"Suusatades ..." - leheküljed kõigile !
Kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada  !
  • SIIT alt leiad uuendatud ja mugavama lahendusega suusaveebi TEEMALISTI !
  • 2020. aasta ERI - LIIKUDES
    • 20 aastat tegusat toimetamist !
    • Teenekas (suusa)pedagoog Agnes Levandi : Mida kõike küll pole meenutada !
    • Jüri VOODLA - Kõrvemaa liikumishetkede lavastaja
    • Tunnustused Tartusse ja Narva
    • Rene Meimer : Nõmmel alanu on pakkunud nii pingutamist kui naudinguid
    • Tänuga ja uute kohtumisteni!
  • 2018/19 hooaja ERI - Eesti Terviserajad
    • Orienteerudes...
    • Töövõimest mööda vaatamine on enesepettus
    • Omaksvõetud kepikõnd!
    • Rattasõit pakub igat sorti liikumist!
    • Ülistus kõndimisele
    • Jooks - igati tarviline tegevus
    • Taas vaba tahte avaldus - seekord Seefeldis...
    • "Schenki" radadest kuni siidpehmete ning sulavateni välja
    • Uisutehnika - algsetetest katsetustest ... Seefeldi revolutsioonini.
    • VINTAGE ( vintidž) ehk väärtustatud vana ...
    • Maratoni reaalsus ... ja kuidas sellega paremini toime tulla
    • Vimkal nagu Tour de Skil
    • Naudi talve, end ohtu seadmata !
    • Pöörates - küll vasakule, küll paremale ...
    • Pidurdamisest pole pääsu!
    • Klassika jaoks tehtud talgutöö
    • Kardan laskuda!
    • KV - ERI 2017/18 >
      • 21 ja pool aastat tagasi, jaanilaupäeval...
      • Meie mehed asuvad meistriklassi hindama
      • Rene Meimer : Pool sajandit tagasi Tehvandil
      • Jõulukink, mida sel aastal jälle teha saab !
      • Kahju, neid "poisse" oleks tahtnud Tehvandil taas näha...
      • Neiud- noorikud hüppemäel
      • Allar - kaasteeline
      • Stardijoonel on taas - Arne Tilk !
    • Kase tänava sündroomist
    • On lahe atmosfäär ...
    • Toomas Uba : " Kui Kilu tuleb, siis ... "
    • Ühes väikses Eesti linnas ...
    • Raja tegemisest ...
    • Mees maastike rüpest - ARNE KIVISTIK
    • Lähme trepist !
    • Kus isad liiguvad ?
    • Õnnest loobumisest ...
    • Rait Pallo : ETR on oma rolli leidnud
    • NB ! Päevakohane lugemissoovitus - HARJUTAMISEST TREENIMISENI ... >
      • Kena suve, mõnusat liikumist ja meeldivaid hetki
      • Aeroobne tegevus aitab !
      • Imitatsioon suusataja treeningus
      • Rullsuusatamine suusataja treeningus
      • Võimlemine suusataja treeningus
      • Ujumise ja suusatamise oskusest
      • Aerud vette ... ja vett meil on !
      • Mitte ainult küttepuudest...
      • Ja siis mindi ... orienteeruma !
      • Tants meis ja meie ümber...
      • Suvisest jaksutreeningust ...
      • Rullimomente >
        • Vanaemadest...
      • Suusatamise mitu rolli ...
      • Liikumisharrastusest - suusatamise näitel >
        • Maratonidest mõtiskleda on mõnus !
        • Mängud, mängud, mängud ...
        • Jätkusuutlik Tartu maraton >
          • TM - ärajätmise raske tee
          • Tartu maratoni 10 dopingukasutajat
        • Suusahunt Aadu Pekk : Tahan oma 80.aastaringil veel Tartu maratoni ette võtta
        • Emotsionaalne talvelõpusõit Kõrvemaal
  • VIIMSI VEERG
    • Vimkal valmib suvepark
    • Öös on inimesi ...
    • Algõpetus ausse !
    • Karulaugu rada pikemaks !
    • Hilinenud, kui kena lahendus
    • Viimsi rajad valmis ! >
      • Viimsi uued liikumis- ja trennivõimalused
      • Vimka alustas tööd !
  • SUOMI - 100
    • Lahti on Lahti (lahti) !
    • Lahtis oma osa andes...
    • Ingrid Krall : Vahetu kohalolemine on ikka see päris...
  • 1. VÄRSKE VÄRK !
    • OTEPÄÄ MK ERI 2015 >
      • 2.päev ehk - Kuu enne Faluni...
      • 1.päev - raske , kuid põnev klassikasprint
      • Kas ainult toore jõuga ?
      • Jareki sprindiseeria
      • Edu rahvusvahelisel areenil ! >
        • Meediasõbralikeim MK !
      • Maailma tipus ...
      • On tehtud (MK) ajalugu ...
    • Uus staatus - endine kuulsus !
    • 126 km ehk edasi-tagasi Tartu maraton !
    • Jüris pole suusatamine probleem
    • FIS tervitab ! >
      • Lumepuuudus kimbutab ...
    • Eesti Aasta suurpere tiitel tuntud suusaperesse !
    • Andres Häkkinen : See on olnud meie veteransuusatajatele suur võimalus >
