"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
  • 1. EESTI SUUSATAMISE 100
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Alutaguse maratoni radadel
    • Raja tegemisest ...
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik
    • Enam kui pool sajandit vana suusapilt
    • 25 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Allar - innustav kaasteeline
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • SUOMI - 104
    • MM- jätkab Põhjalas
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Meie mehed meistriklassi hindamas
    • Neiud- noorikud hüppemäel
    • Vaba tahe viib appi!
    • Lahtis oma osa andes...
    • Maestro Laulu kiri
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Abelid - suusapõlvkondade innustajad
    • Kardan laskuda!
    • 18 minutit - õppevideot ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Pikem suusasõit
    • Suusatamise juured püsivad maal
    • Oleme metsausku !
    • Kalju Valgus
    • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • Jareki sprindiseeria
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • LIMPA MÖLLAB TAAS
    • Kase tänava sündroomist
    • Vimka alustas tööd !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
    • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha sai !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus
    • Vanaemadest...
    • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
    • Terviserajad nõu pidamas
    • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
    • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
    • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
    • Suusahunt Aadu Pekk maratonitunnetest
    • Stardijoonel on - Arne Tilk !
    • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil
    • Arusaamisest ja arvestamisest ...
    • Krossitamisest ,,,
    • Urve - Visa hing !
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Täna - õpetajate päeval...
    • Oma vaiksel ja tasasel moel ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud...
    • 90. Vasaloppet - sõidetud !
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
    • Kohtumine Tehvandil
    • Magister Männiste kaevetööd
    • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ...
    • Eesti 2015.aasta suurpere kaksikõdede Keidy ja Kaidy pühendumine viib neid Pekingi OM-le !
    • Märk Sinu tegemistest...
    • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine
    • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
    • Äge krossikas Pannjärvel
    • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
    • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
    • Lipu kandmisest
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Ankrumehe lahkumine
    • TM - ärajätmise raske tee
    • Jätkusuutlik Tartu maraton
    • Reedaga - Birkenist ...
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Veerpalu KLASSIKALINE
    • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Raske aja suur võit !
    • Vigastuse kiuste
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit !
    • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • Metsa minemisest ... >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
  • 2. LIIKUDES / Harrastades
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ...
    • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
    • Orienteerudes...
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kus isad liiguvad ?
    • Lähme trepist !
    • Õnnest loobumisest ...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Aeroobne tegevus aitab !
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • Mängud, mängud, mängud ...
    • Imitatsioon suusataja treeningus
    • Rullsuusatamine suusataja treeningus
    • Võimlemine suusataja treeningus
    • Ujumise ja suusatamise oskusest
    • Aerud vette ... ja vett meil on !
    • Mitte ainult küttepuudest...
    • Ja siis mindi ... orienteeruma !
    • Tants meis ja meie ümber...
    • Suvisest jaksutreeningust ...
    • Rullimomente
    • Suusatamise mitu rolli ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab !
    • Valgehobusemäe TALV 2017
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) !
      • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Kannatab lugeda küll !
    • Sügis!
    • Tark eluviis
  • 3. RETROST TÄNAPÄEVA
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • On lahe atmosfäär ...
      • Meediasõbralikeim MK !
      • Edu rahvusvahelisel areenil !
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
    • Proloogiks - magus töövõit
    • Suusajuttu rääkides...
    • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
    • IMM Tamme tõusul
  • 4. ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 5. VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Rullitreening Randvere teel
  • 6.VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 7. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • VIIMSI VEERG >
      • Vimkal valmib suvepark
      • Algõpetus ausse !
      • Öös on inimesi ...
      • Karulaugu rada pikemaks !
      • Hilinenud, kui kena lahendus
      • Viimsi rajad valmis ! >
        • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
    • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Kahurite kogupauk
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
    • Mõned talvemaigulised pildid
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
    • Lumepuuudus kimbutab ...
    • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • 8. Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Lembitu Kuuse - 65
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 9. KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Maestro Klas viimasel tõusul...
    • Käik lätete juurde...
    • Abelid 100 >
      • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
        • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
        • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
      • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
      • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
      • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
      • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
      • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
      • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
      • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
      • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
      • Abelid -100 intervjuu
      • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
        • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes
      • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
      • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
      • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
      • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
      • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
      • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
      • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
      • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
      • ERNA ABELI ERIALATUND >
        • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
      • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
        • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
          • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
      • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
        • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ...
        • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
          • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
        • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
        • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
          • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele
          • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
            • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
        • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
          • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
            • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
            • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
  • 10. ARHIIVILINK
    • Arhiivihetki >
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
      • KV - ERI 2017/18
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • S O T Š I S T... >
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • Killy
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...

Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm

Picture
Kuigi selle aasta suvel saab juba 45 aastat aegadest, mil Herbert Abelist ja tema suusatajatest said filmitähed, siis on õnneks võimalus veel paari filmitegijaga neid aegu lahti kerida. Abelite suusateema võtsid toona ette sellised tuntud mehed,  nagu tippoperaator /režissöör Hans Roosipuu, stsenaariumi kirjutanud spordiajakirjanik Valter Heuer , helirežissöör Enn Säde ja helilooja, Maestro Arvo Pärt…
Selle võimsa neliku eestvedamisel tehti 1972.aastaks päris heast teemast rohkesti tunnustust leidnud film “Otsin luiteid“, mida pärjati nii NL –s kui rahvusvahelisel tasandil. Kuid mis veelgi tähtsam – selle filmilindi kaudu jäädvustus tolle aja suusatreeningute tipptöö, samuti Abelite suusapere ind ja pühendumus….
 
Eesti filmielu suurte tegijate Hans Roosipuu ja Enn Sädega aetud juttudest aga juba allpool...

KZ: Kuidas see Abeli suusafilmi “Otsin luiteid” filmi tegemine alguse sai ?
PictureHans Roosipuu
HR (Hans Roosipuu ): Film Herbert Abelist ja tema tüdrukutest oli üks minu esimesi spordifilme. Et tulin televisioonist kinostuudiosse, siis ega seal alguses tahetud näha, et äkki tuleb keegi ja hakkab, veelgi enam,  ka spordifilmi tegema. Eks olid omad kindlad tegijad ja sissekäidud read, mille väljundiks oli igal nädalal valminud ringvaade – Nõukogude Eesti  jmt. Ja kuigi sul võis vahel päris hea võttematerjal valmis tehtud olla, aga sa polnud veel n.ö. jalgu alla saanud, siis öeldi julmalt – see on polititšeski negramatnõi (poliitiselt mitte sobiv)...
Toimetuses sain siiski lubavale jutuotsale Peedu Ojamaaga, kel endalgi spordimehe kogemus hinges ja tema võttis Abeli teemast kuuldes üsna hästi tuld. Nii et tema käsi oli selle asja juures kõvasti mängus ning eks tema kallutaski lõpuks ka teisi vajalikke otsutajaid Abelitest filmi tegemise otsuse poole…

Mul endal oli sel ajal just professionaalse filmkaameraga töö pisut uus, nii et sain abiks endale assistendi, kes oli minust tunduvalt kogenum. Assistent laadis kaamera ja aitas n.ö. tehnilise poolega ning mina hakkasin siis vaid võtma. Hea assistent oli Kristjan Jõekalda isa, kes oli hästi kogenud mees ja siis, kui ma üsna käte värinal võtet tegin , tuli ta tasakesi minu juurde ja ütles vaikselt – võta see plaan uuesti , käsi vist värises. Nii et sedamoodi ma siis sain üha enam kindlust, omandasin kogemusi ja tasapisi otsisin juba oma uusi väljakutseid… 

