Allar - innustav kaasteeline
( tunnustades Levandeid - (suusa)spordile pühendunuid inimesi ja märkimaks ära Allari kunagist olümpiamedalit, pea et 34 aastat tagasi)
Kui olime raadiomajas 1988. aasta 28. veebruari hilisööl Calgary taliolümpiamängude üliemotsionaalse suusaülekande kommenteerimise lõpetanud, sõnas keegi õue vaadates – „Vaadake - kogu Tallinn on üleval, pea et kõik aknad on valged!“ See oli tõesti öise aja kohta meeliülendav pilt.
Imeline 88
See imeline valgete akende öö oli vaid üks märk, mis kinnitas, et hoolimata hilisest, lausa öisest ajast oldi Allar Levandi suusasõidu ülekandele pea et igas peres kaasa elatud ja nüüd taheti kogu Eestis veel mingi aeg sel imelisel medalilainel hõljuda. Sealt, kaugest Calgaryst saadud kahevõistluse „olümpiapronksi“ erilist tähendust võis tunda juba siis, aga veelgi märkimisväärsemalt avaneb ta nüüd, aastate tagant, kus selle – justkui algushetkede taustal saab ka paljut, hiljem vallandunut lahti seletada. Tuleb meelde kas või Allari kaastudengite kuulsaks saanud loosung Tallinna lennujaamast „Kallimaks kui kullakoormad – tuleb pronksi tunnistada!“, kust juba siis hoovas Calgary saavutuse laiem taust.
Imeline 88
See imeline valgete akende öö oli vaid üks märk, mis kinnitas, et hoolimata hilisest, lausa öisest ajast oldi Allar Levandi suusasõidu ülekandele pea et igas peres kaasa elatud ja nüüd taheti kogu Eestis veel mingi aeg sel imelisel medalilainel hõljuda. Sealt, kaugest Calgaryst saadud kahevõistluse „olümpiapronksi“ erilist tähendust võis tunda juba siis, aga veelgi märkimisväärsemalt avaneb ta nüüd, aastate tagant, kus selle – justkui algushetkede taustal saab ka paljut, hiljem vallandunut lahti seletada. Tuleb meelde kas või Allari kaastudengite kuulsaks saanud loosung Tallinna lennujaamast „Kallimaks kui kullakoormad – tuleb pronksi tunnistada!“, kust juba siis hoovas Calgary saavutuse laiem taust.
Eestimaad telerite ette "naelutanud poisid" - Magnar, Allar ja Ago kunagisi aegu meenutamas / kuvatõmmis ETV-st
-Foto: Eesti Suusaliit
Meenutades tookordseid hiliseid tunde ja selle järellainetust, võis igal sammul tunda, et Eestis olid tekkinud enneolematud meeleolud, mis said õigepea jätkugi...
Juba poole aasta pärast, sama, 88. aasta sügisel kantakse Tallinnas kaasmaalaste õlgadel Raekoja platsile ja juba ka arvukate sini-must-valgete lehvides Souli olümpiavõitjad Erika Salumäe ning Tiit Sokk. Mis sest, et nagu Allargi, olid nemadki veel NL värves heidelnud medaliomanikud, aga juba enamus osa neis saavutustes tundus kindlalt Eestile kuuluvat. Kui seal, iidsel raatuseplatsil kõlas esmakordselt ja avalikult lause – Oma võistkonnaga Barcelonasse! - siis hoomasid, et see mõttearenduse säde tekkis ilmselt juba pool aastat tagasi – 1988.aasta 28. veebruari hilisööl, kui kolmandana tuiskas üle olümpia kahevõistluse suusaraja finišijoone Allar...
Niisugune siis oli see üha võimenduvate rahvustunnetega (olümpia)aasta, kus iga õige samm tegi Eesti vabamaks ja nii siirduti nelja aasta pärast taas ka olümpiatandrile. Esialgu eesotsas Allariga talvemängudele Albertville, siis aga avanes suvealade võimalus ja Barcelona.