      • Kõrvemaa pakub... >
        • EV - 100 Juubelimatkad Kõrvemaal ja palju muid võimalusi
        • Keset nädalat Kõrvemaal
        • Kõrvemaal talve parimad suusaolud
    • Suusatamise noortesarja alguspäevade meenutusi >
      • Kristjan Ilves - taas juunioride MM-i "pronks"
      • Kelly S.. ootustest ja raamatutest
    • Tallinna Suusamaraton taas täiega ... pildil
    • FIS TD Robert Peetsiga - Falunist ... >
      • MM- jätkab Põhjalas
    • ESTOLOPPET 'i ERI >
      • Reeda Tuula : Raske sõit ja veel uisus ka ...
      • Jüri Voodla : " Seekord me looduse vastu ei saa ... "
      • 18 minutit - õppevideot ...
      • Mis on - see on, mida pole - seda pole ...
      • Tatjana Mannima - La ' Transjurassienne võitja !
      • Alati kohal ( kuuest kangest mehest ) ! >
        • Arvo Raja: Estoloppeti 17 aastal on kõik klappinud ! "
      • Aadu Pekk : Tartu maratonile sai pidur peale tõmmatud...
      • Jõhvi Gümnaasiumi maratonisõit
      • Alutaguse - valmistub klassikaks !
      • Tamsalus ja Neerutis - suusatraditsioonide paigus
      • Arusaamisest ja arvestamisest ...
      • Evi Torm: Väga tahaks ikkagi Estoloppeti otsa lahti teha...
      • ESTOLOPPET - 18. ringile
      • Maratoni reaalsus ja sellega toimetulek
      • Pikem suusasõit
      • Märk Sinu tegemistest...
      • Epp Paal : Mõningaid soovitusi "maailmasuusatajaks" saamisel
      • Avo Kirsipuu - oma 150 -st suusasõidust 20 riigis
    • " Jooksja " ja " Hiihto "
    • Georg Zipfel soovitab : Vaadake neid suusatehnika videosid!
    • Mis see ilm siis teeb ? >
      • Ta on olemas - 2015. aasta lumi !
      • Kahe \\"lumelao\\" uksed seisavad veel lukus ...
      • Mõned talvemaigulised pildid
      • Tehvandil kilomeetri jagu head rada maas !
      • 24 tundi hiljem - Nõmme ja Palivere panid \\"märgi maha !\\"
    • Kannatab lugeda küll !
    • Tark eluviis
    • Alo Lõoke / ETR : 24/7-st ja 365-st >
      • Terviserajad nõu pidamas
      • Kahurite kogupauk
      • Valgehobusemäel - vahetult enne esimest lund
    • Jooksud,sõidud ja palju muid liikumisi
  • LAAT - mõnus SUUSALAAT !
  • Täna - õpetajate päeval...
  • Sügis!
  • Krossitamisest ,,,
  • FIS-i lumepäev Valgehobusemäel
    • Tartus jätkub Abelid -100 ürituste sari ... >
      • Tartus avati Abelid-100 mälestusnäitus ja esitleti teemakohast postkaarti
      • Abelid - 100 meenutuslood - nüüd ka raamatusse "raiutud"
  • Proloogiks - magus töövõit
  • Valgehobusemäe TALV 2017
  • IMM Tamme tõusul
  • Snow Farming (SF) - päästeingliks ?
  • Noorte suusatajatega Swedbanki suvelaagris Jõulumäel
  • 2 * RETROST TÄNAPÄEVA
    • Suuskadel liikumisest - harrastuse ja spordini
    • Otepää MK 1999 - 2012 lood
    • Pool sajandit vana suusapilt
    • Talvelaagrid - ja mitte ainult suusatamine >
      • Ambla suusalapsed 2014.a parimal pressifotol
      • Oma tasasel moel põhja ladudes...
      • Magister Männiste kaevetööd
      • Kohtumine Tehvandil
    • Suusajuttu rääkides... >
      • KURGJÄRVE - 50 !
    • Suusaõpetaja Rene Meimer - 65 >
      • Talvisotahiihto - soomlaste suur mälestussõit ! >
        • Rene Meimer : "Talvesõja meenutussõit ehedas Lapimaa talves "
    • Tuttav puit ja kahtlane plastik >
      • Maestro Laulu kiri
    • Suusatamise juured püsivad maal >
      • Oleme metsausku !
    • Veerand sajandi kiire lend
    • Noortesari on kasvatanud mitu suusatajate põlvkonda !
  • 3 * ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST
    • Suusatamise õppimise ühtne süsteem >
      • Laste suusaõpetus >
        • Suusaõpetaja Ave ...annab nõu
        • Mõnus õhtupoolik Viimsis
      • Viimsi lasteaiad - suuskadel ! >
        • Müts maha Saksa Gümnaasiumi ees !
  • 4* VIISKÜMMEND VIIS SUUSATAMISVIISI
    • Pöörded paigal >
      • Lehvikpöörded
      • Tõstepöörded
      • Hüppepöörded
    • Tõusuviisid >
      • Poolkäär - käärtõus
      • Libisammtõusuviis
    • Laskumisviisid >
      • Kõrg - ja põhiasend
      • Puhkeasendid
      • Kiirlaskumisasendid
      • Madalasend
      • Laskumine telemarkasendis
    • Kukkumine >
      • Head uisutehnika näited...
