Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
Kui Venemaa suusaportaalis skisport.ru ilmunud üleskutses palusin oma meenutusi rääkida ehk ka Venemaa suusakoondise legendaarsel mänedžeril Juri Tšarkovskil, siis ega ma lootnud eriti, et keset tihedat võistluskaruselli saab "Tšara", nagu suusaringkondades teda kutsutakse, niipalju aega, et ta veel korraks mõtted möödunud aegadesse suunab...
Kuid võta näpust, enne kuninglikku Oslo MK suusamaratoni potsatas mailboksi tema meenutusõnum. Mitte eriti pikk (ikkagi kiire aeg !), aga äärmiselt kõnekatest seikadest pajatades...
Tänud, Tšara ! Kirjapandust aga juba allpool :
Kuid võta näpust, enne kuninglikku Oslo MK suusamaratoni potsatas mailboksi tema meenutusõnum. Mitte eriti pikk (ikkagi kiire aeg !), aga äärmiselt kõnekatest seikadest pajatades...
Tänud, Tšara ! Kirjapandust aga juba allpool :
Juri "Tšara" Tšarkovski - Eesti suusatamise parimaid asjatundjaid ja sõpru /foto : Scanpix
Erna ja Herbert Abelitest olen ma kuulnud palju oma eestlannast abikaasalt Aino Vatsel- Tšarkovskajalt. Ikka sellest kuidas käis tihe võistlus “Dünamo” ja “Kalevi” suusatajate vahel, kus viimaseid esindasid tavaliselt kõvad Abelite suusatajad...
Saatus viis mind Herbertiga kokku ilmselt 1968.aastal Falunis, kuhu ta tuli võistlema oma juunioridest tüdrukute Ann Karu ja Erika Valdsoniga. Elasime koos ühes väikeses hotellis, kus alates 1954.aastast olid alati peatunud nõukogude suusatajad…
Selles majakeses olid välja pandud ka mitmed auhindadeks saadud loorberipärjad, mille olid siin võitnud Alevtina Koltšina, Vladimir Kuzin jt. Pisut eemal sellest kohast asus ka valgustatud suusarada, kuhu Herbert Abel läks oma tüdrukutega veel õhtustele treeningutele. Me olime üsna imestunud - miks ta seda teeb? Oli päeval olnud juba põhitreening või võistluspäev ja mitte keegi ei läinud enam teist korda välja. Aga oleks ju võinud minna... Tunnistan ausalt, et meil puudus siis veel arusaam, et võiks päevas ka teise treeningu teha… Nii et just see Herbert Abeli eeskuju sealtsamast Falunist viis meid arusaama juurde, et võiks paremate tulemuste saavutamiseks päevas ikka kaks treeningut ka teha…
Hiljem tutvusin selle suurepärase treeneriteperega, astudes nende juurest läbi ka Kääriku lähedasest suusakeskusest ( Ruusal – KZ ) Võib öelda, et seal nägin, et nad – elasid täielikult suusaspordile. Ja muidugi – kasvatasid suurepäraseid suusatajaid, nagu Ingrid Mägar ja Rutt Rehemaa, kes jõudsid välja ka NL koondiseni, hoolimata sellest, et sel ajal oli sinna ülimalt raske pääseda...
Lõpetuseks ütlen vaid seda, et selliseid oma tööle ja tegemistele andunud ning õpilastele pühendunud suusatreenereid enam ei kohta. Mul on olnud aga suurim õnn, et saatus mind nendega omal ajal kokku viis...
Parimate mälestustega
Juri Aeksandrovitš Tšarkovski
NL ja Venemaa teeneline treener
Venemaa suusakoondise mänedžer
Oslo, Holmenkollen 04.02.2016
Saatus viis mind Herbertiga kokku ilmselt 1968.aastal Falunis, kuhu ta tuli võistlema oma juunioridest tüdrukute Ann Karu ja Erika Valdsoniga. Elasime koos ühes väikeses hotellis, kus alates 1954.aastast olid alati peatunud nõukogude suusatajad…
Selles majakeses olid välja pandud ka mitmed auhindadeks saadud loorberipärjad, mille olid siin võitnud Alevtina Koltšina, Vladimir Kuzin jt. Pisut eemal sellest kohast asus ka valgustatud suusarada, kuhu Herbert Abel läks oma tüdrukutega veel õhtustele treeningutele. Me olime üsna imestunud - miks ta seda teeb? Oli päeval olnud juba põhitreening või võistluspäev ja mitte keegi ei läinud enam teist korda välja. Aga oleks ju võinud minna... Tunnistan ausalt, et meil puudus siis veel arusaam, et võiks päevas ka teise treeningu teha… Nii et just see Herbert Abeli eeskuju sealtsamast Falunist viis meid arusaama juurde, et võiks paremate tulemuste saavutamiseks päevas ikka kaks treeningut ka teha…
Hiljem tutvusin selle suurepärase treeneriteperega, astudes nende juurest läbi ka Kääriku lähedasest suusakeskusest ( Ruusal – KZ ) Võib öelda, et seal nägin, et nad – elasid täielikult suusaspordile. Ja muidugi – kasvatasid suurepäraseid suusatajaid, nagu Ingrid Mägar ja Rutt Rehemaa, kes jõudsid välja ka NL koondiseni, hoolimata sellest, et sel ajal oli sinna ülimalt raske pääseda...
Lõpetuseks ütlen vaid seda, et selliseid oma tööle ja tegemistele andunud ning õpilastele pühendunud suusatreenereid enam ei kohta. Mul on olnud aga suurim õnn, et saatus mind nendega omal ajal kokku viis...
Parimate mälestustega
Juri Aeksandrovitš Tšarkovski
NL ja Venemaa teeneline treener
Venemaa suusakoondise mänedžer
Oslo, Holmenkollen 04.02.2016
