Terviserajad taas nõu pidamas (jooksvaid märkmeid Jõulumäelt)
On üsna sümboolne, et Eesti Terviseradadega seotud inimestele sai selle aasta koolituskohaks ja arutelu paigaks seekord suurte liikumistraditsioonidega Jõulumäe Tervisespordi Keskus.
"Teie kõik siin olete Eesti kõige enam liikumisharrastust mõjutav seltskond" juhatab kokkusaamise pärast Jõulumäe kauaaegse juhi Enn Tasalaini tervitust sisse ETR tegevjuht Alo Lõoke. Ja see koolitusseltskond on tõesti aukartust äratav - nii inimeste hulgalt kui regionaalselt. Tulijaid on tõesti igast Eesti nurgast, kelle hulgas kohtan mitmeid endisi tudengeid, kas või näiteks Saaremaal Karujärve radasid hooldav Aivar Kallas. Aga kohal on ka Tartu maratoni juht Indrek Kelk , Tehvandi keskuse vedaja Jaak Mae, kuid ka näiteks Palivere mehed Juhan Lukk ja Mati Kallemets jpt. Eks nende kahe päeva jooksul jõuti nii uusi mõtteid saada kuid rohkesti omavahel ka kogemusi vahetada...
Järgnevalt lühidalt siis mõningaid kokkuvõtteid kuuldust- nähtust...
"Teie kõik siin olete Eesti kõige enam liikumisharrastust mõjutav seltskond" juhatab kokkusaamise pärast Jõulumäe kauaaegse juhi Enn Tasalaini tervitust sisse ETR tegevjuht Alo Lõoke. Ja see koolitusseltskond on tõesti aukartust äratav - nii inimeste hulgalt kui regionaalselt. Tulijaid on tõesti igast Eesti nurgast, kelle hulgas kohtan mitmeid endisi tudengeid, kas või näiteks Saaremaal Karujärve radasid hooldav Aivar Kallas. Aga kohal on ka Tartu maratoni juht Indrek Kelk , Tehvandi keskuse vedaja Jaak Mae, kuid ka näiteks Palivere mehed Juhan Lukk ja Mati Kallemets jpt. Eks nende kahe päeva jooksul jõuti nii uusi mõtteid saada kuid rohkesti omavahel ka kogemusi vahetada...
Järgnevalt lühidalt siis mõningaid kokkuvõtteid kuuldust- nähtust...
Jõulumäe koolitusseminari ühispilt näitab ilmekalt, et meil on terviseradadel üle Eesti arvukalt ja oma tegevusest innustunud tegijaid /foto : ETR FB-st
Alo Lõoke / ETR tegevjuht : Tahame olla kõigi jaoks igas Eestimaa nurgas, leida võimalikult laia toetust ja kaasatulekut ... Lasta liikumisest mõnu tunda ...
Terviserada Kuremaal /foto: KZ
... kuid ikkagi saab kõik teoks läbi teie kohapealse initsiatiivi. Meid ju huvitab, et ETR tegevus oleks võimalikult paljude poolt aktsepeeritud. Et nähtaks loodud ja pakutavaid võimalusi. Samas leian, et tähtsaim on just koostöö ja liikumisharrastust toetava sõnumi viimine väga erinevatele tasanditele. Nagu senine kogemus näitab, siis meie ettepanekuid, aktsioone ja mõtteviisi võetakse reeglina päris hästi vastu ja nii olemegi igas mõttes laienenud... Meie mõtetega on hästi haakunud näiteks ka EV president ja peaminister, tulles ka ise ETR üritustele ja liikudes seal koos meiega...
Kuid nagu elu näitab, vajame vahepeal arutlemise ja kogemuste vahetamise võimalust ja selleks ongi need kaks päeva siin Jõulumäel mõeldud. Oleme kutsunud siia erinevaid lektoreid nii kodumailt kui ka heade koostööpartnerite juurest Lätist ja Soomest. Samas ärge hoidke ka ise oma arvamustega tagasi , et meil saadaks töine ja kasulik töömeeleolu...
Alustame oma ala, teedeehituse, spetsist Erik Baumanist, kes on ka ise innukast liikuja...
Kuid nagu elu näitab, vajame vahepeal arutlemise ja kogemuste vahetamise võimalust ja selleks ongi need kaks päeva siin Jõulumäel mõeldud. Oleme kutsunud siia erinevaid lektoreid nii kodumailt kui ka heade koostööpartnerite juurest Lätist ja Soomest. Samas ärge hoidke ka ise oma arvamustega tagasi , et meil saadaks töine ja kasulik töömeeleolu...
Alustame oma ala, teedeehituse, spetsist Erik Baumanist, kes on ka ise innukast liikuja...