    • Pöörded liikumisel >
      • Kas just Lasse Kjus, aga aitaks ka Ummist !
      • Astepööre
      • Uisusammpööre
      • Sahkpööre
    • Sõiduviisid >
      • Paaristõukeline sammuta suusatamisviis
      • Vahelduvatõukeline kahesammuline suusatamisviis >
        • Veerpalu KLASSIKALINE
        • Astesamm
        • Jooksusammtõusuviis
        • Lipsuv suusk ehk klassikalisest veaparandusest
    • Uisutehnika iseärasusi >
      • Uisutehnika kasutamisest
      • Uisutehnikat ei saa kergelt võtta >
        • Keppide tõuketa uisusammsõiduviis
        • Uisutehnika õpetamine
        • Wassberg ehk ...
    • Valdo Jahilo : Kes õpetaks lapse suusatama ?
    • Rullitreening Randvere teel
  • 5* VÕIDU & MÕNUGA SUUSKAMISEST ... erinevaid sõidukogemusi
    • WL meister Andres Jaanus : Muljeid Vasaloppetilt, seekord Hiinast
    • Kalle Kiiraneni Saami sõidu muljed
    • Au ja tunnustus - paraolümpialastele !
    • Fimimees Jaak Kilmi oma 200 km pikkusest suusaõidust
    • Teist korda Vasale ... ehk 10 küsimust Reedale >
      • Reeda Tuula - Dolomitenlaufi võitja !
    • Polaarrändur Timo Palo : Suuskadeta poleks seda kõike sündinud ...
    • Lauri Vares " Korraldajad olid rõõmsad - said sini-must- valge üles tõmmata ... "
  • 6. Seal saab suusatada !
    • Otepää -900-st kümnendik on kuulunud ka suusatamisele
    • Jõulumäe 41.sünnipäev - täis suuska !
    • Pirita ja Viimsi suusategevus laieneb
    • Rakkest ja ... rattamaratonist
    • Järvede pääl .... I ja II ja III
    • Eesti Šveits toimib taas...
    • Õnnitlused Kõrvemaale
    • Kekkose (suusa)jälgedes
    • Ilmus Eesti Terviseradade trükis
    • Metsa minemisest ...
  • 7.Meenutades ja tänades !
    • Palju õnne, Tõnu !
    • Eesti kahevõistluse särav lüli - Fjodor Koltšin
    • Ankrumehe lahkumine
    • Urve - Visa hing !
    • Tänud, Ülle !
    • Poolesajandine Ummi Ja teised sünnipäevalised...
    • Liikumislegend Richard Rooden - 95
    • Tõnis Matsinit meenutades
    • Jüri Jõepera - 70
    • Võrumaa suusalegend Arne Sirel lahkunud
    • Cardo Remmel :: Ei saa ootama jääda paremaid aegu, tegutseda tuleb kõigest hoolimata just praegu...
    • "Indukate pealik" David Klass istub paljude südameis
    • R.I.P. , Lembitu ...
    • Leiname koos ...
    • Lahkunud on suusaprofessor Hans Gross
    • SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
    • Erik LILLO - aastaid kuulaja käsutuses
    • Eesti triatlon 30 , palju õnne !
    • Unot ja Vaiket meenutades... >
      • Jüri kaameraga keset Kuhmo ürgmetsi...
    • Rektori lahkumine
    • Suusalegend Hain Kinks lahkunud
  • 8.KÜLALISVEERG
    • Jüri Jõepera : Parim pilt on ehk veel tegemata ! >
      • Pilte Jürilt ...
    • Ain Kallis : Tavaline eesti suusailm
    • Rait Pallo : Kuidas leida aega sportimiseks ?
    • Norra suursaadik pr. Lise Nicoline Kleven Grevstad
    • Ülle Meistri Jukust...
    • Georg Zipfel : Hullud ideed viivad suusatamist edasi
    • Priit Pärn: Suuska kah ...
    • Marek Lemsalu : Minus olev suusapisik ... aina võimendub !
    • Mihkel Zilmer / Normaalse toidulaud ...
    • Reeda Tuula : Sügav kummardus kõigi ees, kes on kunagi Vasaloppeti finišijoon ületanud... >
      • 90. Vasaloppet - sõidetud !
  • 9. ARHIIVILINK
    • Käik lätete juurde... >
      • Maestro Klas viimasel tõusul...
      • On olnud meeldiv kohtuda ... virtuaalselt !
      • Abelid 100 >
        • Rutt Rehemaa- Šmigun : Mitmel tiitlivõistlusel tundsin just Herbist puudust...
        • Ajaloolasest suusatreener Mai L uik : 44-aastasest kaasteeliseks olemisest
        • Spordiajaloolane Enn Mainla : Abelite pärand spordimuuseumis
        • Suusamaailma üllatanud Ann Karu ja Erika Valdson: "Vajanuksime ka Herbi kogemusi "
        • Jaanus Pulles Tartu Suusaklubist : Meil oli au, et klubi asutamisel osalesid nii Erna kui Herbert Abel
        • Noortetreener Aki : Olin selles töös vajalik, isegi Herbile...
        • Abeleid meenutati ka orienteerujate hulgas
        • Meenutuste ja emotsiooniderohke Herbi sünnipäev Tartus
        • Abelid -100 intervjuu
        • Pilte suusaõpetaja Helga Sildmäe pildikakarbist