KZ: Kas ka Abeli film oli selleks ?
HR: Võin öelda, et  küll ja veelgi enam, sest see oli teema, mida ma tegema hakates nautisin. Ja muidugi lummas kogu see Abelite tegevus, need noored suusatüdrukud, kogu see tahe pidevalt tegutseda. Muidugi olid ka Abeli tüdrukute pidevalt paranevad tulemused ju sel ajal kogu Eestis jutuaineks… Ann Karu ja Erika Valdson olid äsja  oma juunioride tippsõidud teinud, aga esile oli kerkinud uus nimi - Rutt Rehemaa, kes tegi ka häid esinemisi.. Eks hakkasime siis tasapisi Peedu Ojamaaga arutama ja leidsime, et Herbert Abeli sugust teist treenerit meil ju pole - nii et  sellest tema tööst võiks…filmi teha küll. Rääkisime ka teiste ülemustega ning jäädigi nõusse.
Ega ma isiklikult  Herbert Abelit  väga tundnud, liiatigi tema treeneritööd.Tartus fotograafina tööd tehes sai kokku puututud küll, sest  ta oli ju oma tegemistega kogu Tartus väga tuntud ja austatud… eks sellejagu teadsin temast ka mina.
Omaette mõjutavaks teguriks sai filmi osas ka Ruusa  talus nähtu... Olime seal koos Enn Sädega ja temast oli mulle tohutult abi, sest temalt tulid seal tegutsedes väga häidd mõtteid. Alustasimegi võtetega suvel Ruusal ja siis edasi tulid filmimised juba Läti kaunites mererandades…, õigemini sealsetel liivaluidetel.
Picture
"Filminäitlejate " hommikune instruktsioon Herbi Abeli poolt. Pildil vasakult : Arvo Kütt, Anu Kütt, Herbi ise, Maret Kanarik, Ann Karu, Tähti Tamm, Marju Aarsoo, Rutt Rehemaa, Olga Pavlova, Udo Rehemaa, Kaia Raaga, Valter Tennison jt. / foto: K. Zilmer
Just sellest Saulkrasti  mererannast ja sealsetest luidetest oli Abel rääkinud meile erilise vaimustusega ja nagu hiljem ka läks – sellest tulenes ka filmi pealkiri “ Otsin luiteid “. Meie küll kahtlesime, kas see mereäärde käik teoks saab, aga ühel hetkel olime seal ja võtted läksid keset liivaluiteid ja suusatrenne kohe lahti… 
Picture
Ann Karu, Rutt Rehemaa ja Marju Aarsoo rängal liivatõusul / kuvatõmmis filmist " Otsin luiteid "
Oli ikka üks imeline, aga suusatajate jaoks ka päris karm kant, sest trennid käisid lõõskavas päikese ja tuiskavas pehmes liivas. Meie kaamerad aga muudkui surisesid...
Picture
Veel üks meenutus Lätimaa "luidetelaagrist". Tagareas vasakult Jüri Jõepera, Udo Rehemaa, Rein Lellep, ees Maret Kanarik, Marju Aarsoo, Maret Ratt, Olga Pavlova, Tähti Tamm, Liia Kreem, Helve Tavita / foto: K.Zilmer
PictureEnn Säde
ES(Enn Säde): Ka mulle selle filmi tegemine meeldis. Nagu ka see Ruusa , mis oli muidugi imeline koht ning seal toimuv elu-olu. Filmisime seal mõned päevad, ööbisime ka ja nautisime Erna ja Herbert Abeli trenniseltskonna lõputut energiat … Ja need tüdrukud olid seal ju maailmaklassi jõudnud suusatajad… Hans sai muide neidudega kohe toreda kontakti, sest temas puudub see enda tähtsuse suureks puhumine, mis teinekord meie filmimeeste vennaskonnale omane on… Ja tüdrukuohtu suusatajad kuulasidki onu Hansult filmimiseks vajalikke soove või käske heal meelel, ehkki itsitades. Veel on mulle sealt meelde jäänud uhke loosung sissesõiduteel “Ruusa Olümpia”

KZ: Ühest kõva tegija kohta tahaks siinkohal veel küsida – filmi stsenaariumi autorist Valter Heuerist…
Picture
Head koostööpartnerid HR ja VH on taas mingi uue "projekti " kallal / foto: E.Säde
PictureValter Heuer
HR: Heuer oli väga hea sulega spordiajakirjanik.  Ta tundis samas ka Tartu olustikku, mõistis kogu Abelite tegemise taustasid ja kogu tekstiline pool tuligi niimoodi igati sobiv.  Eks me üritasime ikka Heueri käsikirjast kinni pidada, aga võtete käigus tuli ette selliseid asju, mille kohta Enn ütles kohe, et see ja see asi võta nüüd kohe üles, eks hiljem vaatame, mis tast saab. Ja nagu selgus, see tabatud hetk osutus väga heaks materjaliks…
 
ES:  Eks nende dokumentaalfilmide puhul ole selle etteantud stsenaariumiga nii ja naa. Reaalselt on see nagu eelarve aluseks ja ka tegevusjuhiseks, millele paigapeal võtteid tehes leiad ikka teatud edasiarendusi või olukordi , mida "paberi peal" ette ei oska näha, aga samas ülesvõtmist väärivad. Nagu selles Abelite filmiski, kus nägime mis vaid ja enamgi - vääris jäädvustamist…Spordi puhul käib tõesti kõik nii kiiresti, et ei saa siis küll paraku käsikirjas olevat järgida. Isegi mina , kes olin spordist valgusaastate kaugusel, mõistsin, et seda Abeli suusatamist ei saa  vaid pelgalt käsikirja järgi üles võtta...