34 imelist ja pöörast aastat
Nüüdseks on sellest möödumas peagi juba 34 aastat! Kui hetkeks vaid mõelda, siis mis kõik siia enam kui kolme aastakümnesse mahtunud ei ole. Nii maailmas, riigis, spordis , kui ka kitsamalt – suusatamises. Kui palju on needsamad „valgete akendega pered“ taas ja taas teleri või raadio taga imelisi hetki kogenud ja mida kõike pole näha ja kuulda saadud. Selle sees on spordil, sel iseseisva Eesti nimel minemisel ja või(s)tlemisel, uskumatult väärikas ja tähelepanu vääriv roll olnud. See aga on vist inimesele igiomane, et just see esimene ja veel teatud epohhi avav jääb ja meenutab end kõige järgmise taustal end taas ja taas... Nii on see ka Allari medalisõitu meenutades käinud.
Allari sportimissäde sai alguse kodust. Nagu mäletab suusa ja triatlonikorüfee Rene Meimer, tulnud ühel päeval Mustamäele ema Aki ja palunud, et kas ka see poiss ( Allar siis) võiks ka trenni tulla. "Oli vist kuskil 1971.aasta, kui ta tuli ja ma lasin tal siis esimesi laskumisi teha" sõnab Rene sinna aegade taha siirdudes..
Kui mõni arvab, et kogu suguselts kiitis just suusahüppetorni mineku heaks, siis minul on hea mälestus võtta ühest ühisest võistluse jälgimisest Allari vanaemaga. Vana-Otepääl telerit vaadates oli memme hinnang ühene – no küll tapva poiskest... Isa Anti poolne vanaisa olla käskinud pärast hüpete nägemist pojapojal selle ohtliku asja üldse lõpetada. Nii et ala ja saavutused said „armsaks“ ikka pikkamööda. Eks Allar tahtis oma, sai selle ning andis oma panuse... maailma kahevõistlusse. Ühtlasi kinnitus tema kaudu see tuntud tõde, et – kõik on võimalik! Et omakandi mees - Mustamäe ja Tehvandi mägedel kasvanu ja karastunu jõuab nii kaugele – sellest sai uut indu kahevõistlus ise – lisandusid Ago, Magnar ja teisedki. Tippu jõudmise nimel jätkas rügamist murdmaa pool, uusi võimalusi otsis laskesuusatamine – nii et kes küll ei saanud sellest Calgary hetkest omamoodi impulssi.
Ja nagu veenduda võime – kõik suur ja justkui kättesaamatu ongi osutunud võimalikuks – olgu selleks siis Eestimaale jõudnud suusaalade ilmameistri või olümpiavõitja tiitlid, Vasaloppeti võit või MK etapi võistlused. Seda ka sel uuel, 2021. aasta talvel kahevõistluse MK Otepääle taasjõudmise näol... Kui ka nooruke suusahüppaja Artti Aigro ja imelisi trikke sooritav Kelly Sildaru traumapausidest hoolimata oma varasema sooritusvormi kätte saavad, siis kannatab päris lootusrikkalt ka Pekingi OM-i poole vaadata...
Tõuse, mõõnasid, aga ka uusi väljakutseid kogedes
Seda kõike on ehk nii uskumatult palju olnud, et vahelgi kiputakse unustama, et tõusud ja langused on igasuguse toimimise ja kulgemise juures paratamatu nähtus. Selge, et hetke valgusvihku ei taha mahtuda kunagiste sangarite esimesed sammud ning spordis tekkivad ja vahelduvad iidolid armutult kiiresti... Aga nii võib ka kogu spordialaga käia ja on käinudki...
Ei jäänud see mõõnaperiood tulemata ka kahevõistluses endas ja nagu veendus ka Allar pärast Norra aastaid ise – juba treenerirollis - pole uue põlvkonna kasvatamine niisama lihtne tegu. Kui kogu spordimaailm tõttab pisutki kiiremas tempos, siis pole järgi ruttamine kuigi lihtne. Julm lugu, aga spordis pole kunagi kellegi järele ootamist nähtud. Seal ikka vaid minnakse ja rivi lõppu – Tehvandilgi ponnistavate meeste poole - ei kippunud enam keegi vaatama...