        • Parimatel noortele Abelid - 100 puhul eriauhinnad >
          • Lahkunud suusaõpetaja (Tidri ) mälestuseks
          • ETV- Swedbanki noortesari otseülekandes >
            • ERR suusajakiri vaatas minevikku , olevikku ja tulevikku >
              • Äge krossikas Pannjärvel
        • Muusik Peeter Rööp : “Urvastest alanud ja Herbi poolt toetatud suusahuvi on pakkunud nii naudingut kui teraapiat…”
        • EPA (praeguse Maaülikooli) suusapordi hing Tõnu Luik : Mõned meenutused ühistest aastatest .
        • Tartule pühendunud Vladimir Šokman: " Saatus ootas mind Abelite juures ... "
        • Roosipuu, Heuer, Säde, Pärt : "Otsin luiteid " /1972 / Tallinnfilm
        • Füüsikadoktor Peeter Paris : Herbi, Erna ja mina nende õpilasena
        • Contra Urvastest : No tuli selline muhe luuletus ...
        • Abelid - 100 auväärne kajastus ajakirjas "60 + "
        • Ajakirjanik Aivi Pargi : Mujalt tulnuid võeti Herbi pundis hästi vastu, aga armu ei antud...
        • Maailmameister ja olümpiavõitja Kristina Šmigun - Vähi : "Maailmas pole teist Herbit ! "
        • ERNA ABELI ERIALATUND >
          • 100 . sünnipäeva hetked Tartus 19.12.2105
        • Suusa(spordi)veteran Jüri Jõepera : "Õpilase ja spordiametnikuna ... "
        • Emeriitprofessor Jüri- Hain Kaljusto : Abelite süsteemist ... >
          • Orienteerumise Old Grand Man Arne Kivistik : Abelid ja orienteerumine... >
            • Suuskadega Prantsusmaal ehk La Clusaz’ MK-radadel
            • Laur Lukin Teerajajatest ja suurtest eeskujudest ...
        • Helle ja Ilder Tallo: Kuidas me Herbi umbusaldust kummutasime ... >
          • Slaalomi- ja hüppemägede spets MART EDUR: : Hea, et poiss Abeli trenni võeti ... >
            • Kalju Valgus : Herbert Abel innustas suurelt unistama ja seda siis ka teoks tegema
          • Spordimeditsiini Guru prof. Toomas Karu : Mälestusi Erna ja Herbert Abeli treeningutest >
            • Akadeemik Jüri Martin : Abelid ja alpinism
          • Emeriitprofessor SELMA TEESALU : Erna Abel oli Tartu Ülikooli akadeemilise pere väärikas ja austatud liige
          • Eha Abel - Suija :Sain nii isalikku hoolt kui ka treeneri karmivõitu sõna tunda... >
            • 91. Vasaloppeti läbinud Reeda Tuula vastus 10.küsimusele >
              • Reedaga - Birkenist ...
            • Heino Jeret : Abelid - sõjaeelse Urvaste kooli säravad eestvedajad >
              • Teenekas põllumajandus- ja finantsveteran James Paal : "Mõttekilde Erna ja Herbert Abelist "
          • Venemaa suusaportaal tuli appi Abelite mälestusi otsima >
            • Venemaa teeneline treener Albert Vahrušev : Minu suurim austus Erna ja Herbert Abeli elutööle ! >
              • Juri Tšarkovski Holmenkollenilt : Põhimõte, mille Herbert Abeli eeskujul käiku võtsime ...
      • Maratonisõit saab teoks !
      • Kaarel Nurmsalu päev Holmenkollenil >
        • Üleminekuperiood Karla moodi !
      • Tour de Suusahullud
      • Jaanus Teppani nõu saadaval !
      • Soome suusakoondise etteotsa said kogenud mehed
      • Rattad veerevad, tuli liigub
    • S O T Š I S T... >
      • Lipu kandmisest
      • Julle prijehhala ! ( Ülle saabus - vene k.)
      • Killy
      • OM on suurriikide pärusmaa
      • ... päevakommentaarid >
        • 1. päev / Suht tavatakti järgi
        • 2.päev - Kas Sotši kõige raskeim murdmaasõit ?
        • 3. päev - Jätke nutt ja hala !
        • 4.päev - Rada pehme -kloriidid platsis ja kukkumised ka !
        • 5.päev - Miks õppida astesammpööret ?
        • 6.päev - Klassikaline töövõit
        • Lembitu Kuuse - 65
        • 7. päev - Vigastuse kiuste
        • 8.päev - Naiste teade - senise OM-i põnevaim...
        • 9. päev - VG ei halasta...
        • 10. päev - Nad uisutavad uskumatult osavasti !
        • 11. päev - Sõnum Urmas Paetile
        • 12.päev - Võit ??? Jah- lausa võidukas päev !!!
        • 13. päev - Tõrjutud ja armastatud ...
        • 14.päev - Raske aja suur võit !
        • Kaks viimast päeva - Mitte ainult jõudemonstratsioonist...
        • Kelly hooaeg jätkus kena võiduga !

