäigu tee. Seda nii suusalembese rahva meelehärmi saatel…
Ega rahvusvaheline suusaliit FIS-ki saanud tehtut pisendama hakata. Sellest tuli ja pidigi rääkima. Isegi nii auväärses olukorras, kui Soome Suusaliidu 100. aastapäeva piduõhtul 2008.a. veebruaris Lahtis, Sibeliustalo kontserdisaalis. 2001.a. MM-il juhtunu meeldetuletus veeres õnnitluskõnes ka üle FIS-i peasekretäri Sarah Lewise huulte… Seda, ja just siin, saalitäis suusasangareid ei oodanud, kuid…ära see märgiti. Kas või selgema tuleviku ja Lahti jätkuvuse nimel…
Omaette lehekülje keeras Lahtis aga ette peoperemeeste mastaapne dopingusaaga, mille käigus tühistati 6 sportlase tulemused. Nende hulgas ka 25 aasta järel võidetud meeste teatesõit. Sellist hoopi ei oodanud pidumeeleolus Lahtis keegi! Mast oli rohkem kui maas… Ja siit algas mingiks ajaks Soome suusatamise ning muidugi ka kuulsusrikka Lahti allakäigu tee. Seda nii suusalembese rahva meelehärmi saatel…
Ega rahvusvaheline suusaliit FIS-ki saanud tehtut pisendama hakata. Sellest tuli ja pidigi rääkima. Isegi nii auväärses olukorras, kui Soome Suusaliidu 100. aastapäeva piduõhtul 2008.a. veebruaris Lahtis, Sibeliustalo kontserdisaalis. 2001.a. MM-il juhtunu meeldetuletus veeres õnnitluskõnes ka üle FIS-i peasekretäri Sarah Lewise huulte… Seda, ja just siin, saalitäis suusasangareid ei oodanud, kuid…ära see märgiti. Kas või selgema tuleviku ja Lahti jätkuvuse nimel…
Nostalgiamehed - Puusuksi tiimist. Neile kuulub Lahtis publikumenu ja soe tunne paljude südametes / foto: Lahti 2017 MM
2017.a MM
Taas algab peagi Lahtis MM. Suurte Soome riigi sajandisündmuste reas olevana ja ehk ka maailma suusatamises teatud selginemisi toovana. Just viimase osas on palju häirima panevat ning ala mainet alla kiskuvat. Suusaskandaalid ei taha kuidagi lõppeda…
Ärgu siinkohal aga lennaku ette ühtki negatiivset nooti just algava suurvõistluse korraldajate suhtes. Neil on ootel mitmed uuenduslikke lähenemisnurki ja ka Lahti MM-i mainet kujundavaid laiemaid plaane. Nagu üks neist kõlab, et – See võiks olla igaühe jaoks mõeldud MM ja seda suurt suusapidu võiks iga tulija nautida! Kui nad seejuures oma kuut varasemat MM-i meelde tuletavad, siis kõige toimunu kõrval käivad nad selgelt läbi ka 2001.aastal olnu. Sirgelt ja selgelt ning justkui toona juhtunule punkti panevalt…
Kui taolisest lähenemisest loed, siis adud veelkord, et meil on oma põhjanaabritelt jätkuvalt midagi õppida. Kas või seda, et kui milleski ongi tõuse ja langusi, siis ei saa sellise tavapärase arengu juures hingest pühkida kõike seda, mis rahva südamessse kasvanud. Nii on neile selleks just Lahti ja suusavõistlused.
Nii et suunake aga pilgud siis üle lahe, maailma tuntumaisse suusa MM-de korralduskohta ja kui leiate ehk võimaluse mõneks võistluspäevaks ka kohale minna, saate kindlasti tunda järjekordset ning äärmiselt meeldivat suusapidu.
Sest ,
Lahti on Lahti ning nüüd on ta kõigi meie jaoks veel lahti ka !
Tammneemes,14. veebruaril 2017
Taas algab peagi Lahtis MM. Suurte Soome riigi sajandisündmuste reas olevana ja ehk ka maailma suusatamises teatud selginemisi toovana. Just viimase osas on palju häirima panevat ning ala mainet alla kiskuvat. Suusaskandaalid ei taha kuidagi lõppeda…
Ärgu siinkohal aga lennaku ette ühtki negatiivset nooti just algava suurvõistluse korraldajate suhtes. Neil on ootel mitmed uuenduslikke lähenemisnurki ja ka Lahti MM-i mainet kujundavaid laiemaid plaane. Nagu üks neist kõlab, et – See võiks olla igaühe jaoks mõeldud MM ja seda suurt suusapidu võiks iga tulija nautida! Kui nad seejuures oma kuut varasemat MM-i meelde tuletavad, siis kõige toimunu kõrval käivad nad selgelt läbi ka 2001.aastal olnu. Sirgelt ja selgelt ning justkui toona juhtunule punkti panevalt…
Kui taolisest lähenemisest loed, siis adud veelkord, et meil on oma põhjanaabritelt jätkuvalt midagi õppida. Kas või seda, et kui milleski ongi tõuse ja langusi, siis ei saa sellise tavapärase arengu juures hingest pühkida kõike seda, mis rahva südamessse kasvanud. Nii on neile selleks just Lahti ja suusavõistlused.
Nii et suunake aga pilgud siis üle lahe, maailma tuntumaisse suusa MM-de korralduskohta ja kui leiate ehk võimaluse mõneks võistluspäevaks ka kohale minna, saate kindlasti tunda järjekordset ning äärmiselt meeldivat suusapidu.
Sest ,
Lahti on Lahti ning nüüd on ta kõigi meie jaoks veel lahti ka !
Tammneemes,14. veebruaril 2017