"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2020. aasta ERI - LIIKUDES
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm

Picture
Kuigi selle aasta suvel saab juba 45 aastat aegadest, mil Herbert Abelist ja tema suusatajatest said filmitähed, siis on õnneks võimalus veel paari filmitegijaga neid aegu lahti kerida. Abelite suusateema võtsid toona ette sellised tuntud mehed,  nagu tippoperaator /režissöör Hans Roosipuu, stsenaariumi kirjutanud spordiajakirjanik Valter Heuer , helirežissöör Enn Säde ja helilooja, Maestro Arvo Pärt…
Selle võimsa neliku eestvedamisel tehti 1972.aastaks päris heast teemast rohkesti tunnustust leidnud film “Otsin luiteid“, mida pärjati nii NL –s kui rahvusvahelisel tasandil. Kuid mis veelgi tähtsam – selle filmilindi kaudu jäädvustus tolle aja suusatreeningute tipptöö, samuti Abelite suusapere ind ja pühendumus….
 
Eesti filmielu suurte tegijate Hans Roosipuu ja Enn Sädega aetud juttudest aga juba allpool...

KZ: Kuidas see Abeli suusafilmi “Otsin luiteid” filmi tegemine alguse sai ?
PictureHans Roosipuu
HR (Hans Roosipuu ): Film Herbert Abelist ja tema tüdrukutest oli üks minu esimesi spordifilme. Et tulin televisioonist kinostuudiosse, siis ega seal alguses tahetud näha, et äkki tuleb keegi ja hakkab, veelgi enam,  ka spordifilmi tegema. Eks olid omad kindlad tegijad ja sissekäidud read, mille väljundiks oli igal nädalal valminud ringvaade – Nõukogude Eesti  jmt. Ja kuigi sul võis vahel päris hea võttematerjal valmis tehtud olla, aga sa polnud veel n.ö. jalgu alla saanud, siis öeldi julmalt – see on polititšeski negramatnõi (poliitiselt mitte sobiv)...
Toimetuses sain siiski lubavale jutuotsale Peedu Ojamaaga, kel endalgi spordimehe kogemus hinges ja tema võttis Abeli teemast kuuldes üsna hästi tuld. Nii et tema käsi oli selle asja juures kõvasti mängus ning eks tema kallutaski lõpuks ka teisi vajalikke otsutajaid Abelitest filmi tegemise otsuse poole…

Mul endal oli sel ajal just professionaalse filmkaameraga töö pisut uus, nii et sain abiks endale assistendi, kes oli minust tunduvalt kogenum. Assistent laadis kaamera ja aitas n.ö. tehnilise poolega ning mina hakkasin siis vaid võtma. Hea assistent oli Kristjan Jõekalda isa, kes oli hästi kogenud mees ja siis, kui ma üsna käte värinal võtet tegin , tuli ta tasakesi minu juurde ja ütles vaikselt – võta see plaan uuesti , käsi vist värises. Nii et sedamoodi ma siis sain üha enam kindlust, omandasin kogemusi ja tasapisi otsisin juba oma uusi väljakutseid… 

