Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi : " Maailmas pole teist Herbit ! "
Repro raamatust "Kristina" /2010/
Kristinaga meenutusloo kirjutamise plaane arutades leiab ta, et mõtted Herbi kohta on ta kindlasti kõige ehedamalt välja öelnud oma 2010.aastal ilmunud raamatus ning ehkki neile võib muidugi midagi veel juurde lisada, siis – kirja saanu on ikkagi see, mis neist aastaist ikka ja jälle kõige enam meeles…
Jah tõesti, seal, lehekülgedel 24 kuni 34 ongi kirjas paljud treener Herbert Abeli põhimõtted ja muidugi neid saatvad Kristina-poolsed tõlgendused. Kogu selle päris pika perioodi kohta, mis eelnes enne õdede Šmigunide suusamaailma tipptasemele jõudmist. Mida ehk alles hiljem - tiitlitega pärjatuina osatakse kindlasti paremasse ning õigemasse hindeskaalasse asetada… Ikka sellest lähtuvalt, millist rolli toona kogetu ka edasises (spordi)elus mängis…ja jätkuvalt mängib…
Kristina lahkel loal esitlemegi siinkohal meenutuste rubriigi tarbeks mõningaid noppeid raamatust “Kristina”:
Jah tõesti, seal, lehekülgedel 24 kuni 34 ongi kirjas paljud treener Herbert Abeli põhimõtted ja muidugi neid saatvad Kristina-poolsed tõlgendused. Kogu selle päris pika perioodi kohta, mis eelnes enne õdede Šmigunide suusamaailma tipptasemele jõudmist. Mida ehk alles hiljem - tiitlitega pärjatuina osatakse kindlasti paremasse ning õigemasse hindeskaalasse asetada… Ikka sellest lähtuvalt, millist rolli toona kogetu ka edasises (spordi)elus mängis…ja jätkuvalt mängib…
Kristina lahkel loal esitlemegi siinkohal meenutuste rubriigi tarbeks mõningaid noppeid raamatust “Kristina”:
Maailmas pole teist Herbit …
/ Sellist – nii lühikest ja samas nii suurt üldistust ning hinnangut oma treeneri kohta kohtab harva. Mis näitab ilmekalt aga just Herbi (kaudselt muidugi ka Erna) osatähtsust ja mõju sel äärmiselt tähtsal, tippspordiks aluse loomise etapil. Kus ei domineeri pelgalt mitte ainult ühe või teise võime arendamine, vaid kogu laia valmiduse loomine. Päev-päevalt tehtav tegevus selle nimel. Leiab kinnitust seegi, et ehkki järgnevates mõtetes leidub rohkesti veelgi detailsemat (Herbi põhimõtete/mõjude ) lahkamist, siis juba kasvõi selle napi, vaid neljasõnalise üldistusega – Maailmas pole teist Herbit ! – osutub Kristina poolt kõik äärmiselt täpselt paika panduks - KZ /
…. kui astusin tema kuulsasse nunnakloostrisse, siis oli ta saamas 70 aastaseks, täies elujõus, tegus ja põhimõttekindel. Herbi käe alt oli läbi käinud valdav osa Eesti parimaist naissuusatajatest…