KZ: Minu arust  saite  ikkagi väga  unikaalseid kaadreid suusatajate treeningutest, päris selliseid, mida nüüd enam kuskil ei näe.
HR: Jah, kõik need Ruusa töötegemised, metsalangetamised, saepuruvedamised ja isegi lahtiste õlgede peal magamised ning muidugi omaette peatükina muidugi need Saulkrasti ja Salacgriva mereranna trennid. Seal oli neid liivadüüne ja vaateid missuguseid. Elasime siis vist kuskil… , ma hästi ei mäleta ...
KZ: Olin ka seal  ja on meeles, et ööbisime, nagu sel ajal ikka kombeks - telkides ja sõime ühel õhtul minu mäletamise järgi veel suhteliselt kahtlase välimusega lastevorstigi, millelt Herbi rohekamad tükid ära lõikas ja siis lõkkes ära lasi praadida. Õnneks ei saanud  keegi mürgitust, ehkki ilm oli palav ja vorst kaunis kahtlane…

Aga filmi juurde tuli lõpuosas appi ju veel üks mees – Arvo Pärt ?
PictureArvo Pärt
HR: Tuli ja oli meie tegijate hulgas täie innuga. Õigemini oli tema soovitajateks Heino Pars ja  ka Enn Säde, kes teadsid, et siin stuudios liigub ringi Pärdinimeline  helilooja, keda sel ajal kõrgemal pool eriti ei soositud ja igati eemale tõrjuti.  Parsi arvates  võis ta Abeli filmi juures rakendust saada. Ka teenida sel raskel ajal pisut, sest ehkki film oli küll lühike, sai Arvo küllap ka originaalmuusika eest  pisut paremini tasustatud. Aga Pärt ei teinud tõesti midagi vaid raha saamise pärast ja n.ö. üle jala. Ka sellesse filmi süvenes ta nii, et kui ta oli filmimaterjali läbi vaadanud, siis palus ta, et kas seda uljast laskumist mööda suvist saepururada ei saaks veel kordusena panna - tal olla see muusika just nii juba valmis kirjutatud. Nii et ta tabas igati kogu suusatamisega kaasneva meeleolu  ja Abeli toimetamise suurepäraselt ära …

ES : Vaat, muusikas ja filmis on mingi sisemine struktuur  sama ja nii nagu Pärt, nii tabas ka Lepo Sumera selle imehästi ära. See ilmnes ka Abeli filmi puhul, sest ehkki Arvo polnud ju ei Ruusal ega neis Lätimaa mererandades käinud, oli tal koheselt peale filmimaterjali äravaatamist oma "hoiak " ja "tunnetus" tekkinud, mis siis ka igati sobiva  muusikalise väljundi sai. Pealegi oli ta juba  selleks ajaks nii palju ja head filmimuusikat kirjutanud, mille kohta kuuleb maestrot vahel nüüd imestavalt ütlevat... "Uskumatu, kas selle olen tõesti mina kirjutanud ? " (Viimati ahhetas ja "kahtles" Maestro AP tema suurepäraste lastelaulude plaadi koostamise puhul - KZ.)
                         
                         --------------------------------------------------------------------------------------
​
​ HR : Film ise sai ka kogu stuudio poolt heakskiidu…Rahule jäid nii “ poliitilised kui kunstilised “ jõud, aga läks ju ka selles mõttes  hästi, et siis kui sai film valmis, tegi ka Rutt oma hiilgavad sõidud ja selle filmiga sai nagu näidatud ära ka kogu selle saavutuste taustalugu.
Eks olime kasutanud ka selle aja kohta juba uut võtttehnikat, võtsime n.ö. pika  (1000 mm ) objektiiviga kaugelt, nii et võetavad ei pannud meid tähelegi ning olid äärmiselt loomulikud oma tegemistes. Selle kaugvõtmisega sai  parajatmoodi naljagi …

PictureHerbi suuski määrimas, seekord "ilma ajaleheta", aga siiski ikka määrdepulka peopessa varjates /foto : ESM arhiiv
ES :  See lugu on jah 1971.aastast Otepääl.
​Sumpame Hansuga suusavõistluste stardiorus, otsime kedagi asjameest. Toimumas on mingid vägevad üleliidulised võistlused kõige selle juurdekuuluvaga.  Ühe kuuse all nühivad kaks meest palehigis suusamääret suuskadele, aga määrdetopsid on miskipärast keeratud ajalehetuutusse… Milline hea kaader , kaamera kohe käima ! Me pole veel jõudnud eriti tegutseda kui üks neist turtsub : “Kuradi venelased, jälle siin luuramas !”. Kui ligi astume , saavad mehed aru, kellega tegu ja legendaarne määrdemees Karl Lont surub tervituseks käe pihku… 