Erik Bauman - Teedeprojekt OÜ-st - Terviseraja mõttest ehituseni
2017.juunis valminud liikumisrajad Viimsis/ foto: KZ
Terviseraja n.ö. elukaar algab ikkagi mõttest/ideest. Siis tuleks mõte ka paberile saada, eskiis, projekteerimistingimused, detailplaneering teha. Edasi juba põhiprojekt, ehitusluba, ehitamine, kasutamine ning hooldus. Kui midagi valmis, siis alati tuleb ka rajatise rekonstrueerimine või laiendamine.
Lähteülesande on puhul tähtis - kellele, mis harrastuse tarbeks me terviseraja teeme. Tuleks leida sellele sobiv asukoht, määrata raskusaste, täpsemad mõõdud, katte pind, valgustuse vajadus, millega kaasneb muidugi ka rea uuringute (geodeesia, geoloogia, dendroloogia) vajadus. Kui hiljem vaja, siis ehk tekib olude võimalusel ka kunstlume vajadus. Ning kui tekib aktiivne tegevus, siis tulevad rajamisele ehk ka muud ehitused - abihoone, parkla...
Detailsemalt igat etappi käsitledes tuleb ette erinevaid küsimusi ja ka lahendusi, kuid tervikuna peab kõik need etapid läbi käima. Erinevad etapid võtavad omajagu aega, millest kõige pikemad protsessid on seoses detailplaneeringuga. Abi neis küsimustes peaks saama ikka KOV-st, kus peaks vastav kompetents leiduma ning kui tekib hea koostöö, leiab varsti kustahes Eesti piirkonnas suurepärase liikumisraja.
Lähteülesande on puhul tähtis - kellele, mis harrastuse tarbeks me terviseraja teeme. Tuleks leida sellele sobiv asukoht, määrata raskusaste, täpsemad mõõdud, katte pind, valgustuse vajadus, millega kaasneb muidugi ka rea uuringute (geodeesia, geoloogia, dendroloogia) vajadus. Kui hiljem vaja, siis ehk tekib olude võimalusel ka kunstlume vajadus. Ning kui tekib aktiivne tegevus, siis tulevad rajamisele ehk ka muud ehitused - abihoone, parkla...
Detailsemalt igat etappi käsitledes tuleb ette erinevaid küsimusi ja ka lahendusi, kuid tervikuna peab kõik need etapid läbi käima. Erinevad etapid võtavad omajagu aega, millest kõige pikemad protsessid on seoses detailplaneeringuga. Abi neis küsimustes peaks saama ikka KOV-st, kus peaks vastav kompetents leiduma ning kui tekib hea koostöö, leiab varsti kustahes Eesti piirkonnas suurepärase liikumisraja.
Sulev Lipp / EJL : Rattamehed terviseradadel
Rattarada Valgehobusemäel /foto: KZ
Meil on imelised rattaga liikumise võimalused. Kuid kui vanemate harrastajate osas on asjad korras ja nad kasutavad ka terviseradade võimalusi, siis mina räägiksin noortest. Mulle tundub, et noortel on ETR-l rattaga liikuda - igav. Maastikusõit on atraktiivne ja neid harrastatavaid distsipliine on kümmekond.
Rattamaratonide koha pealt on asi lihtne, need on rahvaspordi üritused. Küll on neid tehtud lihtsatel, küll rasketel radadel, kuid viimase aja trend on jälle kergemate poole, et tuleks rohkem rahvast sõitma ja sõit oleks neile jõukohasem.
Raskusastet ei kirjutata kellelegi ette, see on ikkagi korraldaja otsustada. Maratonid elavadki oma elu ja neil läheb üldiselt hästi.
Millest meil aga puudus - see on XC , olümpiarajad, ehk nn. "F-1" tasandi sõiduvõimalused. Meil pole "Bike Parke". Neid on küll juba tehtud Narvas, Kiviõliski ehitatakse, kuid mujal pole nende loomiseni veel jõutud. Need kannavad ikkagi ajutist iseloomu. Keskkonnaametid on vahel meie tegemisi küll ära keelanud, kuid peame endale ka tuhka pähe raputama. Meil on vaja rajatistena toimivaid radasid, mis oleks tugevad, mis peaks vastu, ei rikuks samas ka loodust. Mitmete treenerite andmetel ongi meil grupp noori, kes ei lähe kunagi maanteele, vaid tahavad jääda just maastikule sõitma. Meil on vaja neile leida 4 -6 km pikkusi, spetsiaalseid radasid. Et meie omad ei peaks kuhugile mujale maailma maastikurajale minnes kogema, et - ei julge lihtsalt alla sõita...
Rattamaratonide koha pealt on asi lihtne, need on rahvaspordi üritused. Küll on neid tehtud lihtsatel, küll rasketel radadel, kuid viimase aja trend on jälle kergemate poole, et tuleks rohkem rahvast sõitma ja sõit oleks neile jõukohasem.
