Eesti Šveits toimib taas...
Enne kui räägime ja tutvustame Kõrvemaa suusaradasid, pisut ka piirkonnast, mida on kutsutud - Eesti Šveitsiks, kuid mis vahepealsetel okupatsiooniaastatel pandi tavainimese jaoks lausa "lukku" ...sest seal oli kurikuulus Aegviidu polügon.
Nüüdseks on neis paigus taas võimalik liikuda , vaadelda imelist loodust, nautida rahu, aga ka sportida erinevatel aastaaegadel.
Nüüdseks on neis paigus taas võimalik liikuda , vaadelda imelist loodust, nautida rahu, aga ka sportida erinevatel aastaaegadel.
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Loodi 1991. a-l. Varem asus seal sõjaväepolügon. Eesmärgiks on kaitsta sealseid liustikutekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ning haruldasi liike. Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli-Koitjärve. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagedik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14m). Põhja-Kõrvemaa on elupaigaks paljudele kaitstavatele linnuliikidele (kaljukotkas, metsis, sookurg jt) ning suurkiskjatele (karu, hunt, ilves). Taimestiku poolest jääb Põhja-Kõrvemaa lääne- ja ida-eestis levivate liikide piirialale. Kaitseala pindala on 12 891 ha.
Allikas : Keskkonnaamet
Allikas : Keskkonnaamet
Kogu piirkonda katavad Eesti Terviseradade võrgustikku kuuluvad liikumisrajad, mis algavad Valgehobusemäelt ja tulevad läbi Jäneda - Nelijärve - Aegviidu Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuseni välja. Liikuda saab aasatringselt nii jalgsi , rattaga kui suuskadel ning seda kasutatakse agaralt...Lisaks omalagatuslikule liikumisele toimuvad siinkandis ka mitmed rahvaspordiüritused, millest kuulsaimad on Tallinna suusa ja rattamaraton. Viimane on Eestis esimesena toimunud maastikuratta maraton.