Meenutades tookordseid hiliseid tunde ja selle järellainetust, võis igal sammul tunda, et Eestis olid tekkinud enneolematud meeleolud, mis said õigepea jätkugi...
Juba poole aasta pärast, sama, 88. aasta sügisel kantakse Tallinnas kaasmaalaste õlgadel Raekoja platsile ja juba ka arvukate sini-must-valgete lehvides Souli olümpiavõitjad Erika Salumäe ning Tiit Sokk. Mis sest, et nagu Allargi, olid nemadki veel NL värves heidelnud medaliomanikud, aga juba enamus osa neis saavutustes tundus kindlalt Eestile kuuluvat. Kui seal, iidsel raatuseplatsil kõlas esmakordselt ja avalikult lause – Oma võistkonnaga Barcelonasse! - siis hoomasid, et see mõttearenduse säde tekkis ilmselt juba pool aastat tagasi – 1988.aasta 28. veebruari hilisööl, kui kolmandana tuiskas üle olümpia kahevõistluse suusaraja finišijoone Allar...
Niisugune siis oli see üha võimenduvate rahvustunnetega (olümpia)aasta, kus iga õige samm tegi Eesti vabamaks ja nii siirduti nelja aasta pärast taas ka olümpiatandrile. Esialgu eesotsas Allariga talvemängudele Albertville, siis aga avanes suvealade võimalus ja Barcelona.
34 imelist ja pöörast aastat
Nüüdseks on sellest möödumas peagi juba 34 aastat! Kui hetkeks vaid mõelda, siis mis kõik siia enam kui kolme aastakümnesse mahtunud ei ole. Nii maailmas, riigis, spordis , kui ka kitsamalt – suusatamises. Kui palju on needsamad „valgete akendega pered“ taas ja taas teleri või raadio taga imelisi hetki kogenud ja mida kõike pole näha ja kuulda saadud. Selle sees on spordil, sel iseseisva Eesti nimel minemisel ja või(s)tlemisel, uskumatult väärikas ja tähelepanu vääriv roll olnud. See aga on vist inimesele igiomane, et just see esimene ja veel teatud epohhi avav jääb ja meenutab end kõige järgmise taustal end taas ja taas... Nii on see ka Allari medalisõitu meenutades käinud.
Allari sportimissäde sai alguse kodust. Nagu mäletab suusa ja triatlonikorüfee Rene Meimer, tulnud ühel päeval Mustamäele ema Aki ja palunud, et kas ka see poiss ( Allar siis) võiks ka trenni tulla. "Oli vist kuskil 1971.aasta, kui ta tuli ja ma lasin tal siis esimesi laskumisi teha" sõnab Rene sinna aegade taha siirdudes..
Kui mõni arvab, et kogu suguselts kiitis just suusahüppetorni mineku heaks, siis minul on hea mälestus võtta ühest ühisest võistluse jälgimisest Allari vanaemaga. Vana-Otepääl telerit vaadates oli memme hinnang ühene – no küll tapva poiskest... Isa Anti poolne vanaisa olla käskinud pärast hüpete nägemist pojapojal selle ohtliku asja üldse lõpetada. Nii et ala ja saavutused said „armsaks“ ikka pikkamööda. Eks Allar tahtis oma, sai selle ning andis oma panuse... maailma kahevõistlusse. Ühtlasi kinnitus tema kaudu see tuntud tõde, et – kõik on võimalik! Et omakandi mees - Mustamäe ja Tehvandi mägedel kasvanu ja karastunu jõuab nii kaugele – sellest sai uut indu kahevõistlus ise – lisandusid Ago, Magnar ja teisedki. Tippu jõudmise nimel jätkas rügamist murdmaa pool, uusi võimalusi otsis laskesuusatamine – nii et kes küll ei saanud sellest Calgary hetkest omamoodi impulssi.
