Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
Uue kergliiklustee või terviseraja rajamine pole enam mingi superuudis, aga kui vaadata neid paari käima läinud projekti, millest edasi juttu teen, siis need kõnetavad äärmiselt paljusid inimesi. Mitte ainult ei kõneta, vaid panevad kindlasti vallarahva senisest enam liikuma... Seda enam, et sinna kanti jäävaid inimesi on rohkesti. Kes tahaks ohutumalt liikuda, rattal kooli ja poodi jõuda või siis rulluisutada ning ka talvisteks suusasõitudeks valmistudes rullsuusatreeninguid teha.
Juttu tuleb Viimsis käima läinud kahe valgustatud kergliiklustee ehitusest.
Neid kergliiklusteid Randvere ja Leppneeme tee äärde ollakse väga oodatud, sest nende rajamist on paraku mitmesugustel põhjustel ikka ja jälle edasi lükatud...
Kuid nüüd on tööd käimas ja veel enne suurt suve on nad valmis ja LIIGUTAVAD...
Juttu tuleb Viimsis käima läinud kahe valgustatud kergliiklustee ehitusest.
Neid kergliiklusteid Randvere ja Leppneeme tee äärde ollakse väga oodatud, sest nende rajamist on paraku mitmesugustel põhjustel ikka ja jälle edasi lükatud...
Kuid nüüd on tööd käimas ja veel enne suurt suve on nad valmis ja LIIGUTAVAD...
Leppneeme (252) ja Randvere (250) teede kõrvale rajamisel olevad Viimsi valgustatud kergliiklusteed
Kui neid kaht ehitatavat kergliiklusteed pisut iseloomustada, siis on nad muidugi äärmiselt vajalikud piirkonna ja nimelt just kergliikluse ohutuse jaoks. Kindlasti kujunevad nad ka osade Leppneeme , Tammneeme ning Randvere koolilaste rattateeks, et mitte koolibussi oodata, vaid see mõnede kilomeetrite pikkune vahemaa sedasi läbida. Seda enam, et uued teed pakuvad nii tõuse kui laskumisi ning pimedamatel aegadel on nad ka korralikult valgustatud...
Omaette kasutajateks saavad kindlasti aga ka kõik need harrastajad, kes näiteks Haabneeme poolt rattal, uiskudel või rullsuuskadel tulles pidid Leppneeme või Randverre jõudmiseks siiski paari kilomeetri pikkuses lõigus suurele sõiduteele siirduma. Rohkesti oli nende seas ka Viimsi suusatrennis käivaid lapsi, keda treenerid sinna kuidagi lubada ei saanud. Siia kanti aga taheti tulla, sest siin leidub häid laugeid tõuse ja pikki laskumisi.
Omaette kasutajateks saavad kindlasti aga ka kõik need harrastajad, kes näiteks Haabneeme poolt rattal, uiskudel või rullsuuskadel tulles pidid Leppneeme või Randverre jõudmiseks siiski paari kilomeetri pikkuses lõigus suurele sõiduteele siirduma. Rohkesti oli nende seas ka Viimsi suusatrennis käivaid lapsi, keda treenerid sinna kuidagi lubada ei saanud. Siia kanti aga taheti tulla, sest siin leidub häid laugeid tõuse ja pikki laskumisi.
Tammneeme teeotsast tulev kergtee saab olema laugelt allamäge...
... et siis laugelt vastumäge tõusma hakata
Kui nüüd tekkivaid teid just rullsuusatamise vaateviklist vaadata, siis paremat ja jõukohasemat rajaprofiili, mida need uued teed peaksid nüüd pakkuma on raske leida. Aga sama saab kogeda ka siis, kui tulla lausa Muuga, Mähe või Iru kandist, sest nüüd saavad nii Tallinna kui Viimsi kergliikusteed igati kenasti ja turvaliselt ühendatud. Kui lisada siia ka juba mõned aastad käigus olev ja päris nõudlike tõusude ja laskumistega Pärnamäe kergliiklustee, siis uute teelõikude lisandumisega jagub Viimsi ja selle lähiümbruses "kerge liikumise" võimalusi igale maitsele...
Vähetähtis pole seegi, et uued rajatavad lõigud jäävad tuulevaiksetesse metsavahelistesse "koridoridesse". Viimsi valla rannaäärseid liikumisteid kimbutavadki vahel just kõvad tuuled ja siis on hea siia varjulisematesse paikadesse siirduda. Ka sõiduteedel käiv liiklus pole seal kõige intensiivsem. Isegi paigutatava valgustuse kohalt saame ehk veenduda, et siin on uskumatult valge , kuna lambivalgus ei haju metsade vahel nii suurel määral nagu lagedatel aladel. Seega võib oletada, et paljud Viimsi keskusse jäävad elanikud leiavad need peagi käiku minevad imekenad kergteed üles ja need saavad olema ühed lemmikud...
Vähetähtis pole seegi, et uued rajatavad lõigud jäävad tuulevaiksetesse metsavahelistesse "koridoridesse". Viimsi valla rannaäärseid liikumisteid kimbutavadki vahel just kõvad tuuled ja siis on hea siia varjulisematesse paikadesse siirduda. Ka sõiduteedel käiv liiklus pole seal kõige intensiivsem. Isegi paigutatava valgustuse kohalt saame ehk veenduda, et siin on uskumatult valge , kuna lambivalgus ei haju metsade vahel nii suurel määral nagu lagedatel aladel. Seega võib oletada, et paljud Viimsi keskusse jäävad elanikud leiavad need peagi käiku minevad imekenad kergteed üles ja need saavad olema ühed lemmikud...
Tädu bussipeatuse juurest on Randvere kergtee siirdumas sõidutee merepoolsest küljest teisele - kena männimetsaga teeveerde. Igati kena metsavaheline lõik !
Muidugi on siinsete kergteede ehitus , nagu rannaäärsetel aladel ikka üsna töömahukas. Kive jätkub rohkesti ja nagu selgub, ei vasta ka kunagi sõiduteede rajamisel loodud metsavaheline koridor sellele, et sinna piisava laiusega kergtee ja vajaliku teepeenra jaoks piisavalt ruumi jaguks. Siis jäävad muidugi ette veel ka mõned madalamad lõigud, kus on vaja vee äravooluks kraave süvendada ja täiendavaid teetruupe paigaldada. Aga kui kõik korralikult tehtud saab, hakkab siin aga üha enam rahvas liikuma ja seda lõpuks saabunud võimalust kasutama...
Leppneeme kergtee tasase alguslõigu järel laskutakse klindiastangult alla ja siin on tõesti lausa kivi-kivis kinni
Siin, Leppneeme raja madalaimas punktis pole aga ime, kui vesine pinnas töödele keerukust lisab
Töö aga käib - masinad ja mehed möllavad ... Nii et kui juba paari kuu pärast suured tööd tehtud ja uued teelõigud käiku lähevad, veendume peagi, et kulutatud raha, nähtud vaev on täie ette läinud. Ja seda ikkagi aastakümneteks, nagu see vajalike teede puhul kombeks...
Tammneemes, 07.märtsil 2017
Tammneemes, 07.märtsil 2017