KZ: Kas ka Abeli film oli selleks ?
HR: Võin öelda, et  küll ja veelgi enam, sest see oli teema, mida ma tegema hakates nautisin. Ja muidugi lummas kogu see Abelite tegevus, need noored suusatüdrukud, kogu see tahe pidevalt tegutseda. Muidugi olid ka Abeli tüdrukute pidevalt paranevad tulemused ju sel ajal kogu Eestis jutuaineks… Ann Karu ja Erika Valdson olid äsja  oma juunioride tippsõidud teinud, aga esile oli kerkinud uus nimi - Rutt Rehemaa, kes tegi ka häid esinemisi.. Eks hakkasime siis tasapisi Peedu Ojamaaga arutama ja leidsime, et Herbert Abeli sugust teist treenerit meil ju pole - nii et  sellest tema tööst võiks…filmi teha küll. Rääkisime ka teiste ülemustega ning jäädigi nõusse.
Ega ma isiklikult  Herbert Abelit  väga tundnud, liiatigi tema treeneritööd.Tartus fotograafina tööd tehes sai kokku puututud küll, sest  ta oli ju oma tegemistega kogu Tartus väga tuntud ja austatud… eks sellejagu teadsin temast ka mina.
Omaette mõjutavaks teguriks sai filmi osas ka Ruusa  talus nähtu... Olime seal koos Enn Sädega ja temast oli mulle tohutult abi, sest temalt tulid seal tegutsedes väga häidd mõtteid. Alustasimegi võtetega suvel Ruusal ja siis edasi tulid filmimised juba Läti kaunites mererandades…, õigemini sealsetel liivaluidetel.
Picture
"Filminäitlejate " hommikune instruktsioon Herbi Abeli poolt. Pildil vasakult : Arvo Kütt, Anu Kütt, Herbi ise, Maret Kanarik, Ann Karu, Tähti Tamm, Marju Aarsoo, Rutt Rehemaa, Olga Pavlova, Udo Rehemaa, Kaia Raaga, Valter Tennison jt. / foto: K. Zilmer
Just sellest Saulkrasti  mererannast ja sealsetest luidetest oli Abel rääkinud meile erilise vaimustusega ja nagu hiljem ka läks – sellest tulenes ka filmi pealkiri “ Otsin luiteid “. Meie küll kahtlesime, kas see mereäärde käik teoks saab, aga ühel hetkel olime seal ja võtted läksid keset liivaluiteid ja suusatrenne kohe lahti… 
Picture
Ann Karu, Rutt Rehemaa ja Marju Aarsoo rängal liivatõusul / kuvatõmmis filmist " Otsin luiteid "
Oli ikka üks imeline, aga suusatajate jaoks ka päris karm kant, sest trennid käisid lõõskavas päikese ja tuiskavas pehmes liivas. Meie kaamerad aga muudkui surisesid...
Picture
Veel üks meenutus Lätimaa "luidetelaagrist". Tagareas vasakult Jüri Jõepera, Udo Rehemaa, Rein Lellep, ees Maret Kanarik, Marju Aarsoo, Maret Ratt, Olga Pavlova, Tähti Tamm, Liia Kreem, Helve Tavita / foto: K.Zilmer
PictureEnn Säde
ES(Enn Säde): Ka mulle selle filmi tegemine meeldis. Nagu ka see Ruusa , mis oli muidugi imeline koht ning seal toimuv elu-olu. Filmisime seal mõned päevad, ööbisime ka ja nautisime Erna ja Herbert Abeli trenniseltskonna lõputut energiat … Ja need tüdrukud olid seal ju maailmaklassi jõudnud suusatajad… Hans sai muide neidudega kohe toreda kontakti, sest temas puudub see enda tähtsuse suureks puhumine, mis teinekord meie filmimeeste vennaskonnale omane on… Ja tüdrukuohtu suusatajad kuulasidki onu Hansult filmimiseks vajalikke soove või käske heal meelel, ehkki itsitades. Veel on mulle sealt meelde jäänud uhke loosung sissesõiduteel “Ruusa Olümpia”

KZ: Ühest kõva tegija kohta tahaks siinkohal veel küsida – filmi stsenaariumi autorist Valter Heuerist…
Picture
Head koostööpartnerid HR ja VH on taas mingi uue "projekti " kallal / foto: E.Säde
PictureValter Heuer
HR: Heuer oli väga hea sulega spordiajakirjanik.  Ta tundis samas ka Tartu olustikku, mõistis kogu Abelite tegemise taustasid ja kogu tekstiline pool tuligi niimoodi igati sobiv.  Eks me üritasime ikka Heueri käsikirjast kinni pidada, aga võtete käigus tuli ette selliseid asju, mille kohta Enn ütles kohe, et see ja see asi võta nüüd kohe üles, eks hiljem vaatame, mis tast saab. Ja nagu selgus, see tabatud hetk osutus väga heaks materjaliks…
 
ES:  Eks nende dokumentaalfilmide puhul ole selle etteantud stsenaariumiga nii ja naa. Reaalselt on see nagu eelarve aluseks ja ka tegevusjuhiseks, millele paigapeal võtteid tehes leiad ikka teatud edasiarendusi või olukordi , mida "paberi peal" ette ei oska näha, aga samas ülesvõtmist väärivad. Nagu selles Abelite filmiski, kus nägime mis vaid ja enamgi - vääris jäädvustamist…Spordi puhul käib tõesti kõik nii kiiresti, et ei saa siis küll paraku käsikirjas olevat järgida. Isegi mina , kes olin spordist valgusaastate kaugusel, mõistsin, et seda Abeli suusatamist ei saa  vaid pelgalt käsikirja järgi üles võtta...