Ja nagu veenduda võime – kõik suur ja justkui kättesaamatu ongi osutunud võimalikuks – olgu selleks siis Eestimaale jõudnud suusaalade ilmameistri või olümpiavõitja tiitlid, Vasaloppeti võit või MK etapi võistlused. Seda ka sel uuel, 2021. aasta talvel kahevõistluse MK Otepääle taasjõudmise näol... Kui ka nooruke suusahüppaja Artti Aigro ja imelisi trikke sooritav Kelly Sildaru traumapausidest hoolimata oma varasema sooritusvormi kätte saavad, siis kannatab päris lootusrikkalt ka Pekingi OM-i poole vaadata...
Tõuse, mõõnasid, aga ka uusi väljakutseid kogedes
Seda kõike on ehk nii uskumatult palju olnud, et vahelgi kiputakse unustama, et tõusud ja langused on igasuguse toimimise ja kulgemise juures paratamatu nähtus. Selge, et hetke valgusvihku ei taha mahtuda kunagiste sangarite esimesed sammud ning spordis tekkivad ja vahelduvad iidolid armutult kiiresti... Aga nii võib ka kogu spordialaga käia ja on käinudki...
Ei jäänud see mõõnaperiood tulemata ka kahevõistluses endas ja nagu veendus ka Allar pärast Norra aastaid ise – juba treenerirollis - pole uue põlvkonna kasvatamine niisama lihtne tegu. Kui kogu spordimaailm tõttab pisutki kiiremas tempos, siis pole järgi ruttamine kuigi lihtne. Julm lugu, aga spordis pole kunagi kellegi järele ootamist nähtud. Seal ikka vaid minnakse ja rivi lõppu – Tehvandilgi ponnistavate meeste poole - ei kippunud enam keegi vaatama...
Tehvandi K-90: "Siin kannatab küll tööd teha ja maailma pürgida," on olümpiasangari Allar Levandi üldistus uue mäe kohta. Foto: Kaarel Zilmer
Aga ehk on ajad muutumas kui korrakski seda pilditausta vaatad. Uus mägi, uued võimalused ja väljakutsed. Siin, Tehvandil ei tohiks praegu vähemalt Eesti ühele kultusalale – kahevõistlusele midagi puudu jääda. Jah - tahet, uskumist ning tööd peaks küll vähemalt paarikümne aasta (Allari ja Ago aegade) sarnaselt tegema. Ning ega kaua ei tulnudki oodata - Kaarel Nurmsalu korjas siinsamas Tehvandi 2011.aasta juunioride MM-l kolm medalit, 2013.aasta-l tegid jungade MM-l meele rõõmsaks oma medalitega Kristjan Ilves ning Han-Endrik Piho. Edasi on just Kristjan läbi käinud eduka jungade taseme ning on üha enam kanda kinnitamas ka meeste hulgas. Kuid maailma tippseltskonda ei saa niisama uksi lahti lüües sisse marssida, sest tase on äärmiselt kõva . Ei saa siinkohal midagi muud kui vaid kindlat meelt ja eneseusku soovida...
Ja loota, et juba mitu hooaega Norra koondisega treenides, saab Kristjan sealt kõige paremat oskusabi ning kindlust suurimate eesmärkide nimel...
Mis eriti tähtis – nõu andma ja oma õlga alla panema on tulnud ka Allar, ta on hinges taas Tehvandil. Ka nüüd, mil maailma tippkahevõistlus kodukamarale tulemas ja Ago ( Aks ) kogu korraldust vedamas...
Mis aga olümpiasangari enam kolmekümmet aastat veel iseloomustab. Spordi jätkumine – Levandite endi peres. Kaasa Anna ja edeneva iluuisutamise vahele saab asetada rohkem kui võrdusmärgi. Rõõmustab, et just noorim poeg Arlet on oma spordiala leidnud ning pole ime kui selleks on iluuisutamine. Ja jälle on vanaemadel ja vanaisadel nooremate Levandite kohta omad seisukohad, aga eks Levandi "dünastia" igal uuel liikmel tuleb töö endal teha ja oma tee leida, seda ka spordis.