Mina olen spordiasjadest üpris kaugel ja tänu Roosipuule sebin aastaid koos temaga spordifilme teha, alul helimehena, siis kaasrežissöörina. Siin Otepäälgi ei jaga minu lihtne pea, miks peab suusamääret venelaste eest peitma, ja treener Herbert Abel , see teine mees saab lõuatäie naerda , kui mulle loo selgeks räägib : “Siit ju võistlus algabki !”…

KZ: Nii et film sai valmis ja võis alustada esitlemist nii suusarahvale kui ka erinevatel festivalidel ning konkurssidel.
HR: Tundub, et Abelid ja tema suusatajad jäid filmiga rahule ja see oli väga tähtis.  Omaette lugu oli kõigi nende konkurssidega. Üleliiduliselt jäime me oma asjadega igati silma, aga eks igal pool oli ka muid tegureid, mis ühe või teise filmi hindamisel tähtsat rolli mängisid. Näiteks Odessas, kus meil oli kaasas kaks filmi - “Kümnevõistlejad “ ja  “Otsin luiteid”. Arvasime, et küllap on kümnevõistlejad ikka  paremad, aga selgus , et žürii esimees oli toonane NL kümnevõistluse äss Nikolai Avilov ja kuna meie filmis oli liiga palju kõiki teisi ja mitte Avilovit, siis jäi see film kõrvale ja "lohutuseks" anti  meile siis Abelite eest kolmas auhind ...
Kuidas aga luidete film rahvusvahelisele areenile sai, siis selle kohta võiks öelda nii, et see erines teistest filmidest oma käsitlusega ja nagu ütles üks spordikomitee esindaja, siis see näitas enam ka sportimise laiemat, igapäevast tausta. Nii tuli tunnustus karika näol ka Cortina d’Ampezzost….maailma spordifilmide hindamiselt.

ES : Minu arvates olime me  selle filmiga rohkem siiski kroonikud, ei ajanud taga mingit suurt filosoofiat, vaid fikseerisime kõik selle, mida nägime ja pidasime vajalikuks üles talletada. Eks see tõlgendamise asi tuli hiljem, igasuguste kriitikute, konkursside poolt, kus nähti filmis küll seda või teist momenti. Usun, et sellega saime aga jäädvustatud ka palju sellist, mis kunagi enam tagasi ei pöördu, ei suusatamises, ega kogu sellise Ruusalaadse elu osas... 
​
Niisugune oli siis üks jutuajamiste abil tehtud põgus tagasivaade "Otsin luidete" loomise juurde, kus leiduks muidugi veel sadu meenutamisväärseid seiku. Võtkem siis kas või "filmistaaride ", endiste abellaste endi muljed..., kes nüüd olnud aegu üsna nostalgiliselt vaatavad...

Teenekate filmiloojate Hans Roosipuu ja Enn Sädega vesteldes aga kogesin, et see Abeli teema, seal nähtu, kogetu jättis neile mõlemile üsna kustumatu jälje, mida nad oma arvukate heade filmide puhul ikka ja jälle justkui üht parimat "pala" meenutada tahavad...

Aitähh, Meistrid, et suutsite ka Abelite meistritöö selliselt jäädvustada! Mis aga veelgi tähtsam, seda kõike saavad nüüd hiljem vaadata ka järgmiste põlvede suusatajad. Usun, et nii mõnelgi neist kerkib mõttesse - kas nii sai tõesti kõvaks ?  Sai ja isegi - väga kõvaks...  Luiteid otsides !


Picture
Just nagu ilmekaks näiteks põlvkondade jätkumisest - taas on filmimees Hans Roosipuu luidetes (nüüd aga Hiiumaal) ning tegemisel on sedapuhku film Šmiguni suusaperest /foto: E. Säde
aprill, 2016
---------------------------------
Filmitegijajatest endist
  (lühidalt, ilma äärmiselt mahukat loomingut käsitlemata ) :