Raskusastet ei kirjutata kellelegi ette, see on ikkagi korraldaja otsustada. Maratonid elavadki oma elu ja neil läheb üldiselt hästi.
Millest meil aga puudus - see on XC , olümpiarajad, ehk nn. "F-1" tasandi sõiduvõimalused. Meil pole "Bike Parke". Neid on küll juba tehtud Narvas, Kiviõliski ehitatakse, kuid mujal pole nende loomiseni veel jõutud. Need kannavad ikkagi ajutist iseloomu. Keskkonnaametid on vahel meie tegemisi küll ära keelanud, kuid peame endale ka tuhka pähe raputama. Meil on vaja rajatistena toimivaid radasid, mis oleks tugevad, mis peaks vastu, ei rikuks samas ka loodust. Mitmete treenerite andmetel ongi meil grupp noori, kes ei lähe kunagi maanteele, vaid tahavad jääda just maastikule sõitma. Meil on vaja neile leida 4 -6 km pikkusi, spetsiaalseid radasid. Et meie omad ei peaks kuhugile mujale maailma maastikurajale minnes kogema, et - ei julge lihtsalt alla sõita...
Tarvo Liik / 3Park, Seikluspark OÜ
Meie ehitame erineva raskusastmega seiklusradasid, et pakkuda midagi taolist, mis erineks standardsetest mänguplatsidest. Kasutame toestusteks palju puid, ilma neid kahjustamata. Kui puid pole, siis kasutame poste. Kasutame radadel üsna palju seikluspargi elemente. Miinusteks on see, et puud kasvavad, materjalid kuluvad. Reeglina saab radadel tegutseda kuskil 5aastat, ilma erilise hoolduseta. Muidugi puutume kokku ka vandalismiga.
Ka terviseradadele saab paigutada väga laia iseloomuga seikluspargi elemente, kutsudes niimoodi erinevaid earühmi lisaks liikumisele lisaks veel ka midagi " väljakutsuvat" tegema. Ja see on näiteks lastele väga meelt mööda, kel on meeldinud ikka igal pool turnida. Seiklusradadel on seejuures aga juhendamine ja turvalisus igas kohas tagatud. Muidugi peab ka ise mõtlema, mida teed ja mis on sulle jõukohane.
Ka terviseradadele saab paigutada väga laia iseloomuga seikluspargi elemente, kutsudes niimoodi erinevaid earühmi lisaks liikumisele lisaks veel ka midagi " väljakutsuvat" tegema. Ja see on näiteks lastele väga meelt mööda, kel on meeldinud ikka igal pool turnida. Seiklusradadel on seejuures aga juhendamine ja turvalisus igas kohas tagatud. Muidugi peab ka ise mõtlema, mida teed ja mis on sulle jõukohane.
Margo Peters: Discgolf - hoogsalt arenev liikumisviis
Eestis on juba üle saja discgolfi (DG) raja ja ca 15000 harrastajat. Rajad on tasuta, mänguvõimalusi võiks olla rohkem näiteks Harjumaal. Mängimiseks piisab ühest isiklikust kettast. Ise käin mängides päevaga läbi ca 20 km. Praegu palju koolitusi algajatele. DG on ka heaks paik suhtluseks ńing kommunikatsiooniks
Tooksin välja 5 omadust, mis annnavad DG mängides paremaid tulemusi. Selleks oleksid - hea koordinatsioon, suurepärane pingetaluvus, hea analüüsivõime, sportlik võimekus, treenimistahe
DG pargi rajamine - on eesmärgilt eelkõige liikuma panemise vahend ja toob piirkonda inimesi, 9 korviga raja tegemine maksab ca 2000 eurot, kus saab mängida juba 45 inimest. Hästi rajatud rada ei riku loodust, on võimalik ühendada ka terviseradadega, ühildades liikumissuunad. Tähtsaim - on seejuures heite ohutus. Paljud rajad on tehtud vabatahtlikult. Omamoodi on discgolfi pargi rajamine ka mingi jäätmaa korda tegemine ja seal siis korra hoidmine.
Probleemiks on DG sobitamine muude aktiviteetidega samal maaalal. Juba DG raja planeerimisel on vaja arvestada , kellega me peame koos toimima...
Tooksin välja 5 omadust, mis annnavad DG mängides paremaid tulemusi. Selleks oleksid - hea koordinatsioon, suurepärane pingetaluvus, hea analüüsivõime, sportlik võimekus, treenimistahe
DG pargi rajamine - on eesmärgilt eelkõige liikuma panemise vahend ja toob piirkonda inimesi, 9 korviga raja tegemine maksab ca 2000 eurot, kus saab mängida juba 45 inimest. Hästi rajatud rada ei riku loodust, on võimalik ühendada ka terviseradadega, ühildades liikumissuunad. Tähtsaim - on seejuures heite ohutus. Paljud rajad on tehtud vabatahtlikult. Omamoodi on discgolfi pargi rajamine ka mingi jäätmaa korda tegemine ja seal siis korra hoidmine.