/ Sellist – nii lühikest ja samas nii suurt üldistust ning hinnangut oma treeneri kohta kohtab harva. Mis näitab ilmekalt aga just Herbi (kaudselt muidugi ka Erna) osatähtsust ja mõju sel äärmiselt tähtsal, tippspordiks aluse loomise etapil. Kus ei domineeri pelgalt mitte ainult ühe või teise võime arendamine, vaid kogu laia valmiduse loomine. Päev-päevalt tehtav tegevus selle nimel. Leiab kinnitust seegi, et ehkki järgnevates mõtetes leidub rohkesti veelgi detailsemat (Herbi põhimõtete/mõjude ) lahkamist, siis juba kasvõi selle napi, vaid neljasõnalise üldistusega – Maailmas pole teist Herbit ! – osutub Kristina poolt kõik äärmiselt täpselt paika panduks - KZ /
…. kui astusin tema kuulsasse nunnakloostrisse, siis oli ta saamas 70 aastaseks, täies elujõus, tegus ja põhimõttekindel. Herbi käe alt oli läbi käinud valdav osa Eesti parimaist naissuusatajatest…
- Isa selgitas, Herbi metoodika ja harjutused sobisid täielikult Eesti talulapse füüsise, maailmapildi ning iseloomuga. Arvatavasti poleks see süsteem üheski teises riigis toiminud… treening, mängud ja lihtne talutöö vaheldusid ning tootsid üheskoos kombineeritud vastupidavuse, sitkuse ja töövõime, mille peale võis ehitada ükskõik mida…
Kasvult on Kristina (paremalt esimene) ehk väikseim , kuid labida suuruselt samavõrdne teiste selle aja Ruusa tüdrukutega. Nüüd minnakse tööle Kondimäe ringile / foto: Abelite arhiiv ESM
Kääriku järve hüppetorn oli magnetiks, kust sai tikksirgelt alla tulla, aga enne sinnasaamist pidi kindlasti veel Herbi "lisaülesandeid" täitma /repro raamatust "Kristina"
- Herbi ideede pank oli ammendamatu… Ruusal, oli paarisajameetrine saepururing koos tõusuga, kus me aasta läbi suuskadega kilomeetreid mõõtsime… Et saepuru libedam oleks, valasime ämbritest peale vett või ootasime vihma, siis oli eriti hea saepurutrenni teha. See oli meie suvine suusatunnel, kus värske õhk kopse paitas…
- Mängud… Me panime slaalomisuusad alla ja mängisime kilgete saatel tund aega kulli, ajasime üksteist taga : sööst ja puhkus, sööst ja puhkus…. Aga Herbi juures kutsuti sellist trenni, küll väiksemas mahus, mänguks…
- Ruusal liikusime hommikust õhtuni… Lisaks trennidele ja mängudele pidime enese eest hoolitsema : tassima vett, briketti, puid, keetma süüa, pesema nõusid ja koristama, tegema puid ja heina… Õnneks ei peetud töökasvatust toona lapse “piinamiseks”, “kiusamiseks” ega “sundimiseks”…
- Herbi oli lahke mees, kes oskas ära kasutada meie nõrkusi…” Muidugi lähme ujuma! Jookseme Ruusa ringi, ja siis lippame Käärikule !” Ruusa ring oli kolm kilommetrit, Käärikule oli kolm kilomeetrit , tesit sama palju tulime tagasi. Või siis jälle - “Muidugi saate vettehüppeid teha! Ainult et ujuge enne kümme otsa ära!”
- Väärikas kehakultuuriharitlane Herbi ei lubanud lörtsida ühtki tööd ega trenni…
- Millise viisaka käitumise saatel ladusime puid virna… “Palun!” Ja ta ulatas halu…Riitade ladumine ei lõppenud kunagi… Saime puud õue ühte nurka laotud, kui Herbi leidis päev - paar hiljem, et koht pole õige … Taas tüdrukud ketti ja halud liikuma …