__________________________________________________________________________
Allar siin , Allar seal - kõige paremas ja vajalikumas mõttes !
Allar - väärt mõtete ja aktiivse elustiili eestvedaja !
Ja Allar ning avalik elu. Kus ja millistes žüriides, taustajõududes me küll Allarit pole näinud. Aga mitte kuskil pole see tühipalja tugitooli soojendaja või poodiumitäitja haledat poosi väljendanud, vaid esindanud spordiinimese vitaalset ja avatut meelt. See on olnud ülimalt vajalik roll, mida vahel endised (spordi)kuulsused ei suuda ja taha kanda, aga mis samas nende uue tahu ette lükkab ja neil kustuda ei lase...
Allar, kui Sinust ja Annast on tänapäeva meedias nii sagedasti juttu, siis luba siia loo lõppu tuua kõige eluloolisemad andmed ( ESB järgi ) esmalt ka Sinu emast, minugi kauaaegsest kolleegist ja tõelisest õpetajast Agnesest ja isast Antist - legendaarsest suusajuhist. Nendest, kui SINU ESMASTEST SUUNAJATEST...
_____________________________________________________
LEVANDI, a-ni 1965 A d a m s o n, Agnes (29. I 1940 Tšeljabinsk, Vene NFSV), suusataja ja spordipedagoog, Anti L. abikaasa, Allar L. ema. Lõpetas 1959 Tartu 1. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Sportima hakkas koolis Irene ja Hans Puki juhendamisel, tema esimesi suusatreeninguid suunas Aino Paal, a-st 1957 treenisid teda Herbert ja Erna Abel. Eesti mv-tel võitnud 1956–64 murdmaasuusatamises 11 kulda (8 teatesõidus), 3 hõbedat ja 6 pronksi (1 teatesõidus) ning mäesuusatamises 4 pronksi. Msp (1958), aumsp (1963). Kuulunud põhiliselt Kalevi, lühikest aega ka Spartaki, Jõu ja Dünamo liikmeskonda. Olnud 1964–66 Jõu suusatreener, 1966–70 TPI kehalise kasvatuse kateedri ja 1970–87 TPedI tali- ja veespordikateedri õppejõud, 1987–97 Tallinna meditsiinikooli kehalise kasvatuse ala juhataja. Tegutsenud suusakohtunikuna (1980 vab kat). Olnud 1997–98 Tallinna Lastehaigla taastusraviosakonnas füsioterapeut ning a-st 1998 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses füsioterapeut ja administraator.
LEVANDI, Anti (6. VI 1941 Halinga v, Pärnumaa), sporditegelane, Agnes L. abikaasa,Allar L. isa. Lõpetas 1960 Pärnu 2. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Sportima hakkas 1954 Pärnu SK-s. Tulnud 1957 aerutamises ühekanuul Eesti noortemeistriks ning saanud Eesti mv-tel 1958 aerutamises ühekanuul ja 1964 sõudmises kaheksapaadil hõbeda. Kuulunud aerutamises ja sõudmises 11 korda Eesti koondisse. Töötanud 1965–90 ENSV Spordikomitees / Eesti Spordiametis suusatamise vanemtreenerina, kureerinud ka sõudmist ja vibulaskmist. ENSV tnl treener (1986). Suusakohtunik (1989 ülel kat). Jahispordiliidu asutajaid, 1997–2008 selle juhatuse liige ja vastutav sekretär. Olnud Rhv Jahispordiföd-i kombineeritud laskmise komisjoni liige. Jahindus- ja kalastustarvete müügiga tegeleva OÜ Drilling juhatuse liige.