Probleemiks on DG sobitamine muude aktiviteetidega samal maaalal. Juba DG raja planeerimisel on vaja arvestada , kellega me peame koos toimima...
Markus Puusepp /EOL/ 2017.a MM-i peakorraldaja : Orienteerumise püsirajad ja MOBO
Orienteerumise püsirada on aastaringselt kasutatav tervisespordirada kaardiga looduses liikumist nautivale inimesele.
Räägiks sedapuhku enam aga just MOBO-st, kuna see on üha enam populaarsust võitev orienteerumisviis
MOBO kujutab endast mobiiliga orienteerumist, mobiilis on kaart, ei tohi olla GPS-i . Eestis on juba 52 rada , millest ETR võrgustikus on neist 39 rada. Kasutamisvõimalus oleks nii koolides kui ka spordi- ja lastelaagris. Lihtsama raja võib üles saada juba 200 euroga.
Orienterumiskaart vananeb 5-7 aastaga. Mingi inimtegevuse puhul juhtub see aga hetkega.
Kontrollpunkte ka lõhutakse, kuid MOBO süsteemis saab sellest informeerida.
Püsiraja puhul ammendub vaikselt orienteerumisrõõm, tuleks teha samas kohas uue variandiga rada.
Fotol rajanäidis Valgehobusemäelt /foto : KZ
Räägiks sedapuhku enam aga just MOBO-st, kuna see on üha enam populaarsust võitev orienteerumisviis
MOBO kujutab endast mobiiliga orienteerumist, mobiilis on kaart, ei tohi olla GPS-i . Eestis on juba 52 rada , millest ETR võrgustikus on neist 39 rada. Kasutamisvõimalus oleks nii koolides kui ka spordi- ja lastelaagris. Lihtsama raja võib üles saada juba 200 euroga.
Orienterumiskaart vananeb 5-7 aastaga. Mingi inimtegevuse puhul juhtub see aga hetkega.
Kontrollpunkte ka lõhutakse, kuid MOBO süsteemis saab sellest informeerida.
Püsiraja puhul ammendub vaikselt orienteerumisrõõm, tuleks teha samas kohas uue variandiga rada.
Fotol rajanäidis Valgehobusemäelt /foto : KZ
MOBO -ga 33.punktis / Kuvatõmmis ETR FB-st
Otto Riisenberg /FIS-TD, harrastaja: Suusatamine ja terviserajad
Kõrvemaal jagub ruumi, aega ja liikumismõnu ! /foto :KZ
Räägin puhtalt harrastussportlase aspektist, ehkki olen FIS-i TD. Räägin enda ja mu sõprade tähelepanekutest.
1) Radade suvine ettevalmistus - esimene küsimus - kas radadele koguneb vett , sest see on probleemne seisusnd. Edasi -valgustuse olemasolu ( eriti just musta maa ajal). Siis muidugi - kivid , mis häirivad just vähese lumega, Ning muidugi - rajaäärsed puud, mis hoiavad lund kinni ja risustavad ka rada. Kõigest sellest saaks jagu talgutööga, kus osaleksid seal harjutavad inimesed
2) Radade märgistus - suunaviidad, infotahvlid. Pigem rohkem kui liiga vähe märke. Keelavad märgid aga raja algusse ning hargnemiskohtadesse.
3) Liikumine suusarajal - alati sõidusuunal, suusarada on suusatamiseks, suusarajal ei liiguta jalgsi või rattaga (lisatahvleid juurde!). Probleem kasvava FatBike harrastusega, milleks võiks otsida võimalusi koos liikumiseks (arutellu siseneb Indrek Kelk, pooldades raja tsoneerimist )
4) Kui ilmad külmenevad - tekitada selline valmisolek, et paari päevaga saaks liikuma, sest "näljased" suusatajad juba ootavad
5) Talvine hooldus - klassikajälje asetus, muidu paremas servas, kurvides võiks jälje maha tõmmata. Hooldusaja valik ,ei tohiks unustada ka lumeinfos olukorda uuendada, et harrastaja teaks oma suusasõite kavandada
1) Radade suvine ettevalmistus - esimene küsimus - kas radadele koguneb vett , sest see on probleemne seisusnd. Edasi -valgustuse olemasolu ( eriti just musta maa ajal). Siis muidugi - kivid , mis häirivad just vähese lumega, Ning muidugi - rajaäärsed puud, mis hoiavad lund kinni ja risustavad ka rada. Kõigest sellest saaks jagu talgutööga, kus osaleksid seal harjutavad inimesed
2) Radade märgistus - suunaviidad, infotahvlid. Pigem rohkem kui liiga vähe märke. Keelavad märgid aga raja algusse ning hargnemiskohtadesse.