- Trenni kõrval pidas Herbi edu aluseks rasket füüsilist tööd…Kui suudad teha tööd, siis oled järelikult tugev… Olime (Katsiga) avastanud pakud, mida oli vaja lõhkuda… Lõhkusime tunnikese, tasuks sitked käed ja tugev selg…
- Herbi oli küllalt karm, kord pidi majas olema… Padjasõja käratas hoobilt lõppenuks : “ Teil pole midagi tarka teha või? Marss tööle ! “…
- Järgmisel õhtul algatas Herbi haridusprogrammi, sundis meid lugema. Raamatusse tuli süveneda vaikselt, kuid huuled pidi liikuma, et ta näeks, kas loeme või ei…
Kas tulid Oa tänavale trenni hommikul või õhtul - alati olid Erna- Herbi meie jaoks olemas / repro Abelite arhiivist /ESM /
- Mu hingesopis hakkas närima kummaline uss. Tundus, et sellest, mida teeme, jääb väheks… Salamisi hakkasin tegelema pettusega : tsipa rohkem treenima…
- Herbi viis meid võistlema, kuhu ainult sai. Jooksime läbi kõik orienteerumisneljapäevakud ja rahvajooksud… Mõnikord pakkis meid oma Žigulisse … Esimeses teeristis polnud kiirust ollagi, ent Herbi ei osanud arvestada vastutuleva bussi pöörderaadiust… Ma ei teadnud veel, et reieluu on pooleks… Ega teisedki tüdrukud kergemini pääsenud: murti lõualuu ja hüppeliiges, Herbil oli katki paar roiet…
- Pärast avariid polnud Herbi enam endine. Minagi olin muutunud … Isa hakkas meid Katriniga tasapisi treenima…
Neil aegadel algas tippsporti jõudmise nimel panustamine kogu perega / repro raamatust "Kristina"
- Herbi ja trennitüdrukutega tekkisid konfliktid. Eks ma ise kutsusin tondid välja, sest arenesin jõudsalt ja hakkasin vanemale seltskonnale kandu näitama…
- See oli ilmselge kius, kui Herbi saatis Ruusa laagri esimesel päeval vanemad tüdrukud suurele ringile, aga mulle teatas :”Nooremad treenivad pisikesel ringil.”… Olin vihane ja solvunud, nühkisin toda ringi, silmad pisarais. Siis kihvatas : “Vaat ei tee nii, nagu treener ütleb”… Põrutasin suurele ringile… Apteekrimäel sai Herbi mu kätte … ning keeras mulle laskumisel ette… Herbil jäi õigust ülegi : “ Sa teed nii, nagu treener ütleb !”…
- Herbi ei suutnud uskuda, et olen saanud vanematest tüdrukutest paremaks…Ma aga ei halastanud ei enesele, vastasele ega Herbile…
- Tundus, et neist treeningutest, mida Herbi plaanide järgi Ruusal tegime , jääb väheseks. Õigupoolest tundus Ruusa pärast isa laagreid kui puhkekodu…
- Kui me Herbi juurest lahkusime… kogunes teisigi tüdrukuid isa gruppi… Lõpuks lagunes Herbi grupp laiali, tüdrukud siirdusid piiri taha õppima ja treenima… Meie jäime . Meil polnud soovi kuhugi minna . Teadsin, et kui keegi suudab aidata mul unistusi täita, siis see on isa… Nüüd keskendus ta ainult minule ja Katrinile…
Thunder Bay , MM , 1995 - kõvemad sõidud ja võidud on alles ees... /foto: K. Zilmer
Kui kõiki neid hetki veelkord läbi käin, siis pean aga taas tõdema, et minu edu aluses mängisid määravat osa just Erna ja Herbi, kellest eriti viimase puhul tahan veelkord üle korrata sedasama üldistavat mõtet
MAAILMAS POLE TEIST HERBIT !