Liikumisharrastusest - suusatamise näitel

Picture
Liikumisharrastust mõjutavad tegurid suusatamises

Mis mõjutab liikumisharrastust ?

Nagu paljudel aladel, mõjutavad ka suusatamises kui  liikumisharrastuses toimuvat  kolm põhilist tugipunkti.
 Esmalt – harrastajate olemaolu, teiseks - teda nõustavad, suunavad ja innustavad taustajõud ning kolmandaks – harrastusolud(-keskkond), aga ka  üritused, milles osaledes oma  harrastust teoks teha ja uusi motiveerivaid tegureid leida.
 Kui kõigist neist mõjuritest tahta ülevaadet saada, siis on praeguse liikumisharrastuse tõusu lainel see Eesti oludes üsna komplitseeritud, kuna enamal juhtudel on liikumisharrastus lähtuv eelkõige inimese omaalgatuslikust tahtest ja toimub üsna reglementeerimatult. Samas on harrastaja siiski  üsna aldis osalema neis uuringutes, kus ta tunnetab uuringute tulemuste kasutamise võimalust liikumisharrastuse kui valdkonna edasiarendamiseks.

Järgnevalt refereeritakse käesoleva suusaveebi autori poolt juhendatud mitmeid üliõpilasuuringuid, mis on olnud oma eesmärkidelt kõik küll suusatamisharrastust käsitlevad, kuid neil kõigil on olnud oma kitsamad eesmärgid ja omapärad, saamaks suusaharrastusest võimalikult laiemat koondpilti.

Suusaharrastuse varasemad uuringud on piirdunud pigem statistilise käsitlusega, andes ülevaate osalejate arvu dünaamikatest ja ealistest ning soolistest jaotuvustest (Kivistik, Teppan 1996)


Maratonisõitjad luubi alla

Triinu Tee (2006)  uurimus, mis on küll ka juba pea et kümnendi taha vaatav , liigub juba osalejate hinnanguliste kriteeriumide selgitamise juurde. Uuringus osalesid 2006.aasta Tartu suusamaratoni 200 viimase lõpetaja hulka jäänud suusatajad, kellest analüüsiti meili teel saadetud küsimustiku põhjal 100 vastanut. Huvi uuringu vastu oli suur ja tagastatud küsimustikud olid täidetud põhjalikult ning lisatud  oli  ka mitmeid maratoni korralduslikke küsimusi puudutavaid ettepanekuid.Nagu näitavad ka praegused tendentsid, lisandub jätkuvalt massisuusatamises esmaosalejaid ja ka nüüd on ju igal suuremal suusasõidul olemas need, kelle tulemused jäävad lõpuprotokolli viimastele lehtedele.  Paraku pööratakse, võrreldes maratoni tippsõitjatega, neile jätkuvalt vähe tähelepanu.

Uuritava kontingendi vanus ulatus 16 -70 eluaastani ja keskmiseks vanuseks oli 36 aastat, mis oli peaeagu sama kogu maratoni osalejate keskmise vanusega. 75 vastanut olid mehed ja 25 naised. Domineerisid peamiselt üliõpilased, ehituse ja IT alal töötavad inimesed.

Maratoniks ettevalmistuse poolt analüüsides võib positiivsena märkida, et harjutati regulaarselt 2 – 3 korda nädalas ja peamisteks treeningvahenditeks olid tsüklilise iseloomuga spordialad. Reeglina jäi napiks aga suusatamisalane ettevalmistus, mistõttu keskmine suusatatud kilomeetrite arv enne maratoni oli 94 . 9% vastanutest ei olnud suusatanud enne maratoni ühtki kilomeetrit. Osaliselt võisid selle põhjuseks olla selle hooaja maratonieelsed halvad lumeolud.  
Picture
Maratoniks ettevalmistuse organisatsiooniliselt poolelt soovitakse mitmesugust erialast nõustamist ja võimalusel ka ühistreeninguid. Märgiti ka asjatundjate poolt koostatavate treeningplaanide vajadust, kuna vastanutest 78 % treenis aastaringselt, kuid ei oma mingit treeningplaani. Treeningu motiividena märkis 97 % hea enesetunde saavutamise vajadust ja soovi olla heas vormis.