3) Liikumine suusarajal - alati sõidusuunal, suusarada on suusatamiseks, suusarajal ei liiguta jalgsi või rattaga (lisatahvleid juurde!). Probleem kasvava FatBike harrastusega, milleks võiks otsida võimalusi koos liikumiseks (arutellu siseneb Indrek Kelk, pooldades raja tsoneerimist )
4) Kui ilmad külmenevad - tekitada selline valmisolek, et paari päevaga saaks liikuma, sest "näljased" suusatajad juba ootavad
5) Talvine hooldus - klassikajälje asetus, muidu paremas servas, kurvides võiks jälje maha tõmmata. Hooldusaja valik ,ei tohiks unustada ka lumeinfos olukorda uuendada, et harrastaja teaks oma suusasõite kavandada
Martins Niklass /Cesis/FIS/LAT : Rullsuusatamine , harrastus, rajatised
Kuidas sobib rullsuusarada keskustesse ?
Praegu on palju keskusi, kus kunagi ehitati radasid, kuid need ei vasta nõuetele, aga nende rekonstrueerimine on kulukas. Ei saa kasutada rullsuusaradasid talvisteks radadeks - masinhoolduse tõttu on oht nende asfaltkatet kahjustada. On mõttekas planeerida uusi ehitades nii, et need vastaks ka murdmaasuusatamisele.
Lähtuda FIS-i murdmaareeglitest,siis pole rullsuusarajad oma homologiseerimise poolest samade nõuete taasemel.
Arvestada tuleks rullidel liikumise kiirust, sellest lähtuvalt teha ka kogu raja disain. Sest kiirus on rullidel päris suur, kuid pidureid ju pole! Eriti probleemikseks kohaks on kurvid, mis vajavad suurematel kiirustel olulisi kaldeid.
Rullirada on keeruline rajatis, eriti seetõttu, et rull on kiire vahend...
Võib täheldada, et just viletsate lumeolude tõttu rajatakse ka suusakeskustes üha enam just rullsuusaradaid, et suurendada keskuste kasutusvõimalusi ja pakkuda häid treeningu - ning võistlusvõimalusi
Pilt pärineb kergliiklusteelt Tammneemes /foto: KZ
Robert Peets & Vahur Leemets / FIS TD- d - Estoloppet
Rajal on Estoloppeti meister /foto : KZ
Estoloppet (EL) on - ohutuim suusatamise võimalus kogu perele. Meie maratonidel on ju väga erinevad programmid - pikad ja lühikesed distantsid, laste sõidud. Samas on igal pool tagatud ohutus ja meditsiiniteenistus. Tähelepanun ja heatasemelist sõiduvõimalust peaks jaguma igale osalejale...
Hetkel on meil 5 meest - kes kõik on startinud kõigi 20 aasta Estoloppeti maratonidel. Au neile !
EL probleemiks on jätkuvalt lumeolud ja võiks kaaluda Põhja ja Lõuna regioonide koostööd maratonide ajalistes muutustes.
Korraldusest - peamine on SOOV KORRALDADA. Kasumit ei saa taga ajada, Estoloppet pole olnud kasumi saamise koht, pigem on peale makstud.
Tuleks leida vastus küsimustele - kellele ja mida teeme?
Edasi - tähtis, kellega korraldame ?
Mida on vaja siis teha ?
Esmalt eeltööd suvel/sügisel, siis veel rajatehnika ülevaatus, valmistada aiad,tähised, kindlustada WC-de, toitlustamise lahendused
Ajavõtt - Eestis pole probleeme, on häid teenuste pakkujad, aga väiksematel ettevõtmistel kannatab ka ise teha.
Autasud , laste puhul võimalikult paljudele, sest see stimuleerib neid taas tulema
Siis - eelarve, kusjuures reaalne summa saadakse selgeks kui korrutada eelnev summa 1,5 -ga
Pisut ka meeskonnast ja nende rollist
- Juht - suur pilt ja asjade kontrolli hoidmine
- Sekretär ja sekretariaat - kogu osaluse korrektne paika panemine
- Kommunikatsioon, eriti tähtis esmakordsete ürituste puhul
- Rajaülem ja rajameister - neil on erinevad ja spetsiifilised rollid
- Stardi-finiši kohtunikud - olulisemad töölõigud, et kõik algaks ja lõppeks korrektselt
- Võistluskeskuse juht, kes teaks kogu paigapealset infrat
- Turvaülem , meditsiin. Neil peaksid olema väga detailsed tegutsemisskeemid
- Vabatahtlikud. Näiteks Tamsalu maratonil 80 -85 inimest abis, igale neist sobiv ja jõukohane tegevus
Robert PEETS kokkuvõtvalt : ESTOLOPPETIS TAHAKS MUUTA SUUNDUMUST TIPPSPORDILT HARRASTUSELE. TUNNUSTUDA IGAT OSALEJAT !