LEVANDI, Allar (28. XII 1965 Tallinn), kahevõistleja, Agnes ja Anti L. poeg, Anna L.abikaasa. 180 cm, 75 kg. Õppis Tallinna 44. kk-s, lõpetas 1984 TSIK-i Otepää filiaali. Treeninud René Meimeri, Toivo Laeva, Indrek Possuli, Tiit Talvari, Silver Eljandi ja Tiit Tamme juhendamisel. Tõusis esile 1981–83 NL-i noortemeistrina. Võistelnud kolmel tali-OM-il: 1988 Calgarys indiv pronks, 1992 Albertville'is indiv 6. ja meesk 9., 1994 Lillehammeris indiv 12. ja meesk 4. koht. MM-il olnud indiv 1985 19., 1987 4., 1989 8., 1991 4. ja 1993 25. ning meesk 1985 4., 1987 pronksi võitjaid, 1989 4., 1991 8. (kõik NL-i koondises) ja 1993 9. (Eesti meeskonnas). MK-l saanud 1986–94 vastavalt 13., 6., 21., 7., 2., 5., 13., 5. ja 10. koha. Juunioride MM-il NL-i meeskonnas 1985 kuld ja 1984 pronks, indiv 1985 8., 1984 11. ja 1983 25. koht. NL-i rahvaste talispartakiaadil võitis 1986 kulla ning NL-i mv-tel 1985 ja 1989 pronksi. Tulnud kahevõistluses 1993 indiv ja 1985 meesk ning suusahüpetes 1984 ja 1993 indiv Eesti meistriks, 1989 ja 1991 võitnud kahevõistluses kulla ka Eesti suvistel mv-tel. Suurmeister (1986). Kandis 1994 Lillehammeri ja 2002 Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Eesti parim meessportlane 1988 ja Eesti parima võistkonna liige 1994. Töötanud 1981–94 Dünamo instruktorina, 1994–98 õpetanud ja treeninud noori Norra kahevõistlejaid Lillehammeri SK-s Norges Toppidrettsgymnas, 1998–2002 olnud Eesti kahevõistluskoondise peatreener. Kuulunud 2001–04 ja a-st 2013 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukokku ning a-st 2013 Kultuurkapitali nõukokku. Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (2001). A-st 2002 OÜ AT Sport tegevjuht. 2009–13 Eesti Tennise Liidu juhatuse liige ja a-st 2011 AS-i Spordiennustus juhatuse esimees.
B: A. Levandi ja P. Kivine. Hüvasti, sõbrad! (Tln, 1994).
LEVANDI, a-ni 1989 K o n d r a š o v a, Anna (30. VI 1965 Moskva), iluuisutaja ja treener, Allar L. abikaasa. 164 cm, 53 kg. Lõpetas 1982 Moskva 704. kk-i ja 1987 Moskva kehakultuuri- ja spordiülikooli. Alustas iluuisutamistreeninguid Moskva Lastestaadionil Irina Jantseva õpilasena, hiljem treeninud Anatoli Jerjomini, Galina Titova, Tatjana Kapustina, Jaak Grossi, Eduard Plineri, Nina ja Stanislav Žuki ning Stanislav Leonovitši juhendamisel. Võistles üksiksõidus. Saanud tali-OM-il 1984 Sarajevos 5. ja 1988 Calgarys 8. koha, MM-il 1984 hõbeda, 1983 5., 1985 4. ja 1987 9. koha, EM-il 1984, 1986, 1987 ja 1988 pronksi, 1983 ja 1985 5. koha. NL-i mv-tel võitnud 1982–87 3 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi, 1982 ka NL-i rahvaste spartakiaadi kuld. Msp (1982), suurmeister (1984). Olnud 1977–88 AKSK ja NL-i Spordikomitee instruktor, 1995–98 Norras Lillehammeri iluuisutamisklubi peatreener, 1999–2000 Tallinna Jääspordikooli õppealajuhataja, a-st 1999 omanim klubi peatreener (V kutsetase, 2004), 2000–01 Haabersti vaba aja keskuse juhataja, a-st 2001 Rocca al Mare uisukooli direktor ja treener. A-st 2006 olnud Eesti koondise peatreener. Viibinud treenerina 2006 Torino ja 2010 Vancouveri tali-OM-il. Nimekaim õpilane Jelena Glebova. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2000 ja 2005), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2010). Valgetähe III klassi teenetemärk (2009).