KZ: Minu arust  saite  ikkagi väga  unikaalseid kaadreid suusatajate treeningutest, päris selliseid, mida nüüd enam kuskil ei näe.
HR: Jah, kõik need Ruusa töötegemised, metsalangetamised, saepuruvedamised ja isegi lahtiste õlgede peal magamised ning muidugi omaette peatükina muidugi need Saulkrasti ja Salacgriva mereranna trennid. Seal oli neid liivadüüne ja vaateid missuguseid. Elasime siis vist kuskil… , ma hästi ei mäleta ...
KZ: Olin ka seal  ja on meeles, et ööbisime, nagu sel ajal ikka kombeks - telkides ja sõime ühel õhtul minu mäletamise järgi veel suhteliselt kahtlase välimusega lastevorstigi, millelt Herbi rohekamad tükid ära lõikas ja siis lõkkes ära lasi praadida. Õnneks ei saanud  keegi mürgitust, ehkki ilm oli palav ja vorst kaunis kahtlane…

Aga filmi juurde tuli lõpuosas appi ju veel üks mees – Arvo Pärt ?
PictureArvo Pärt
AR: Tuli ja oli meie tegijate hulgas täie innuga. Õigemini oli tema soovitajateks Heino Pars ja  ka Enn Säde, kes teadsid, et siin stuudios liigub ringi Pärdinimeline  helilooja, keda sel ajal kõrgemal pool eriti ei soositud ja igati eemale tõrjuti.  Parsi arvates  võis ta Abeli filmi juures rakendust saada. Ka teenida sel raskel ajal pisut, sest ehkki film oli küll lühike, sai Arvo küllap ka originaalmuusika eest  pisut paremini tasustatud. Aga Pärt ei teinud tõesti midagi vaid raha saamise pärast ja n.ö. üle jala. Ka sellesse filmi süvenes ta nii, et kui ta oli filmimaterjali läbi vaadanud, siis palus ta, et kas seda uljast laskumist mööda suvist saepururada ei saaks veel kordusena panna - tal olla see muusika just nii juba valmis kirjutatud. Nii et ta tabas igati kogu suusatamisega kaasneva meeleolu  ja Abeli toimetamise suurepäraselt ära …

ER : Vaat, muusikas ja filmis on mingi sisemine struktuur  sama ja nii nagu Pärt, nii tabas ka Lepo Sumera selle imehästi ära. See ilmnes ka Abeli filmi puhul, sest ehkki Arvo polnud ju ei Ruusal ega neis Lätimaa mererandades käinud, oli tal koheselt peale filmimaterjali äravaatamist oma "hoiak " ja "tunnetus" tekkinud, mis siis ka igati sobiva  muusikalise väljundi sai. Pealegi oli ta juba  selleks ajaks nii palju ja head filmimuusikat kirjutanud, mille kohta kuuleb maestrot vahel nüüd imestavalt ütlevat... "Uskumatu, kas selle olen tõesti mina kirjutanud ? " (Viimati ahhetas ja "kahtles" Maestro AP tema suurepäraste lastelaulude plaadi koostamise puhul - KZ.)
                         
                         --------------------------------------------------------------------------------------
​
​ HR : Film ise sai ka kogu stuudio poolt heakskiidu…Rahule jäid nii “ poliitilised kui kunstilised “ jõud, aga läks ju ka selles mõttes  hästi, et siis kui sai film valmis, tegi ka Rutt oma hiilgavad sõidud ja selle filmiga sai nagu näidatud ära ka kogu selle saavutuste taustalugu.
Eks olime kasutanud ka selle aja kohta juba uut võtttehnikat, võtsime n.ö. pika  (1000 mm ) objektiiviga kaugelt, nii et võetavad ei pannud meid tähelegi ning olid äärmiselt loomulikud oma tegemistes. Selle kaugvõtmisega sai  parajatmoodi naljagi …

PictureHerbi suuski määrimas, seekord "ilma ajaleheta", aga siiski ikka määrdepulka peopessa varjates /foto : ESM arhiiv
ES :  See lugu on jah 1971.aastast Otepääl.
​Sumpame Hansuga suusavõistluste stardiorus, otsime kedagi asjameest. Toimumas on mingid vägevad üleliidulised võistlused kõige selle juurdekuuluvaga.  Ühe kuuse all nühivad kaks meest palehigis suusamääret suuskadele, aga määrdetopsid on miskipärast keeratud ajalehetuutusse… Milline hea kaader , kaamera kohe käima ! Me pole veel jõudnud eriti tegutseda kui üks neist turtsub : “Kuradi venelased, jälle siin luuramas !”. Kui ligi astume , saavad mehed aru, kellega tegu ja legendaarne määrdemees Karl Lont surub tervituseks käe pihku… 