Hetkel on meil 5 meest - kes kõik on startinud kõigi 20 aasta Estoloppeti maratonidel. Au neile !
EL probleemiks on jätkuvalt lumeolud ja võiks kaaluda Põhja ja Lõuna regioonide koostööd maratonide ajalistes muutustes.
Korraldusest - peamine on SOOV KORRALDADA. Kasumit ei saa taga ajada, Estoloppet pole olnud kasumi saamise koht, pigem on peale makstud.
Tuleks leida vastus küsimustele - kellele ja mida teeme?
Edasi - tähtis, kellega korraldame ?
Mida on vaja siis teha ?
Esmalt eeltööd suvel/sügisel, siis veel rajatehnika ülevaatus, valmistada aiad,tähised, kindlustada WC-de, toitlustamise lahendused
Ajavõtt - Eestis pole probleeme, on häid teenuste pakkujad, aga väiksematel ettevõtmistel kannatab ka ise teha.
Autasud , laste puhul võimalikult paljudele, sest see stimuleerib neid taas tulema
Siis - eelarve, kusjuures reaalne summa saadakse selgeks kui korrutada eelnev summa 1,5 -ga
Pisut ka meeskonnast ja nende rollist
- Juht - suur pilt ja asjade kontrolli hoidmine
- Sekretär ja sekretariaat - kogu osaluse korrektne paika panemine
- Kommunikatsioon, eriti tähtis esmakordsete ürituste puhul
- Rajaülem ja rajameister - neil on erinevad ja spetsiifilised rollid
- Stardi-finiši kohtunikud - olulisemad töölõigud, et kõik algaks ja lõppeks korrektselt
- Võistluskeskuse juht, kes teaks kogu paigapealset infrat
- Turvaülem , meditsiin. Neil peaksid olema väga detailsed tegutsemisskeemid
- Vabatahtlikud. Näiteks Tamsalu maratonil 80 -85 inimest abis, igale neist sobiv ja jõukohane tegevus
Robert PEETS kokkuvõtvalt : ESTOLOPPETIS TAHAKS MUUTA SUUNDUMUST TIPPSPORDILT HARRASTUSELE. TUNNUSTUDA IGAT OSALEJAT !
KZ : ETR arengus tuleks pöörata enam tähelepanu rajatiste toimivusele
Sellisel teemal rääkides tahtsin rõhutada, et enam kui 100 ETR rajamine on olnud suur kordaminek, kuid nüüd peaks igaüks neist keskenduma sisulisele, ehk toimivuse poolele. Mis meil toimub? Kes neil radadel käivad, mis on nende motivatsioonitegurid, millised on antavad hinnangud? Kuivõrd suur tõmbekeskus me ühe või teise rajatisega oleme ja kuidas veel paremini hakkama saada ning oma toimimisega vajalik olla...
Tuleb tunnistada , et ETR-d on Eestis kindlasti liikumisharrastuse (LH) olulised mõjutajad ja nagu allpoololevalt LH skeemilt näha
Tuleb tunnistada , et ETR-d on Eestis kindlasti liikumisharrastuse (LH) olulised mõjutajad ja nagu allpoololevalt LH skeemilt näha
... omab kahe muu tugipunkti kõrval olulist tähtsust just tegevuskoht, seal olev keskkond ja valitsev miljöö. Ning sellest lähtuvalt kujuneb välja ka konkreetses paigas pakutav tegevusvõimalus.
Reeglina tegutsetakse paljuski muidugi kogemuse põhjal, kuid ka kõige parema tahtmise juures ei suuda niimoodi ju näha teenuse pakkumise kõiki tahke ja kaardistada klientide (harrastajate) hinnanguid. Kuid mistahes edasise arengu jaoks on need olulise tähtsusega. Mitme varasema raamatu ning juhendatud bakalureusetöö kõrval,
Reeglina tegutsetakse paljuski muidugi kogemuse põhjal, kuid ka kõige parema tahtmise juures ei suuda niimoodi ju näha teenuse pakkumise kõiki tahke ja kaardistada klientide (harrastajate) hinnanguid. Kuid mistahes edasise arengu jaoks on need olulise tähtsusega. Mitme varasema raamatu ning juhendatud bakalureusetöö kõrval,
valmis sel kevadel Tarmo Riitmuru ( juhendaja KZ) uurimus Harku - Nõmme terviseraja kohta, mille tulemustest on toodud allpool mõned joonised
|
|
|
|
Teine uuring valmis Afred Baskini poolt, kes Karel Kulbini juhendamisel ja Valgehobusemäe innuka juhi Kalju Kerstmiku kaasabil uuris selle populaarse keskuse kliendiprofiili.