Üheks maratoni ettevalmistuse puudujäägiks tuleb lugeda kindlasti pealiskaudset suhtumist enda tervisliku seisundi kontrollimisse. Kui 46 % vastanutest kontrollis oma tervist maratoni toimumise eel  või  eelneval aastal, siis tervelt 1/5 vastanutest ei mäletanud isegi, millal viimati läbiti arstlik kontroll. Nimetatud asjaolud vajaksid harrastusspordiürituste korralduses tähtsustamist. Ehkki praegu osaleb igaüks isiklikul vastutusel, siis korraldajad peaks sellele tervise kontrolli küsimusele pöörama eelnevates infomaterjalides senisest enam tähelepanu.

Picture
Picture

Maratoniks ettevalmistuse organisatsiooniliselt poolelt soovitakse mitmesugust erialast nõustamist ja võimalusel ka ühistreeninguid. Märgiti ka asjatundjate poolt koostatavate treeningplaanide vajadust, kuna vastanutest 78 % treenis aastaringselt, kuid ei oma mingit treeningplaani. Treeningu motiividena märkis 97 % hea enesetunde saavutamise vajadust ja soovi olla heas vormis.

Üheks maratoni ettevalmistuse puudujäägiks tuleb lugeda kindlasti pealiskaudset suhtumist enda tervisliku seisundi kontrollimisse. Kui 46 % vastanutest kontrollis oma tervist maratoni toimumise eel  või  eelneval aastal, siis tervelt 1/5 vastanutest ei mäletanud isegi, millal viimati läbiti arstlik kontroll. Nimetatud asjaolud vajaksid harrastusspordiürituste korralduses tähtsustamist. Ehkki praegu osaleb igaüks isiklikul vastutusel, siis korraldajad peaks sellele tervise kontrolli küsimusele pöörama eelnevates infomaterjalides senisest enam tähelepanu.

Kokkuvõtvalt  saavutas uuritud sihtrühm maratonis osalemise peamise eesmärgi – läbida täispikk Tartu suusamaraton – täitumise.  Kuna 38 % osales esmakordselt, siis on loota, et positiivsete kogemuste pinnalt tekkis laiem huvi harrastusspordi vastu.

Uuring aga näitas, et sellise, küllaltki omapärase sihtrühma tundmine lubaks suunata nendega tehtavat tööd ja üsna lihtsate meetmega oleks võimalik selle kaudu suurendada harrastusspordiga tegutsemise teadlikkust.

Ka nüüd , 2014.aasta suusahooajal lisandub kindlasti suusaüritustele uusi osalejaid ja kunagi pole liiast nendele tähelepanu pööramine, kuna kõik massiüritused ( maratonid) arenevad enam just lõpuosa arvelt.   Kui  Pärnamaa (2012) märgib oma uuringutes, et maratoni tulevik on seotud ka uue põlvkonna pealtulekuga, siis  ka  Remmeli (2012) uuring näitas , et kõige madalam rahulolu maratoni osas valitses just M20 ja M21 vanuseklassides ning seda nii noormeeeste kui neidude hulgas ning viimastel aastatel on just need vanuserühmad ka kahanenud. Kuidas saada lõpptulemusena rajale rohkem noori ja ka naisi. Et läbi üldise suusaoskuse ja – harrastuse kasvu tekiks kaugem eesmärk – kunagi ka maratonirajale jõuda, kasutamaks meie teiste maratonide n.ö. Estoloppeti sarja mitmekülgseid võimalust. Et tee tippürituseni , miks mitte siis ka Worldloppetti maratonideni kulgeks loomulikku rada.

 
Kas maratonidega ollakse rahul ?

Tippsuusatajate tasandilt kuni üsna lõpugrupini uuris 41. Tartu maratoni läbinuid ( 6754 lõpetanust 830 ehk 12,29 % ) Jakob Remmel. 87,6 % küsitletutest andis läbitud maratonile kümnepallises  skaalas hinde 8-10, seda olenemata läbitud distantsi pikkusest. Kiitva hinnangu andsid ka tugevate suusamaade Norra, Rootsi ja Venemaaa suusatajad. Puudutades maratoniprogrammi, ehk pika ja lühikese distantsi samaaegset korraldust või selle ajalist muutmist, sai selgeks, et samal päeval tuleks ilmselt mõlema distantsiga jätkata, sest kui lühem sõit ära jääks, läheks pooled küsitletuist olude sunnil pikale distantsile ja veerandijagu ei tuleks ehk üldse maratonile. Vastates ühisstardi asendamise kohta grupistartidega pooldasid ühist minekut  just eliitsuusatajad, aga ka enamuses rühmades leiti, et nii kaoks senine ühistunne. Pea et viiendik rõhutas,  et koos startimine on neile oluline.