Hans Roosipuu

Režissöör ja operaator Hans Roosipuu on sündinud 2. aprillil 1931 Torma vallas Tartumaal. Ta õppis Tartu Industriaaltehnikumis, lõpetas 1950 Tallinna 2. keskkooli ja 1966 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi. Harrastas Eduard Takkeri juhendamisel ujumist ja veepalli. Roosipuu töötas 1953 – 1957 ajalehe Edasi fotograafina, 1957 – 1959 Tallinna Televisioonistuudios filmioperaatorina ning 1959 – 1991 Tallinnfilmis operaatori ja režissöörina. Osalenud üle kolmekümne spordifilmi tegemisel, tihti režissööri ja operaatorina. Üldse on ta olnud tegev seitsmekümne viie tõsielufilmi juures, põhiliselt operaatorina, ning võtnud üles üle viiesaja ringvaatepala. „Otsin luiteid“ (1972) suusatreener Herbert Abelist pälvis Cortina d’Amprezzo spordifilmide festivalil hõbekarika, üksteist tema filmi on saanud auhinna N Liidu festivalidel. 1981. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus, 2013 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali elutööpreemia
 
Enn Säde
 
Helioperaator ja dokumentaalfilmide režissöör Enn Säde on sündinud 18. oktoobril 1938 Pärnus tisleri peres. 1961. lõpetas ta Leningradis Kinoinseneride Instituudi helitehnika eriala heliinsenerina. Samal aastal asus tööle Tallinnfilmis heliinseneri ja helioperaatorina(-režissöörina), 1978. aastast ka dokumentaalfilmide stsenaristi ja režissöörina. Paralleelselt on Enn Säde olnud Eesti Telefilmis ametis enamasti lepingulise helimehena. 1993. aastast vabakutseline. 1990. valiti Enn Säde NSV Liidu Kinoliidu auhinna Nika nominendiks, st ta oli üks kolmest parimast helimehest tollases impeeriumis. ENSV teeneline kunstitegelane (1988), Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik (2001).

Arvo Pärt 
Helilooja  Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest.
Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast"[1]. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis olla, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestisi ja noote.
Aastatel 1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959–1979 ja taas 2005. aastast.
1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse.


Valter Heuer

(14. VII 1928 Elva – 2. III 2006 Jämejala, Viljandimaa), maletaja, maleajakirjanik. Lõpetas 1946 Tartu 1. kk-i ja õppis 1950–52 TRÜ-s eesti filoloogiat. Oli pärast sõda edukaimaid koolinoori, sai 1947 vab (meistriknd) pallturniiril Tallinnas 2. koha. 1949 saavutas Eesti mv-tel 5. koha, pärast seda kuulus pidevalt Eesti maleparemikku, olles vabariigi koondises ligi 25 aastat. Mänginud NL-i mv-te poolfinaalis. Balti turniiril 1963 2. ja Paul Kerese I rhv mälestusturniiril 1977 16. koht. Tuli 1976 Eesti meistriks; 1962 Eesti mv-te hõbe ja 1961 pronks. Võitis 1976 vab kiirturniiri ja 1981 Eesti mv-d kiirmales. Msp (1961). Kvalifikatsioonimatšis alistas German Fridšteini 7,5 : 1,5. Teose "Meie Keres" autorina pälvis 1977 J. Smuuli publitsistikaauhinna, raamat tunnistati ka NL-i aasta parimaks spordidokumentaalteoseks. Avaldanud olümpiaraamatu ning ajakirjanduses pikki seeriakirjutisi Paul Keresest, korvpallitreenerite Ilmar Kullami ja Edgar Naaritsa koolkonnast ja Johannes Kotkast. Olnud sporti käsitlevate tõsielufilmide, sh. suusatreeneritest Abelitest  (“Otsin luiteid” /1972 ), Paul Keresele pühendatud "Eesti partii" (1991) stsenarist. Kuulunud Malesektsiooni ja -föd-i presiidiumi. Töötas 1946–48 Vab Maleklubi instruktorina ja malekorrespondendina, pärast õpingute katkestamist (1952) Tartu Kalevi maletreenerina ja Edasi malekirjasaatjana, 1956–65 Edasi spordireporterina, 1965 Spordilehe korrespondendina; 1966–89 oli vabakutselise ajakirjanikuna Kehakultuuri malenurga toimetaja ja spordipublitsist, 1989–93 Sirbi/Reede publitsistikatoimetaja. Oli 1973 üle-eestilise koolinoorte maleürituse "Etturist kuningaks!" algataja ja korraldaja, 1976 üle-eestilise Paul Kerese mälestusfestivali idee autor ja põhilisi teostajaid raamatuauhind).

Allikad : Wikipedia, Eesti Filmi Andmebaas, ESB leksikon
Powered by Create your own unique website with customizable templates.