Allikas : ESB
____________________________________________________________________________
Allar, kui Sinust ja Annast on tänapäeva meedias nii sagedasti juttu, siis luba siia loo lõppu tuua kõige eluloolisemad andmed ( ESB järgi ) esmalt ka Sinu emast, minugi kauaaegsest kolleegist ja tõelisest õpetajast Agnesest ja isast Antist - legendaarsest suusajuhist. Nendest, kui SINU ESMASTEST SUUNAJATEST...
_____________________________________________________
LEVANDI, a-ni 1965 A d a m s o n, Agnes (29. I 1940 Tšeljabinsk, Vene NFSV), suusataja ja spordipedagoog, Anti L. abikaasa, Allar L. ema. Lõpetas 1959 Tartu 1. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Sportima hakkas koolis Irene ja Hans Puki juhendamisel, tema esimesi suusatreeninguid suunas Aino Paal, a-st 1957 treenisid teda Herbert ja Erna Abel. Eesti mv-tel võitnud 1956–64 murdmaasuusatamises 11 kulda (8 teatesõidus), 3 hõbedat ja 6 pronksi (1 teatesõidus) ning mäesuusatamises 4 pronksi. Msp (1958), aumsp (1963). Kuulunud põhiliselt Kalevi, lühikest aega ka Spartaki, Jõu ja Dünamo liikmeskonda. Olnud 1964–66 Jõu suusatreener, 1966–70 TPI kehalise kasvatuse kateedri ja 1970–87 TPedI tali- ja veespordikateedri õppejõud, 1987–97 Tallinna meditsiinikooli kehalise kasvatuse ala juhataja. Tegutsenud suusakohtunikuna (1980 vab kat). Olnud 1997–98 Tallinna Lastehaigla taastusraviosakonnas füsioterapeut ning a-st 1998 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses füsioterapeut ja administraator.
LEVANDI, Anti (6. VI 1941 Halinga v, Pärnumaa), sporditegelane, Agnes L. abikaasa,Allar L. isa. Lõpetas 1960 Pärnu 2. kk-i ja 1964 TRÜ KKT. Sportima hakkas 1954 Pärnu SK-s. Tulnud 1957 aerutamises ühekanuul Eesti noortemeistriks ning saanud Eesti mv-tel 1958 aerutamises ühekanuul ja 1964 sõudmises kaheksapaadil hõbeda. Kuulunud aerutamises ja sõudmises 11 korda Eesti koondisse. Töötanud 1965–90 ENSV Spordikomitees / Eesti Spordiametis suusatamise vanemtreenerina, kureerinud ka sõudmist ja vibulaskmist. ENSV tnl treener (1986). Suusakohtunik (1989 ülel kat). Jahispordiliidu asutajaid, 1997–2008 selle juhatuse liige ja vastutav sekretär. Olnud Rhv Jahispordiföd-i kombineeritud laskmise komisjoni liige. Jahindus- ja kalastustarvete müügiga tegeleva OÜ Drilling juhatuse liige.