Nii neid kaht kui ka muid TLÜ-s tehtud lõputöid on võimalik leida lõputööde infobaasist lingil www.etera.ee
Kokkuvõttes soovisingi ETR innukatele vedajatele kinnitada, et ülikoolid ( mitte ainult TLÜ) võiks ETR uuringutes ja arengutöös tõhusalt kaasa aidata, pöörates tähelepanu radade/keskuste toimivuse erinevatele aspektidele. Seeläbi teha ka kahepoolset meeldivat koostööd...
Nii neid kaht kui ka muid TLÜ-s tehtud lõputöid on võimalik leida lõputööde infobaasist lingil www.etera.ee
Kokkuvõttes soovisingi ETR innukatele vedajatele kinnitada, et ülikoolid ( mitte ainult TLÜ) võiks ETR uuringutes ja arengutöös tõhusalt kaasa aidata, pöörates tähelepanu radade/keskuste toimivuse erinevatele aspektidele. Seeläbi teha ka kahepoolset meeldivat koostööd...
1.seminaripäeva emotsionaalne lõpp...
"Vastutasuks" sai ilmameister NN kõige paremas "rajalimusiinis" platsi võtta ja veenduda, et just siitkohalt käib suusaraja tegemine, /kuvatõmmis ETR FB-st
Kui sageli räägitakse mitmepäevaste seminaride ja nõpidamiste puhul kõikvõimalikest erinevatest "sotsiaalprogrammidest", siis Alo Lõoke pakkus sedapuhku välja ootamatu ja äärmiselt üllatava lahenduse. Ta oli palunud "rajarahvaga" juttu ajama innuka terviseradade kasutaja, kahekordse vehklemise maailmameistri Nikolai Novosjolovi. Paljudele oli taoline, pea et tunniseks kujunenud mõnus vestlus kindlasti esmaseks vahetuks kokkusaamiseks selle äärmiselt sümpaatse spordimehega. Muidugi räägiti peamiselt vehklemisest, alates NN võistlusrelvade tutvustamisest, kuni ilmameistriks tuleku hetkedeni välja. Ei kardetud, muidugi ette vabandades, ka Londoni OM-iL toimunu kohta pärida. Ja vastused tulid siirad. Haapsalu poisina tunnistas epeesangar, et talle "Vehkleja" film meeldis, sest see olla mälestusmärgiks nii Endel Nelisele kui parimaks promoks vehklemisele. Ning et Avandi saanud vehklemisega päris tõetruult hakkama. Vahetus nägemises tõdeti, et NN on päris pikka kasvu ja juba takseerides päris paraja "naelakastina" tundunud jala number on - 47...
Edasi läks Jõulumäe õhtu juba vaba vestluse, sauna, kuid seejuures ka ühise tennisematši vaatamise tähe all. Tõdeti naljatades, et päris tore, et Saku suurhalli kompromissitus heitluses - "võitis eestlanna " Siis aga teatas keegi, et Liverpool juhib 3:0, mis Sevilla mängu edenedes küll viigisadamasse tüüris..
Edasi läks Jõulumäe õhtu juba vaba vestluse, sauna, kuid seejuures ka ühise tennisematši vaatamise tähe all. Tõdeti naljatades, et päris tore, et Saku suurhalli kompromissitus heitluses - "võitis eestlanna " Siis aga teatas keegi, et Liverpool juhib 3:0, mis Sevilla mängu edenedes küll viigisadamasse tüüris..
II PÄEV
Mida uhkem värk, seda rohkem takseerimist. Rajatraktori kohale toonud soomlased aga kinnitavad, et neil olla käigus juba uusim mudel - hübriidvariant
/kuvatõmmis ETR FB-st
Kui sombusel ja kontidesse pugeval niiskel varahommikul Jõulumäe suusastaadionile jõudsime, siis ootas ees meid tõeline rajameistrite unistuste maailm. Igat sorti rajatehnikat ning abiks võetavaid vahendeid, mis aitavad keeruliseimate ilmadegagi sõiduvõimalusi luua. See kõik aga on ju terviseradadel möllavate meeste pärusmaa. Ehkki mõni riistapuu mitte kunagi just sinu rajatud metsaradadelt läbi ei mahu ja muidugi ka hinnalt kättesaamatuks jääb. Aga muud asjalikku kraami oli siin piisavalt ja mis kõige tähtsam - meestel oli neist igaühe kohta ka omi praktilisi kasutamiskogemusi pajatada. Kas ikka "Yellowstone" on parem kui "Alpina" või peaks hoopis venelaste tehtud 9000 eurose ATV hankima. Viimast hakkasid nii mõnedki kvaliteedilt kunagiste "Buraanidega " võrdlema, aga siis sõnas keegi vahele - "Ära sa ütle "Buraani" kohta midagi nii halvasti...Sai temaga uskumatult palju radasid tehtud, ainult et pentsu võttis nii mis kole".