Uurides  maratoni edasiarendamise küsimusi leidis enam kui 1/3 , et tahetakse paremat rada, ehkki samas mõistetakse keerukaid ilma - ja lumeolusid, mis seda alati teha ei lase. Samuti kerkis esile ka finišiala arendamise vajadus ( ca 20% arvamus), samuti toodi mitmeid muid valdkondi, nagu võimalikud pesemis- ja saunavõimalused, rajale suuremate kilomeetritähiste paigaldamine, kohta näitavate tabloode ülespanekut erinevatesse raja punktidesse, aga ka soodsamat osalustasu. Kokkuvõtvalt märkis üle veerandi küsitletuist, et Tartu maratoni senise üldise arenguga võib rahule jääda.

Rohkem nõustamist ja just treenimisoskuste andmist.

Kui suusatamise kui küllatki tehnilise ala osas annavad varustust müüvad ja teenuseid pakkuvad firmad üha laialdasemet abi nii ettevalmistuse kui võistluse ajal, siis senisest enam otsitakse abi treenimisnõuannete järele. 2010.aastal teostatud harrastussuusatajate motivatsiooni- ja mõjutegureid käsitlev uuring ( Ojasoon, 2010) viidi läbi Eesti esimese püsivalt harrastussuusatajatele keskendunud treeninggruppe koondava Tartu spordiklubi „Suusahullud“ näitel. Käesoleva klubi erinevatele tasemetele suunatud treeninggruppide hulk oli siis kasvanud viieni ning harrastussuusatajatest koosnev liikmeskond laienenud lausa sajakonnani. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada välja, millist tähtsust omab harrastussuusatajate jaoks organiseeritud treeningtegevus ning laiendada uuringu tulemusi liikumisharrastuslikule tegevusele üldiselt. Kasutati sotsioloogilist küsitlust, mille vormina rakendati elektroonilist ankeetküsitlust. Järeldused ja analüüs teostati 41 täidetud ankeedi põhjal. Tulemused näitasid, et inimeste suusaharrastuse kujunemist - „Suusahullude“ treeninggrupi näitel - mõjutab kõige enam isiklik huvi oma tervisliku seisundi ning enesearendamise vastu. Sportlikud eesmärgid osutuvad üldjuhul vähemtähtsaks, ning osutuvad sõltuvaks liikumisharrastuslikust staažist. Veel ilmnes, et organiseeritud liikumisharrastuslik treeningtegevus loob olulise eelduse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel ning seega ka sotsiaalseks enesemääratluseks. „Suusahullude“ treeninggrupi liikmed olid tuginedes uuringu tulemustele väga selgelt sisemiselt motiveeritud. Välised motivatsioonitegurid – treener, treeningtingimused, treeningkaaslased, võistlused – osutusid sekundaarseteks, kuid siiski igapäevase toimimise vajalikeks ning sisemist motivatsiooni toetavateks komponentideks. Samuti ilmnes uuringust, et „Suusahullude“ treeninggrupi liikmete motivatsioonitegurid eristuvad selgelt ka sugude lõikes – meestel domineerib pigem välimine motivatsioon sportlike eesmärkide näol ning naistel osutub dominantseks sisemine motivatsioon enesearendamise näol.

Organiseeritud suusaharrastust puudutav uuring näitas selgelt, et Eestis on vajadus liikumisharrastuse juhendajate olemasolule olemas. „Suusahullude“ spordiklubi puhul ilmestas uuring asjaolu, et sealsed treeninggrupid olid uuringu teostamise ajal (2010) liiga suured – juhendatavad tunnetasid vähest treeneri individuaalset lähenemist ning tähelepanu.

Praeguseks võib täheldadagi, et n.ö. harrastajate nõustamine ( treenimine) on laienenud nii Tallinnas kui Tartus, kuid liikumas ka mujale Eestis, kus leidub päris piisavalt huvilisi, aga puudub vahel neid juhendama hakkav suusaspetsialist. Oma osa saaks siinkohal etendada enam ka Eesti Terviseradade organisatsioon, kelle esimesed praktilist laadi näpunäited 2013.aasta hooajal olid igati teretulnud. Samuti peaks leidma võimalusi taas ERR, kuna saatesari „Veiko Tääri suusakool“ leidis väha head vastukaja, nagu ka  Suusaportaali toimine tervikuna. Mattias Lunge uuring ( 2012) spordiportaali lumeinfo kohta näitas, et selle läbi oli avatud harrastajate endi aktiivsuse võimalus ja seda kasutati sisestatud kommentaaride kaudu väga palju ja sisukalt ( vt. allolevat jooniselt) . 

Picture
Tartu maratoni muutust vajavad valdkonnad
Rohkem nõustamist ja just treenimisoskuste andmist.