märts, 2016
Autorist :
ŠMIGUN, a-st 2007 Š.-V ä h i, Kristina (23. II 1977 Tartu), suusataja, Rutt ja Anatoli Š-i tütar, Katrin Š-i õde, Kristjan-Thor Vähi abikaasa. 168 cm, 59 kg. Lõpetas 1996 Tartu 12. kk-i, õppinud a-st 2012 TÜ majandusteaduskonnas. Alustas suusatreeninguid 1984 Herbert Abeli juhendamisel, 1987–2010 treeninud isa käe all. Saanud tali-OM-il 1994 Lillehammeris 5 km-s (klassikatehnia) 30., jälitussõidus 27., 15 km-s (vabatehnika) 28. ja 4 x 5 km teatesõidus 12. koha; 1998 Naganos (pärast rangluumurdu) 30 km-s (v) 46. koha; 2002 Salt Lake Citys 15 km-s (v, ühisstart) 7., jälitussõidus 13., sprindis (v) 25. ja 30 km-s (k) 7. koha, 10 km sõidu (k) katkestas; 2006 Torinos 10 km-s (k) ja suusavahetusega sõidus kulla ning 30 km-s (v, ühisstart) 8. koha; 2010 Vancouveris 10 km-s (v) hõbeda ja 30 km-s (k, ühisstart) 27. koha, suusavahetusega sõidu katkestas. Olnud 1993 MM-il 5 km-s (k) 35. ja jälitussõidus 31.; 1995 5 km-s (k) 5., jälitussõidus 20. ja teatesõidus 11.; 1997 5 km-s (k) 28., jälitussõidus 9. ja 15 km-s (v) 8.; 1999 15 km-s (v) hõbeda võitja, 30 km-s (k) pronksi võitja, 5 km-s (k) 9., jälitussõidus 6. ja teatesõidus 10.; 2001 10 km-s (k) 12., 15 km-s (k) 41. ja sprindis (v) 19.; 2003 suusavahetusega sõidus kulla võitja, 10 km-s (k) ja 15 km-s (k, ühisstart) hõbeda võitja ning 30 km-s (v) pronksi võitja; 2005 10 km-s (v) 4., 30 km-s (k, ühisstart) 14., teatesõidus 13., suusavahetusega sõidu katkestas ning 2007 10 km-s (v) 9., suusavahetusega sõidus 10., 30 km-s (k, ühisstart) 6. ja teatesõidus 15. MK-l võitnud 1999–2007 16 etappi, jõudnud 1999–2010 kokku 50 korda esikolmikusse. MK-l kokkuvõttes 1994 60.–62., 1995 29., 1996 17., 1997 13., 1998 19., 1999 4., 2000 2., 2001 10., 2002 4., 2003 2., 2004 5., 2005 4., 2006 17., 2007 11. ja 2010 32. Oli pikkadel distantsidel 1999 parim, 2000 sai pikkadel distantsidel 2. ja keskmistel 1. koha, 2004 ja 2005 oli tavadistantside arvestuses 3. ning 1999 ja 2000 sprindi arvestuses 3. Juunioride MM-il võitis 1997 5 km-s (k) ja 15 km-s (v) kulla, 1995 ja 1996 5 ja 15 km-s hõbeda; 1992 oli 5 km-s 19. ja 15 km-s 24., 1993 vastavalt 16. ja 28., 1994 17. ja 10.; teatesõidus oli 1992 10., 1993 7. ja 1994 8. koha saajaid. ENOP-il 1993 5 km-s (k) pronks ja 7,5 km jälitussõidus (v) hõbe. Rullsuusatamises 1992 noorte EM-il 18 km-s kuld. Eesti mv-tel võitnud suusatamises 1991–2010 indiv 29 kulda ja 5 hõbedat ning teatesõitudes 13 kulda ja 2 hõbedat. Kuulunud Tartu ja Otepää suusaklubisse. Võistelnud 1993–2007 ja 2009–10 Eesti koondises. Eesti parim naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002–04, 2006 ja 2010. Tallinna parim naissportlane 2010. A-st 2006 EOK liige ning a-st 2012 EOK asepresident ja EOK täitevkomitee liige. EOK teenetemärk (2006). Kalevi auliige (1996). Eesti aasta naine 2010. Rkl spordipreemia (2003, 2006), Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (2004), Valgetähe I klassi teenetemärk (2006). T: Kristina (2010, koos J. Martinsoniga).
B: T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 198–199.
Allikas : ESB leksikon
ŠMIGUN, a-st 2007 Š.-V ä h i, Kristina (23. II 1977 Tartu), suusataja, Rutt ja Anatoli Š-i tütar, Katrin Š-i õde, Kristjan-Thor Vähi abikaasa. 168 cm, 59 kg. Lõpetas 1996 Tartu 12. kk-i, õppinud a-st 2012 TÜ majandusteaduskonnas. Alustas suusatreeninguid 1984 Herbert Abeli juhendamisel, 1987–2010 treeninud isa käe all. Saanud tali-OM-il 1994 Lillehammeris 5 km-s (klassikatehnia) 30., jälitussõidus 27., 15 km-s (vabatehnika) 28. ja 4 x 5 km teatesõidus 12. koha; 1998 Naganos (pärast rangluumurdu) 30 km-s (v) 46. koha; 2002 Salt Lake Citys 15 km-s (v, ühisstart) 7., jälitussõidus 13., sprindis (v) 25. ja 30 km-s (k) 7. koha, 10 km sõidu (k) katkestas; 2006 Torinos 10 km-s (k) ja suusavahetusega sõidus kulla ning 30 km-s (v, ühisstart) 8. koha; 2010 Vancouveris 10 km-s (v) hõbeda ja 30 km-s (k, ühisstart) 27. koha, suusavahetusega sõidu katkestas. Olnud 1993 MM-il 5 km-s (k) 35. ja jälitussõidus 31.; 1995 5 km-s (k) 5., jälitussõidus 20. ja teatesõidus 11.; 1997 5 km-s (k) 28., jälitussõidus 9. ja 15 km-s (v) 8.; 1999 15 km-s (v) hõbeda võitja, 30 km-s (k) pronksi võitja, 5 km-s (k) 9., jälitussõidus 6. ja teatesõidus 10.; 2001 10 km-s (k) 12., 15 km-s (k) 41. ja sprindis (v) 19.; 2003 suusavahetusega sõidus kulla võitja, 10 km-s (k) ja 15 km-s (k, ühisstart) hõbeda võitja ning 30 km-s (v) pronksi võitja; 2005 10 km-s (v) 4., 30 km-s (k, ühisstart) 14., teatesõidus 13., suusavahetusega sõidu katkestas ning 2007 10 km-s (v) 9., suusavahetusega sõidus 10., 30 km-s (k, ühisstart) 6. ja teatesõidus 15. MK-l võitnud 1999–2007 16 etappi, jõudnud 1999–2010 kokku 50 korda esikolmikusse. MK-l kokkuvõttes 1994 60.–62., 1995 29., 1996 17., 1997 13., 1998 19., 1999 4., 2000 2., 2001 10., 2002 4., 2003 2., 2004 5., 2005 4., 2006 17., 2007 11. ja 2010 32. Oli pikkadel distantsidel 1999 parim, 2000 sai pikkadel distantsidel 2. ja keskmistel 1. koha, 2004 ja 2005 oli tavadistantside arvestuses 3. ning 1999 ja 2000 sprindi arvestuses 3. Juunioride MM-il võitis 1997 5 km-s (k) ja 15 km-s (v) kulla, 1995 ja 1996 5 ja 15 km-s hõbeda; 1992 oli 5 km-s 19. ja 15 km-s 24., 1993 vastavalt 16. ja 28., 1994 17. ja 10.; teatesõidus oli 1992 10., 1993 7. ja 1994 8. koha saajaid. ENOP-il 1993 5 km-s (k) pronks ja 7,5 km jälitussõidus (v) hõbe. Rullsuusatamises 1992 noorte EM-il 18 km-s kuld. Eesti mv-tel võitnud suusatamises 1991–2010 indiv 29 kulda ja 5 hõbedat ning teatesõitudes 13 kulda ja 2 hõbedat. Kuulunud Tartu ja Otepää suusaklubisse. Võistelnud 1993–2007 ja 2009–10 Eesti koondises. Eesti parim naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002–04, 2006 ja 2010. Tallinna parim naissportlane 2010. A-st 2006 EOK liige ning a-st 2012 EOK asepresident ja EOK täitevkomitee liige. EOK teenetemärk (2006). Kalevi auliige (1996). Eesti aasta naine 2010. Rkl spordipreemia (2003, 2006), Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (2004), Valgetähe I klassi teenetemärk (2006). T: Kristina (2010, koos J. Martinsoniga).
B: T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 198–199.
Allikas : ESB leksikon