Mina olen spordiasjadest üpris kaugel ja tänu Roosipuule sebin aastaid koos temaga spordifilme teha, alul helimehena, siis kaasrežissöörina. Siin Otepäälgi ei jaga minu lihtne pea, miks peab suusamääret venelaste eest peitma, ja treener Herbert Abel , see teine mees saab lõuatäie naerda , kui mulle loo selgeks räägib : “Siit ju võistlus algabki !”…

KZ: Nii et film sai valmis ja võis alustada esitlemist nii suusarahvale kui ka erinevatel festivalidel ning konkurssidel.
HR: Tundub, et Abelid ja tema suusatajad jäid filmiga rahule ja see oli väga tähtis.  Omaette lugu oli kõigi nende konkurssidega. Üleliiduliselt jäime me oma asjadega igati silma, aga eks igal pool oli ka muid tegureid, mis ühe või teise filmi hindamisel tähtsat rolli mängisid. Näiteks Odessas, kus meil oli kaasas kaks filmi - “Kümnevõistlejad “ ja  “Otsin luiteid”. Arvasime, et küllap on kümnevõistlejad ikka  paremad, aga selgus , et žürii esimees oli toonane NL kümnevõistluse äss Nikolai Avilov ja kuna meie filmis oli liiga palju kõiki teisi ja mitte Avilovit, siis jäi see film kõrvale ja "lohutuseks" anti  meile siis Abelite eest kolmas auhind ...
Kuidas aga luidete film rahvusvahelisele areenile sai, siis selle kohta võiks öelda nii, et see erines teistest filmidest oma käsitlusega ja nagu ütles üks spordikomitee esindaja, siis see näitas enam ka sportimise laiemat, igapäevast tausta. Nii tuli tunnustus karika näol ka Cortina d’Ampezzost….maailma spordifilmide hindamiselt.

ES : Minu arvates olime me  selle filmiga rohkem siiski kroonikud, ei ajanud taga mingit suurt filosoofiat, vaid fikseerisime kõik selle, mida nägime ja pidasime vajalikuks üles talletada. Eks see tõlgendamise asi tuli hiljem, igasuguste kriitikute, konkursside poolt, kus nähti filmis küll seda või teist momenti. Usun, et sellega saime aga jäädvustatud ka palju sellist, mis kunagi enam tagasi ei pöördu, ei suusatamises, ega kogu sellise Ruusalaadse elu osas... 
​
Niisugune oli siis üks jutuajamiste abil tehtud põgus tagasivaade "Otsin luidete" loomise juurde, kus leiduks muidugi veel sadu meenutamisväärseid seiku. Võtkem siis kas või "filmistaaride ", endiste abellaste endi muljed..., kes nüüd olnud aegu üsna nostalgiliselt vaatavad...

Teenekate filmiloojate Hans Roosipuu ja Enn Sädega vesteldes aga kogesin, et see Abeli teema, seal nähtu, kogetu jättis neile mõlemile üsna kustumatu jälje, mida nad oma arvukate heade filmide puhul ikka ja jälle justkui üht parimat "pala" meenutada tahavad...

Aitähh, Meistrid, et suutsite ka Abelite meistritöö selliselt jäädvustada! Mis aga veelgi tähtsam, seda kõike saavad nüüd hiljem vaadata ka järgmiste põlvede suusatajad. Usun, et nii mõnelgi neist kerkib mõttesse - kas nii sai tõesti kõvaks ?  Sai ja isegi - väga kõvaks...  Luiteid otsides !


Picture
Just nagu ilmekaks näiteks põlvkondade jätkumisest - taas on filmimees Hans Roosipuu luidetes (nüüd aga Hiiumaal) ning tegemisel on sedapuhku film Šmiguni suusaperest /foto: E. Säde
aprill, 2016
---------------------------------
Filmitegijajatest endist
  (lühidalt, ilma äärmiselt mahukat loomingut käsitlemata ) :