Kui suusatamise kui küllatki tehnilise ala osas annavad varustust müüvad ja teenuseid pakkuvad firmad üha laialdasemet abi nii ettevalmistuse kui võistluse ajal, siis senisest enam otsitakse abi treenimisnõuannete järele. 2010.aastal teostatud harrastussuusatajate motivatsiooni- ja mõjutegureid käsitlev uuring ( Ojasoon, 2010) viidi läbi Eesti esimese püsivalt harrastussuusatajatele keskendunud treeninggruppe koondava Tartu spordiklubi „Suusahullud“ näitel. Käesoleva klubi erinevatele tasemetele suunatud treeninggruppide hulk oli siis kasvanud viieni ning harrastussuusatajatest koosnev liikmeskond laienenud lausa sajakonnani. Uuringu peamine eesmärk oli selgitada välja, millist tähtsust omab harrastussuusatajate jaoks organiseeritud treeningtegevus ning laiendada uuringu tulemusi liikumisharrastuslikule tegevusele üldiselt. Kasutati sotsioloogilist küsitlust, mille vormina rakendati elektroonilist ankeetküsitlust. Järeldused ja analüüs teostati 41 täidetud ankeedi põhjal. Tulemused näitasid, et inimeste suusaharrastuse kujunemist - „Suusahullude“ treeninggrupi näitel - mõjutab kõige enam isiklik huvi oma tervisliku seisundi ning enesearendamise vastu. Sportlikud eesmärgid osutuvad üldjuhul vähemtähtsaks, ning osutuvad sõltuvaks liikumisharrastuslikust staažist. Veel ilmnes, et organiseeritud liikumisharrastuslik treeningtegevus loob olulise eelduse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel ning seega ka sotsiaalseks enesemääratluseks. „Suusahullude“ treeninggrupi liikmed olid tuginedes uuringu tulemustele väga selgelt sisemiselt motiveeritud. Välised motivatsioonitegurid – treener, treeningtingimused, treeningkaaslased, võistlused – osutusid sekundaarseteks, kuid siiski igapäevase toimimise vajalikeks ning sisemist motivatsiooni toetavateks komponentideks. Samuti ilmnes uuringust, et „Suusahullude“ treeninggrupi liikmete motivatsioonitegurid eristuvad selgelt ka sugude lõikes – meestel domineerib pigem välimine motivatsioon sportlike eesmärkide näol ning naistel osutub dominantseks sisemine motivatsioon enesearendamise näol. 

Organiseeritud suusaharrastust puudutav uuring näitas selgelt, et Eestis on vajadus liikumisharrastuse juhendajate olemasolule olemas. „Suusahullude“ spordiklubi puhul ilmestas uuring asjaolu, et sealsed treeninggrupid olid uuringu teostamise ajal (2010) liiga suured – juhendatavad tunnetasid vähest treeneri individuaalset lähenemist ning tähelepanu. 

Praeguseks võib täheldadagi, et n.ö. harrastajate nõustamine ( treenimine) on laienenud nii Tallinnas kui Tartus, kuid liikumas ka mujale Eestis, kus leidub päris piisavalt huvilisi, aga puudub vahel neid juhendama hakkav suusaspetsialist. Oma osa saaks siinkohal etendada enam ka Eesti Terviseradade organisatsioon, kelle esimesed praktilist laadi näpunäited 2013.aasta hooajal olid igati teretulnud. Samuti peaks leidma võimalusi taas ERR, kuna saatesari „Veiko Tääri suusakool“ leidis väha head vastukaja, nagu ka  Suusaportaali toimine tervikuna. Mattias Lunge uuring ( 2012) spordiportaali lumeinfo kohta näitas, et selle läbi oli avatud harrastajate endi aktiivsuse võimalus ja seda kasutati sisestatud kommentaaride kaudu väga palju ja sisukalt ( vt. allolevat jooniselt) . 

Picture
Kokkuvõtteks

Suusatamise näitel saab tõdeda, et  liikumisharrastust mõjustavad tugipunktid on Eestis kõik heas arengus: on üha aktiviseeruv ja liikumis(teenus)t  vajav ning otsiv harrastaja, mõistetud on ka harrastaja nõustamise kasvavat trendi, lisaks on tekkinud hea ETR võrgustik koos pädeva ja professionaalselt toimiva spetsialistidega. Piisavalt heal tasemel on ka harratajatele mõeldud ürituste süsteem Estoloppeti nöol. Enam vajaks tähelepanu just erinevate valdkondade koostöö ning seda ühendav ning hästi töötav infosüsteem. Seda kõike võiksid aga toetada uurimused, kuna kas või eelpool toodud näitad kinnitavad, et nende põhjal saaks määratleda Eestis veelgi täpsemalt liikumisharrastuses toimuvat.

Kasutatud allikad, mida võib  huvi puhul veel täiendavalt lugeda :

Kivistik A., Teppan J. (1996) Suusamaratoniraamat. Koolibri. Tallinn

Tee T. (2006) 2006.aasta Tartu maratoni osalejate uuring. Bakalaureusetöö. TLÜ

Ojasoon A. (2010) Mõjuteguritest harrastussuusatamisega tegelemisel. Bakalaureusetöö.TLÜ

Remmel J. (2012) Tartu maratoni jätkusuutlikkus ja arenguperspektiivid. Bakalaureusetöö. TLÜ

Lunge M. (2012) Eesti Rahvusringhäälingu spordiportaali lumeifo kasutamisvõimalused. Bakalaureusetöö. TLÜ

Powered by Create your own unique website with customizable templates.