LEVANDI, Allar (28. XII 1965 Tallinn), kahevõistleja, Agnes ja Anti L. poeg, Anna L.abikaasa. 180 cm, 75 kg. Õppis Tallinna 44. kk-s, lõpetas 1984 TSIK-i Otepää filiaali. Treeninud René Meimeri, Toivo Laeva, Indrek Possuli, Tiit Talvari, Silver Eljandi ja Tiit Tamme juhendamisel. Tõusis esile 1981–83 NL-i noortemeistrina. Võistelnud kolmel tali-OM-il: 1988 Calgarys indiv pronks, 1992 Albertville'is indiv 6. ja meesk 9., 1994 Lillehammeris indiv 12. ja meesk 4. koht. MM-il olnud indiv 1985 19., 1987 4., 1989 8., 1991 4. ja 1993 25. ning meesk 1985 4., 1987 pronksi võitjaid, 1989 4., 1991 8. (kõik NL-i koondises) ja 1993 9. (Eesti meeskonnas). MK-l saanud 1986–94 vastavalt 13., 6., 21., 7., 2., 5., 13., 5. ja 10. koha. Juunioride MM-il NL-i meeskonnas 1985 kuld ja 1984 pronks, indiv 1985 8., 1984 11. ja 1983 25. koht. NL-i rahvaste talispartakiaadil võitis 1986 kulla ning NL-i mv-tel 1985 ja 1989 pronksi. Tulnud kahevõistluses 1993 indiv ja 1985 meesk ning suusahüpetes 1984 ja 1993 indiv Eesti meistriks, 1989 ja 1991 võitnud kahevõistluses kulla ka Eesti suvistel mv-tel. Suurmeister (1986). Kandis 1994 Lillehammeri ja 2002 Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Eesti parim meessportlane 1988 ja Eesti parima võistkonna liige 1994. Töötanud 1981–94 Dünamo instruktorina, 1994–98 õpetanud ja treeninud noori Norra kahevõistlejaid Lillehammeri SK-s Norges Toppidrettsgymnas, 1998–2002 olnud Eesti kahevõistluskoondise peatreener. Kuulunud 2001–04 ja a-st 2013 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukokku ning a-st 2013 Kultuurkapitali nõukokku. Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (2001). A-st 2002 OÜ AT Sport tegevjuht. 2009–13 Eesti Tennise Liidu juhatuse liige ja a-st 2011 AS-i Spordiennustus juhatuse esimees.
B: A. Levandi ja P. Kivine. Hüvasti, sõbrad! (Tln, 1994).
LEVANDI, a-ni 1989 K o n d r a š o v a, Anna (30. VI 1965 Moskva), iluuisutaja ja treener, Allar L. abikaasa. 164 cm, 53 kg. Lõpetas 1982 Moskva 704. kk-i ja 1987 Moskva kehakultuuri- ja spordiülikooli. Alustas iluuisutamistreeninguid Moskva Lastestaadionil Irina Jantseva õpilasena, hiljem treeninud Anatoli Jerjomini, Galina Titova, Tatjana Kapustina, Jaak Grossi, Eduard Plineri, Nina ja Stanislav Žuki ning Stanislav Leonovitši juhendamisel. Võistles üksiksõidus. Saanud tali-OM-il 1984 Sarajevos 5. ja 1988 Calgarys 8. koha, MM-il 1984 hõbeda, 1983 5., 1985 4. ja 1987 9. koha, EM-il 1984, 1986, 1987 ja 1988 pronksi, 1983 ja 1985 5. koha. NL-i mv-tel võitnud 1982–87 3 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi, 1982 ka NL-i rahvaste spartakiaadi kuld. Msp (1982), suurmeister (1984). Olnud 1977–88 AKSK ja NL-i Spordikomitee instruktor, 1995–98 Norras Lillehammeri iluuisutamisklubi peatreener, 1999–2000 Tallinna Jääspordikooli õppealajuhataja, a-st 1999 omanim klubi peatreener (V kutsetase, 2004), 2000–01 Haabersti vaba aja keskuse juhataja, a-st 2001 Rocca al Mare uisukooli direktor ja treener. A-st 2006 olnud Eesti koondise peatreener. Viibinud treenerina 2006 Torino ja 2010 Vancouveri tali-OM-il. Nimekaim õpilane Jelena Glebova. Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2000 ja 2005), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2010). Valgetähe III klassi teenetemärk (2009).
Allikas : ESB
____________________________________________________________________________
Kui kogu eelnev on läbi loetud , siis pakuksin siinkohal kuulamiseks ERR-i arhiivist ühe märgilise telefoniintervjuu, kus 1987.aasta Oberstdorfi MM -i meeskondliku "pronksi puhul ajab medalimehe Allariga juttu legendaarne Toomas Uba - https://arhiiv.err.ee/vaata/42479
Kaarel, kaasteeline
Jõulukuul 2021
Kaarel, kaasteeline
Jõulukuul 2021