Eks igal mehel kummitas kuklas ka raha tehnika jaoks hankimise mure. "No ei kannata mõeldagi sellise "iluduse" peale" sõnas keegi vähe tagasihoidlikumat rajatraktorit vaadates. Ja lisas siis kohe- Mul käib see .... naabrimeestelt saadud vana küll...Ja eks saa lootuses ka Terviseradade kauka poole vaadatud. Ehk kunagi ...
Kuid eks see ole sama , nagu mistahes muude masinate ja tööristadega meil praeguses Eestis.
Kõike on, kuid võib teisegi rõhuasetuse teha - kõike ei kannata ju kohe endale hankida, vahel saad midagi kuskilt korraks ka laenuks võtta. Lumekahuritega on küll paraku nii, et kui aga külmaks tõmbub, on kohe kõigil vaja need huugama panna...
Tundub, et ainuke staadioniserv, kuhu eriti uudistama ei mindud, oli see osa, kuhu Jõulumäe mehed olid kolm vana veneaegset GAZ-i ritta seadnud. "Panin nad "aukohale"" , seletab Enn Tasalain. " Meid on nad auga teeninud ja suurem osa lumest ongi just nendega laiali veetud"...
Niisugune "tehnikatund " juhatas siis teise päeva sisse ja kui taas toasooja saadi, läks lahti suur põhjanaabrite näidisshow - kus märksõnadeks Soome suusakeskuste tehniline varustatus ja kuidas see kõik on ka Levi Suusakeskuse maailma tippude hulka viinud...Tõsi ta on, et viimased 30 aastat oleme just suusakeskuste know-how poolelt suure osa just Soome kandist saanud. Alguses toodi vahel ka tehnikat kaasa, seda lausa sümboolse summa eest, aga aegade muutudes on tulnud sellest ikkagi tavaline kaubategemine. Kuigi meie turg on kitsas, siis tundub, et just terviseradade loomine on meid üha enam ostjateks teinud ja kui vähetigi tingimused klapivad, on peagi "rekka" masinate ja seadmetega kohal.
Peter Söderholmi iga toodud näide on praktikast kinnitust saanud ja selle viimaseks tuleprooviks oli neile näiteks mulluse talve Lahti MM. Kogu võistlus peeti kahurilumel ja kui seda poleks olnud, ei oleks Lahtis midagi teha saanud. Kokku tehti kolm lumetootmisvooru ja püüti igat vähegi külmemat perioodi tabada. Kui Lahtiga hakkama saadi, siis järgmise väljakutsena tuli soomlastel Levil mäesuusatamise MK etapp. Kokku on seal töös sadakond kahurit , millest tuleb iga 8 sekundi jooksul kantmeeter lund. Kogu MK lumevaru ( 40 tuhat kanti) kaeti pisut paksema geotekstiiliga ja etapp õnnestus suurepäraselt.
Kui Levi keskuse juht Jouni Palosaari tegi põhjaliku ülevaate Levi tänapäevast, siis meenub, kuidas seesama Lapimaa külakoht kunagi alustas. Neil olla olnud üks poolpidune lumesaan kuuri all ja ei midagi enamat. Küll aga hakkas seal 1964.aastast tegutsema üks innukas mees - Otto Naaskali ( ka eestlaste suur abimees) ja nüüdne juht Palosaari sõnab uhkusega - Maailmas on 2000 mäesuusakeskust, kuid ainult 30 -nes neist toimub Alpialade MK etapp... Siis aga lisab ta nagu meie pikaaegse koostöö kinituseks - just praegu on meie juures esimesel suur hulk noori Eesti suusatajaid...
Eks taoliste väärt kogemuste tutvustamine tekitab alati mõtteid, et kas kas või osakegi sellest on võimalik ka meil teoks teha. Ikka on, kui meenutada kas või Tehvandil käinud ja meie MK korraldust näinud soomlaste ja norralaste muljeid. Nii on ka terviseradadega. Tasub vaid samm-sammult oma kodukandi tegemisi sättida, uute asjade tarbeks ringi vaadata ja peagi on ka terviseradadel kindel koht kohalikes ettevõtmistes.
Usun, et kaks Jõulumäe päeva andsid ses osas mõtteid piisavalt ja tuleks nüüd vaid korralik talv.
Jõulumäel , 21. ja 22.novembril