Hans Roosipuu

Režissöör ja operaator Hans Roosipuu on sündinud 2. aprillil 1931 Torma vallas Tartumaal. Ta õppis Tartu Industriaaltehnikumis, lõpetas 1950 Tallinna 2. keskkooli ja 1966 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi. Harrastas Eduard Takkeri juhendamisel ujumist ja veepalli. Roosipuu töötas 1953 – 1957 ajalehe Edasi fotograafina, 1957 – 1959 Tallinna Televisioonistuudios filmioperaatorina ning 1959 – 1991 Tallinnfilmis operaatori ja režissöörina. Osalenud üle kolmekümne spordifilmi tegemisel, tihti režissööri ja operaatorina. Üldse on ta olnud tegev seitsmekümne viie tõsielufilmi juures, põhiliselt operaatorina, ning võtnud üles üle viiesaja ringvaatepala. „Otsin luiteid“ (1972) suusatreener Herbert Abelist pälvis Cortina d’Amprezzo spordifilmide festivalil hõbekarika, üksteist tema filmi on saanud auhinna N Liidu festivalidel. 1981. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus, 2013 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali elutööpreemia
 
Enn Säde
 
Helioperaator ja dokumentaalfilmide režissöör Enn Säde on sündinud 18. oktoobril 1938 Pärnus tisleri peres. 1961. lõpetas ta Leningradis Kinoinseneride Instituudi helitehnika eriala heliinsenerina. Samal aastal asus tööle Tallinnfilmis heliinseneri ja helioperaatorina(-režissöörina), 1978. aastast ka dokumentaalfilmide stsenaristi ja režissöörina. Paralleelselt on Enn Säde olnud Eesti Telefilmis ametis enamasti lepingulise helimehena. 1993. aastast vabakutseline. 1990. valiti Enn Säde NSV Liidu Kinoliidu auhinna Nika nominendiks, st ta oli üks kolmest parimast helimehest tollases impeeriumis. ENSV teeneline kunstitegelane (1988), Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik (2001).

Arvo Pärt 
Helilooja  Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest.
Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast"[1]. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis olla, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestisi ja noote.
Aastatel 1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959–1979 ja taas 2005. aastast.
1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse.


Valter Heuer

(14. VII 1928 Elva – 2. III 2006 Jämejala, Viljandimaa), maletaja, maleajakirjanik. Lõpetas 1946 Tartu 1. kk-i ja õppis 1950–52 TRÜ-s eesti filoloogiat. Oli pärast sõda edukaimaid koolinoori, sai 1947 vab (meistriknd) pallturniiril Tallinnas 2. koha. 1949 saavutas Eesti mv-tel 5. koha, pärast seda kuulus pidevalt Eesti maleparemikku, olles vabariigi koondises ligi 25 aastat. Mänginud NL-i mv-te poolfinaalis. Balti turniiril 1963 2. ja Paul Kerese I rhv mälestusturniiril 1977 16. koht. Tuli 1976 Eesti meistriks; 1962 Eesti mv-te hõbe ja 1961 pronks. Võitis 1976 vab kiirturniiri ja 1981 Eesti mv-d kiirmales. Msp (1961). Kvalifikatsioonimatšis alistas German Fridšteini 7,5 : 1,5. Teose "Meie Keres" autorina pälvis 1977 J. Smuuli publitsistikaauhinna, raamat tunnistati ka NL-i aasta parimaks spordidokumentaalteoseks. Avaldanud olümpiaraamatu ning ajakirjanduses pikki seeriakirjutisi Paul Keresest, korvpallitreenerite Ilmar Kullami ja Edgar Naaritsa koolkonnast ja Johannes Kotkast. Olnud sporti käsitlevate tõsielufilmide, sh. suusatreeneritest Abelitest  (“Otsin luiteid” /1972 ), Paul Keresele pühendatud "Eesti partii" (1991) stsenarist. Kuulunud Malesektsiooni ja -föd-i presiidiumi. Töötas 1946–48 Vab Maleklubi instruktorina ja malekorrespondendina, pärast õpingute katkestamist (1952) Tartu Kalevi maletreenerina ja Edasi malekirjasaatjana, 1956–65 Edasi spordireporterina, 1965 Spordilehe korrespondendina; 1966–89 oli vabakutselise ajakirjanikuna Kehakultuuri malenurga toimetaja ja spordipublitsist, 1989–93 Sirbi/Reede publitsistikatoimetaja. Oli 1973 üle-eestilise koolinoorte maleürituse "Etturist kuningaks!" algataja ja korraldaja, 1976 üle-eestilise Paul Kerese mälestusfestivali idee autor ja põhilisi teostajaid raamatuauhind).

Allikad : Wikipedia, Eesti Filmi Andmebaas, ESB leksikon
Powered by Create your own unique website with customizable templates.