ALUTAGUSE MARATONI RADADEL
Eesti pikamaasuusatamise traditsiooone on aidanud elus hoida väga mitmed pikemad suusasõidud, millest ongi nüüdseks moodustunud ESTLOPPETI sari.
Kui aga iga sellesse sarja kuuluva sõidu(maratoni) arengu taha piiluda , siis avaneb sealt iga sõidu arengulugu, mis on toonud aastate kaupa eelkõige omakandi rahvast , aga üha enam ka kaugema kandi suusatajaid ühe või teise piirkonna maastikke nautima, sõidulusti tundma...
Üheks neist on ka ALUTAGUSE MARATON, mille arenulugu on nüüdsest põhjalikumalt hakatud uurima. Algatuse selleks tegi tuntud "sealtkandi" mees Tiit PEKK, kes on igat sorti materjali kogunud ja sai nüüd ka pisut abi kasutada, kuna Tallinna Ülikoolis on juba mitmeid aastaid saanud erinevate erialade tudengid koonduda n.ö. ELU projektide kaudu väga erienevate teemade uurimisse. Et neid tudengeid juhendab ka meie suusaringkondades hästi tuntud ning ka Alutagusel palju sõitnud Reeda Tuula- Fjodorov, siis saigi ette võetud Alutaguse suusamaratoni arengulugu.
Tudengite töö on olnud huvitav ja mitmekülgne, sest mitmedki said lausa esmakordselt kuulda Alutaguse suusaloost, aga oli ka kohalikke olusid tundvaid inimesi. Nüüdseks on toormaterjali kogunenud piisavalt, aga mõnes ajavahemikus laiutab veel "valgeid laike". Igatahes on Alutaguse suusasaasjade kallalle asutud ja võib loota, et sel talvel ja järjekordse maratoni eel on "paljugi valgemaks ja selgemaks läinud" ning maratoni arengulugu pakub huvitavat pilguheitmist kunagi alustatule...
Järgnevalt väike lõik uuringu "toormaterjalist" ...
Kui aga iga sellesse sarja kuuluva sõidu(maratoni) arengu taha piiluda , siis avaneb sealt iga sõidu arengulugu, mis on toonud aastate kaupa eelkõige omakandi rahvast , aga üha enam ka kaugema kandi suusatajaid ühe või teise piirkonna maastikke nautima, sõidulusti tundma...
Üheks neist on ka ALUTAGUSE MARATON, mille arenulugu on nüüdsest põhjalikumalt hakatud uurima. Algatuse selleks tegi tuntud "sealtkandi" mees Tiit PEKK, kes on igat sorti materjali kogunud ja sai nüüd ka pisut abi kasutada, kuna Tallinna Ülikoolis on juba mitmeid aastaid saanud erinevate erialade tudengid koonduda n.ö. ELU projektide kaudu väga erienevate teemade uurimisse. Et neid tudengeid juhendab ka meie suusaringkondades hästi tuntud ning ka Alutagusel palju sõitnud Reeda Tuula- Fjodorov, siis saigi ette võetud Alutaguse suusamaratoni arengulugu.
Tudengite töö on olnud huvitav ja mitmekülgne, sest mitmedki said lausa esmakordselt kuulda Alutaguse suusaloost, aga oli ka kohalikke olusid tundvaid inimesi. Nüüdseks on toormaterjali kogunenud piisavalt, aga mõnes ajavahemikus laiutab veel "valgeid laike". Igatahes on Alutaguse suusasaasjade kallalle asutud ja võib loota, et sel talvel ja järjekordse maratoni eel on "paljugi valgemaks ja selgemaks läinud" ning maratoni arengulugu pakub huvitavat pilguheitmist kunagi alustatule...
Järgnevalt väike lõik uuringu "toormaterjalist" ...
Alutaguse maratoni alguslugu
1962-1968 suusamatk Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi
Jüri Schmidt
Idee korraldada Ida-Virumaal oma maraton/matk tuli Kohtla-Järve meestel peale Tartu
Maratonil osalemist. Mehed said kokku ja arutasid, et miks ei võiks Ida-Virumaal ka midagi sellist olla. Algselt oli plaan korraldada suusamatk juba 1961.a., aga kehvade lumeolude tõttu ei olnud see võimalik. Alates 1962 aastast hakkasid Kohtla-Järve suusatajad korraldama kohalikke individuaalseid ja võistkondlike maratone. Esimene kohalik võistkondlik suusamatk-maraton toimus 25.02.1962 marsruudil Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi. