Liikumisharrastusest - suusatamise näitel
Liikumisharrastust mõjutavad tegurid suusatamises
Mis mõjutab liikumisharrastust ?
Nagu paljudel aladel, mõjutavad ka suusatamises kui liikumisharrastuses toimuvat kolm põhilist tugipunkti.
Esmalt – harrastajate olemaolu, teiseks - teda nõustavad, suunavad ja innustavad taustajõud ning kolmandaks – harrastusolud(-keskkond), aga ka üritused, milles osaledes oma harrastust teoks teha ja uusi motiveerivaid tegureid leida.
Kui kõigist neist mõjuritest tahta ülevaadet saada, siis on praeguse liikumisharrastuse tõusu lainel see Eesti oludes üsna komplitseeritud, kuna enamal juhtudel on liikumisharrastus lähtuv eelkõige inimese omaalgatuslikust tahtest ja toimub üsna reglementeerimatult. Samas on harrastaja siiski üsna aldis osalema neis uuringutes, kus ta tunnetab uuringute tulemuste kasutamise võimalust liikumisharrastuse kui valdkonna edasiarendamiseks.
Järgnevalt refereeritakse käesoleva suusaveebi autori poolt juhendatud mitmeid üliõpilasuuringuid, mis on olnud oma eesmärkidelt kõik küll suusatamisharrastust käsitlevad, kuid neil kõigil on olnud oma kitsamad eesmärgid ja omapärad, saamaks suusaharrastusest võimalikult laiemat koondpilti.
Suusaharrastuse varasemad uuringud on piirdunud pigem statistilise käsitlusega, andes ülevaate osalejate arvu dünaamikatest ja ealistest ning soolistest jaotuvustest (Kivistik, Teppan 1996)
Maratonisõitjad luubi alla
Triinu Tee (2006) uurimus, mis on küll ka juba pea et kümnendi taha vaatav , liigub juba osalejate hinnanguliste kriteeriumide selgitamise juurde. Uuringus osalesid 2006.aasta Tartu suusamaratoni 200 viimase lõpetaja hulka jäänud suusatajad, kellest analüüsiti meili teel saadetud küsimustiku põhjal 100 vastanut. Huvi uuringu vastu oli suur ja tagastatud küsimustikud olid täidetud põhjalikult ning lisatud oli ka mitmeid maratoni korralduslikke küsimusi puudutavaid ettepanekuid.Nagu näitavad ka praegused tendentsid, lisandub jätkuvalt massisuusatamises esmaosalejaid ja ka nüüd on ju igal suuremal suusasõidul olemas need, kelle tulemused jäävad lõpuprotokolli viimastele lehtedele. Paraku pööratakse, võrreldes maratoni tippsõitjatega, neile jätkuvalt vähe tähelepanu.
Uuritava kontingendi vanus ulatus 16 -70 eluaastani ja keskmiseks vanuseks oli 36 aastat, mis oli peaeagu sama kogu maratoni osalejate keskmise vanusega. 75 vastanut olid mehed ja 25 naised. Domineerisid peamiselt üliõpilased, ehituse ja IT alal töötavad inimesed.
Maratoniks ettevalmistuse poolt analüüsides võib positiivsena märkida, et harjutati regulaarselt 2 – 3 korda nädalas ja peamisteks treeningvahenditeks olid tsüklilise iseloomuga spordialad. Reeglina jäi napiks aga suusatamisalane ettevalmistus, mistõttu keskmine suusatatud kilomeetrite arv enne maratoni oli 94 . 9% vastanutest ei olnud suusatanud enne maratoni ühtki kilomeetrit. Osaliselt võisid selle põhjuseks olla selle hooaja maratonieelsed halvad lumeolud.
Mis mõjutab liikumisharrastust ?
Nagu paljudel aladel, mõjutavad ka suusatamises kui liikumisharrastuses toimuvat kolm põhilist tugipunkti.
Esmalt – harrastajate olemaolu, teiseks - teda nõustavad, suunavad ja innustavad taustajõud ning kolmandaks – harrastusolud(-keskkond), aga ka üritused, milles osaledes oma harrastust teoks teha ja uusi motiveerivaid tegureid leida.
Kui kõigist neist mõjuritest tahta ülevaadet saada, siis on praeguse liikumisharrastuse tõusu lainel see Eesti oludes üsna komplitseeritud, kuna enamal juhtudel on liikumisharrastus lähtuv eelkõige inimese omaalgatuslikust tahtest ja toimub üsna reglementeerimatult. Samas on harrastaja siiski üsna aldis osalema neis uuringutes, kus ta tunnetab uuringute tulemuste kasutamise võimalust liikumisharrastuse kui valdkonna edasiarendamiseks.
Järgnevalt refereeritakse käesoleva suusaveebi autori poolt juhendatud mitmeid üliõpilasuuringuid, mis on olnud oma eesmärkidelt kõik küll suusatamisharrastust käsitlevad, kuid neil kõigil on olnud oma kitsamad eesmärgid ja omapärad, saamaks suusaharrastusest võimalikult laiemat koondpilti.
Suusaharrastuse varasemad uuringud on piirdunud pigem statistilise käsitlusega, andes ülevaate osalejate arvu dünaamikatest ja ealistest ning soolistest jaotuvustest (Kivistik, Teppan 1996)
Maratonisõitjad luubi alla
Triinu Tee (2006) uurimus, mis on küll ka juba pea et kümnendi taha vaatav , liigub juba osalejate hinnanguliste kriteeriumide selgitamise juurde. Uuringus osalesid 2006.aasta Tartu suusamaratoni 200 viimase lõpetaja hulka jäänud suusatajad, kellest analüüsiti meili teel saadetud küsimustiku põhjal 100 vastanut. Huvi uuringu vastu oli suur ja tagastatud küsimustikud olid täidetud põhjalikult ning lisatud oli ka mitmeid maratoni korralduslikke küsimusi puudutavaid ettepanekuid.Nagu näitavad ka praegused tendentsid, lisandub jätkuvalt massisuusatamises esmaosalejaid ja ka nüüd on ju igal suuremal suusasõidul olemas need, kelle tulemused jäävad lõpuprotokolli viimastele lehtedele. Paraku pööratakse, võrreldes maratoni tippsõitjatega, neile jätkuvalt vähe tähelepanu.
Uuritava kontingendi vanus ulatus 16 -70 eluaastani ja keskmiseks vanuseks oli 36 aastat, mis oli peaeagu sama kogu maratoni osalejate keskmise vanusega. 75 vastanut olid mehed ja 25 naised. Domineerisid peamiselt üliõpilased, ehituse ja IT alal töötavad inimesed.
Maratoniks ettevalmistuse poolt analüüsides võib positiivsena märkida, et harjutati regulaarselt 2 – 3 korda nädalas ja peamisteks treeningvahenditeks olid tsüklilise iseloomuga spordialad. Reeglina jäi napiks aga suusatamisalane ettevalmistus, mistõttu keskmine suusatatud kilomeetrite arv enne maratoni oli 94 . 9% vastanutest ei olnud suusatanud enne maratoni ühtki kilomeetrit. Osaliselt võisid selle põhjuseks olla selle hooaja maratonieelsed halvad lumeolud.
Maratoniks ettevalmistuse organisatsiooniliselt poolelt soovitakse mitmesugust erialast nõustamist ja võimalusel ka ühistreeninguid. Märgiti ka asjatundjate poolt koostatavate treeningplaanide vajadust, kuna vastanutest 78 % treenis aastaringselt, kuid ei oma mingit treeningplaani. Treeningu motiividena märkis 97 % hea enesetunde saavutamise vajadust ja soovi olla heas vormis.
Üheks maratoni ettevalmistuse puudujäägiks tuleb lugeda kindlasti pealiskaudset suhtumist enda tervisliku seisundi kontrollimisse. Kui 46 % vastanutest kontrollis oma tervist maratoni toimumise eel või eelneval aastal, siis tervelt 1/5 vastanutest ei mäletanud isegi, millal viimati läbiti arstlik kontroll. Nimetatud asjaolud vajaksid harrastusspordiürituste korralduses tähtsustamist. Ehkki praegu osaleb igaüks isiklikul vastutusel, siis korraldajad peaks sellele tervise kontrolli küsimusele pöörama eelnevates infomaterjalides senisest enam tähelepanu.
Üheks maratoni ettevalmistuse puudujäägiks tuleb lugeda kindlasti pealiskaudset suhtumist enda tervisliku seisundi kontrollimisse. Kui 46 % vastanutest kontrollis oma tervist maratoni toimumise eel või eelneval aastal, siis tervelt 1/5 vastanutest ei mäletanud isegi, millal viimati läbiti arstlik kontroll. Nimetatud asjaolud vajaksid harrastusspordiürituste korralduses tähtsustamist. Ehkki praegu osaleb igaüks isiklikul vastutusel, siis korraldajad peaks sellele tervise kontrolli küsimusele pöörama eelnevates infomaterjalides senisest enam tähelepanu.
|
|
Maratoniks ettevalmistuse organisatsiooniliselt poolelt soovitakse mitmesugust erialast nõustamist ja võimalusel ka ühistreeninguid. Märgiti ka asjatundjate poolt koostatavate treeningplaanide vajadust, kuna vastanutest 78 % treenis aastaringselt, kuid ei oma mingit treeningplaani. Treeningu motiividena märkis 97 % hea enesetunde saavutamise vajadust ja soovi olla heas vormis.
Üheks maratoni ettevalmistuse puudujäägiks tuleb lugeda kindlasti pealiskaudset suhtumist enda tervisliku seisundi kontrollimisse. Kui 46 % vastanutest kontrollis oma tervist maratoni toimumise eel või eelneval aastal, siis tervelt 1/5 vastanutest ei mäletanud isegi, millal viimati läbiti arstlik kontroll. Nimetatud asjaolud vajaksid harrastusspordiürituste korralduses tähtsustamist. Ehkki praegu osaleb igaüks isiklikul vastutusel, siis korraldajad peaks sellele tervise kontrolli küsimusele pöörama eelnevates infomaterjalides senisest enam tähelepanu.
Kokkuvõtvalt saavutas uuritud sihtrühm maratonis osalemise peamise eesmärgi – läbida täispikk Tartu suusamaraton – täitumise. Kuna 38 % osales esmakordselt, siis on loota, et positiivsete kogemuste pinnalt tekkis laiem huvi harrastusspordi vastu.
Uuring aga näitas, et sellise, küllaltki omapärase sihtrühma tundmine lubaks suunata nendega tehtavat tööd ja üsna lihtsate meetmega oleks võimalik selle kaudu suurendada harrastusspordiga tegutsemise teadlikkust.
Ka nüüd , 2014.aasta suusahooajal lisandub kindlasti suusaüritustele uusi osalejaid ja kunagi pole liiast nendele tähelepanu pööramine, kuna kõik massiüritused ( maratonid) arenevad enam just lõpuosa arvelt. Kui Pärnamaa (2012) märgib oma uuringutes, et maratoni tulevik on seotud ka uue põlvkonna pealtulekuga, siis ka Remmeli (2012) uuring näitas , et kõige madalam rahulolu maratoni osas valitses just M20 ja M21 vanuseklassides ning seda nii noormeeeste kui neidude hulgas ning viimastel aastatel on just need vanuserühmad ka kahanenud. Kuidas saada lõpptulemusena rajale rohkem noori ja ka naisi. Et läbi üldise suusaoskuse ja – harrastuse kasvu tekiks kaugem eesmärk – kunagi ka maratonirajale jõuda, kasutamaks meie teiste maratonide n.ö. Estoloppeti sarja mitmekülgseid võimalust. Et tee tippürituseni , miks mitte siis ka Worldloppetti maratonideni kulgeks loomulikku rada.
Kas maratonidega ollakse rahul ?
Tippsuusatajate tasandilt kuni üsna lõpugrupini uuris 41. Tartu maratoni läbinuid ( 6754 lõpetanust 830 ehk 12,29 % ) Jakob Remmel. 87,6 % küsitletutest andis läbitud maratonile kümnepallises skaalas hinde 8-10, seda olenemata läbitud distantsi pikkusest. Kiitva hinnangu andsid ka tugevate suusamaade Norra, Rootsi ja Venemaaa suusatajad. Puudutades maratoniprogrammi, ehk pika ja lühikese distantsi samaaegset korraldust või selle ajalist muutmist, sai selgeks, et samal päeval tuleks ilmselt mõlema distantsiga jätkata, sest kui lühem sõit ära jääks, läheks pooled küsitletuist olude sunnil pikale distantsile ja veerandijagu ei tuleks ehk üldse maratonile. Vastates ühisstardi asendamise kohta grupistartidega pooldasid ühist minekut just eliitsuusatajad, aga ka enamuses rühmades leiti, et nii kaoks senine ühistunne. Pea et viiendik rõhutas, et koos startimine on neile oluline.
Uurides maratoni edasiarendamise küsimusi leidis enam kui 1/3 , et tahetakse paremat rada, ehkki samas mõistetakse keerukaid ilma - ja lumeolusid, mis seda alati teha ei lase. Samuti kerkis esile ka finišiala arendamise vajadus ( ca 20% arvamus), samuti toodi mitmeid muid valdkondi, nagu võimalikud pesemis- ja saunavõimalused, rajale suuremate kilomeetritähiste paigaldamine, kohta näitavate tabloode ülespanekut erinevatesse raja punktidesse, aga ka soodsamat osalustasu. Kokkuvõtvalt märkis üle veerandi küsitletuist, et Tartu maratoni senise üldise arenguga võib rahule jääda.
Rohkem nõustamist ja just treenimisoskuste andmist.
Kui suusatamise kui küllatki tehnilise ala osas annavad varustust müüvad ja teenuseid pakkuvad firmad üha laialdasemet abi nii ettevalmistuse kui võistluse ajal, siis senisest enam otsitakse abi treenimisnõuannete järele. 2010.aastal teostatud harrastussuusatajate motivatsiooni- ja mõjutegureid käsitlev uuring ( Ojasoon, 2010) viidi läbi Eesti esimese püsivalt harrastussuusatajatele keskendunud treeninggruppe koondava Tartu spordiklubi „Suusahullud“ näitel. Käesoleva klubi erinevatele tasemetele suunatud treeninggruppide hulk oli siis kasvanud viieni ning harrastussuusatajatest koosnev liikmeskond laienenud lausa sajakonnani. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada välja, millist tähtsust omab harrastussuusatajate jaoks organiseeritud treeningtegevus ning laiendada uuringu tulemusi liikumisharrastuslikule tegevusele üldiselt. Kasutati sotsioloogilist küsitlust, mille vormina rakendati elektroonilist ankeetküsitlust. Järeldused ja analüüs teostati 41 täidetud ankeedi põhjal. Tulemused näitasid, et inimeste suusaharrastuse kujunemist - „Suusahullude“ treeninggrupi näitel - mõjutab kõige enam isiklik huvi oma tervisliku seisundi ning enesearendamise vastu. Sportlikud eesmärgid osutuvad üldjuhul vähemtähtsaks, ning osutuvad sõltuvaks liikumisharrastuslikust staažist. Veel ilmnes, et organiseeritud liikumisharrastuslik treeningtegevus loob olulise eelduse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel ning seega ka sotsiaalseks enesemääratluseks. „Suusahullude“ treeninggrupi liikmed olid tuginedes uuringu tulemustele väga selgelt sisemiselt motiveeritud. Välised motivatsioonitegurid – treener, treeningtingimused, treeningkaaslased, võistlused – osutusid sekundaarseteks, kuid siiski igapäevase toimimise vajalikeks ning sisemist motivatsiooni toetavateks komponentideks. Samuti ilmnes uuringust, et „Suusahullude“ treeninggrupi liikmete motivatsioonitegurid eristuvad selgelt ka sugude lõikes – meestel domineerib pigem välimine motivatsioon sportlike eesmärkide näol ning naistel osutub dominantseks sisemine motivatsioon enesearendamise näol.
Organiseeritud suusaharrastust puudutav uuring näitas selgelt, et Eestis on vajadus liikumisharrastuse juhendajate olemasolule olemas. „Suusahullude“ spordiklubi puhul ilmestas uuring asjaolu, et sealsed treeninggrupid olid uuringu teostamise ajal (2010) liiga suured – juhendatavad tunnetasid vähest treeneri individuaalset lähenemist ning tähelepanu.
Praeguseks võib täheldadagi, et n.ö. harrastajate nõustamine ( treenimine) on laienenud nii Tallinnas kui Tartus, kuid liikumas ka mujale Eestis, kus leidub päris piisavalt huvilisi, aga puudub vahel neid juhendama hakkav suusaspetsialist. Oma osa saaks siinkohal etendada enam ka Eesti Terviseradade organisatsioon, kelle esimesed praktilist laadi näpunäited 2013.aasta hooajal olid igati teretulnud. Samuti peaks leidma võimalusi taas ERR, kuna saatesari „Veiko Tääri suusakool“ leidis väha head vastukaja, nagu ka Suusaportaali toimine tervikuna. Mattias Lunge uuring ( 2012) spordiportaali lumeinfo kohta näitas, et selle läbi oli avatud harrastajate endi aktiivsuse võimalus ja seda kasutati sisestatud kommentaaride kaudu väga palju ja sisukalt ( vt. allolevat jooniselt) .
Tartu maratoni muutust vajavad valdkonnad
Rohkem nõustamist ja just treenimisoskuste andmist.
Kui suusatamise kui küllatki tehnilise ala osas annavad varustust müüvad ja teenuseid pakkuvad firmad üha laialdasemet abi nii ettevalmistuse kui võistluse ajal, siis senisest enam otsitakse abi treenimisnõuannete järele. 2010.aastal teostatud harrastussuusatajate motivatsiooni- ja mõjutegureid käsitlev uuring ( Ojasoon, 2010) viidi läbi Eesti esimese püsivalt harrastussuusatajatele keskendunud treeninggruppe koondava Tartu spordiklubi „Suusahullud“ näitel. Käesoleva klubi erinevatele tasemetele suunatud treeninggruppide hulk oli siis kasvanud viieni ning harrastussuusatajatest koosnev liikmeskond laienenud lausa sajakonnani. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada välja, millist tähtsust omab harrastussuusatajate jaoks organiseeritud treeningtegevus ning laiendada uuringu tulemusi liikumisharrastuslikule tegevusele üldiselt. Kasutati sotsioloogilist küsitlust, mille vormina rakendati elektroonilist ankeetküsitlust. Järeldused ja analüüs teostati 41 täidetud ankeedi põhjal. Tulemused näitasid, et inimeste suusaharrastuse kujunemist - „Suusahullude“ treeninggrupi näitel - mõjutab kõige enam isiklik huvi oma tervisliku seisundi ning enesearendamise vastu. Sportlikud eesmärgid osutuvad üldjuhul vähemtähtsaks, ning osutuvad sõltuvaks liikumisharrastuslikust staažist. Veel ilmnes, et organiseeritud liikumisharrastuslik treeningtegevus loob olulise eelduse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel ning seega ka sotsiaalseks enesemääratluseks. „Suusahullude“ treeninggrupi liikmed olid tuginedes uuringu tulemustele väga selgelt sisemiselt motiveeritud. Välised motivatsioonitegurid – treener, treeningtingimused, treeningkaaslased, võistlused – osutusid sekundaarseteks, kuid siiski igapäevase toimimise vajalikeks ning sisemist motivatsiooni toetavateks komponentideks. Samuti ilmnes uuringust, et „Suusahullude“ treeninggrupi liikmete motivatsioonitegurid eristuvad selgelt ka sugude lõikes – meestel domineerib pigem välimine motivatsioon sportlike eesmärkide näol ning naistel osutub dominantseks sisemine motivatsioon enesearendamise näol.
Organiseeritud suusaharrastust puudutav uuring näitas selgelt, et Eestis on vajadus liikumisharrastuse juhendajate olemasolule olemas. „Suusahullude“ spordiklubi puhul ilmestas uuring asjaolu, et sealsed treeninggrupid olid uuringu teostamise ajal (2010) liiga suured – juhendatavad tunnetasid vähest treeneri individuaalset lähenemist ning tähelepanu.
Praeguseks võib täheldadagi, et n.ö. harrastajate nõustamine ( treenimine) on laienenud nii Tallinnas kui Tartus, kuid liikumas ka mujale Eestis, kus leidub päris piisavalt huvilisi, aga puudub vahel neid juhendama hakkav suusaspetsialist. Oma osa saaks siinkohal etendada enam ka Eesti Terviseradade organisatsioon, kelle esimesed praktilist laadi näpunäited 2013.aasta hooajal olid igati teretulnud. Samuti peaks leidma võimalusi taas ERR, kuna saatesari „Veiko Tääri suusakool“ leidis väha head vastukaja, nagu ka Suusaportaali toimine tervikuna. Mattias Lunge uuring ( 2012) spordiportaali lumeinfo kohta näitas, et selle läbi oli avatud harrastajate endi aktiivsuse võimalus ja seda kasutati sisestatud kommentaaride kaudu väga palju ja sisukalt ( vt. allolevat jooniselt) .
Kui suusatamise kui küllatki tehnilise ala osas annavad varustust müüvad ja teenuseid pakkuvad firmad üha laialdasemet abi nii ettevalmistuse kui võistluse ajal, siis senisest enam otsitakse abi treenimisnõuannete järele. 2010.aastal teostatud harrastussuusatajate motivatsiooni- ja mõjutegureid käsitlev uuring ( Ojasoon, 2010) viidi läbi Eesti esimese püsivalt harrastussuusatajatele keskendunud treeninggruppe koondava Tartu spordiklubi „Suusahullud“ näitel. Käesoleva klubi erinevatele tasemetele suunatud treeninggruppide hulk oli siis kasvanud viieni ning harrastussuusatajatest koosnev liikmeskond laienenud lausa sajakonnani. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada välja, millist tähtsust omab harrastussuusatajate jaoks organiseeritud treeningtegevus ning laiendada uuringu tulemusi liikumisharrastuslikule tegevusele üldiselt. Kasutati sotsioloogilist küsitlust, mille vormina rakendati elektroonilist ankeetküsitlust. Järeldused ja analüüs teostati 41 täidetud ankeedi põhjal. Tulemused näitasid, et inimeste suusaharrastuse kujunemist - „Suusahullude“ treeninggrupi näitel - mõjutab kõige enam isiklik huvi oma tervisliku seisundi ning enesearendamise vastu. Sportlikud eesmärgid osutuvad üldjuhul vähemtähtsaks, ning osutuvad sõltuvaks liikumisharrastuslikust staažist. Veel ilmnes, et organiseeritud liikumisharrastuslik treeningtegevus loob olulise eelduse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel ning seega ka sotsiaalseks enesemääratluseks. „Suusahullude“ treeninggrupi liikmed olid tuginedes uuringu tulemustele väga selgelt sisemiselt motiveeritud. Välised motivatsioonitegurid – treener, treeningtingimused, treeningkaaslased, võistlused – osutusid sekundaarseteks, kuid siiski igapäevase toimimise vajalikeks ning sisemist motivatsiooni toetavateks komponentideks. Samuti ilmnes uuringust, et „Suusahullude“ treeninggrupi liikmete motivatsioonitegurid eristuvad selgelt ka sugude lõikes – meestel domineerib pigem välimine motivatsioon sportlike eesmärkide näol ning naistel osutub dominantseks sisemine motivatsioon enesearendamise näol.
Organiseeritud suusaharrastust puudutav uuring näitas selgelt, et Eestis on vajadus liikumisharrastuse juhendajate olemasolule olemas. „Suusahullude“ spordiklubi puhul ilmestas uuring asjaolu, et sealsed treeninggrupid olid uuringu teostamise ajal (2010) liiga suured – juhendatavad tunnetasid vähest treeneri individuaalset lähenemist ning tähelepanu.
Praeguseks võib täheldadagi, et n.ö. harrastajate nõustamine ( treenimine) on laienenud nii Tallinnas kui Tartus, kuid liikumas ka mujale Eestis, kus leidub päris piisavalt huvilisi, aga puudub vahel neid juhendama hakkav suusaspetsialist. Oma osa saaks siinkohal etendada enam ka Eesti Terviseradade organisatsioon, kelle esimesed praktilist laadi näpunäited 2013.aasta hooajal olid igati teretulnud. Samuti peaks leidma võimalusi taas ERR, kuna saatesari „Veiko Tääri suusakool“ leidis väha head vastukaja, nagu ka Suusaportaali toimine tervikuna. Mattias Lunge uuring ( 2012) spordiportaali lumeinfo kohta näitas, et selle läbi oli avatud harrastajate endi aktiivsuse võimalus ja seda kasutati sisestatud kommentaaride kaudu väga palju ja sisukalt ( vt. allolevat jooniselt) .
Kokkuvõtteks
Suusatamise näitel saab tõdeda, et liikumisharrastust mõjustavad tugipunktid on Eestis kõik heas arengus: on üha aktiviseeruv ja liikumis(teenus)t vajav ning otsiv harrastaja, mõistetud on ka harrastaja nõustamise kasvavat trendi, lisaks on tekkinud hea ETR võrgustik koos pädeva ja professionaalselt toimiva spetsialistidega. Piisavalt heal tasemel on ka harratajatele mõeldud ürituste süsteem Estoloppeti nöol. Enam vajaks tähelepanu just erinevate valdkondade koostöö ning seda ühendav ning hästi töötav infosüsteem. Seda kõike võiksid aga toetada uurimused, kuna kas või eelpool toodud näitad kinnitavad, et nende põhjal saaks määratleda Eestis veelgi täpsemalt liikumisharrastuses toimuvat.
Kasutatud allikad, mida võib huvi puhul veel täiendavalt lugeda :
Kivistik A., Teppan J. (1996) Suusamaratoniraamat. Koolibri. Tallinn
Tee T. (2006) 2006.aasta Tartu maratoni osalejate uuring. Bakalaureusetöö. TLÜ
Ojasoon A. (2010) Mõjuteguritest harrastussuusatamisega tegelemisel. Bakalaureusetöö.TLÜ
Remmel J. (2012) Tartu maratoni jätkusuutlikkus ja arenguperspektiivid. Bakalaureusetöö. TLÜ
Lunge M. (2012) Eesti Rahvusringhäälingu spordiportaali lumeifo kasutamisvõimalused. Bakalaureusetöö. TLÜ
Suusatamise näitel saab tõdeda, et liikumisharrastust mõjustavad tugipunktid on Eestis kõik heas arengus: on üha aktiviseeruv ja liikumis(teenus)t vajav ning otsiv harrastaja, mõistetud on ka harrastaja nõustamise kasvavat trendi, lisaks on tekkinud hea ETR võrgustik koos pädeva ja professionaalselt toimiva spetsialistidega. Piisavalt heal tasemel on ka harratajatele mõeldud ürituste süsteem Estoloppeti nöol. Enam vajaks tähelepanu just erinevate valdkondade koostöö ning seda ühendav ning hästi töötav infosüsteem. Seda kõike võiksid aga toetada uurimused, kuna kas või eelpool toodud näitad kinnitavad, et nende põhjal saaks määratleda Eestis veelgi täpsemalt liikumisharrastuses toimuvat.
Kasutatud allikad, mida võib huvi puhul veel täiendavalt lugeda :
Kivistik A., Teppan J. (1996) Suusamaratoniraamat. Koolibri. Tallinn
Tee T. (2006) 2006.aasta Tartu maratoni osalejate uuring. Bakalaureusetöö. TLÜ
Ojasoon A. (2010) Mõjuteguritest harrastussuusatamisega tegelemisel. Bakalaureusetöö.TLÜ
Remmel J. (2012) Tartu maratoni jätkusuutlikkus ja arenguperspektiivid. Bakalaureusetöö. TLÜ
Lunge M. (2012) Eesti Rahvusringhäälingu spordiportaali lumeifo kasutamisvõimalused. Bakalaureusetöö. TLÜ
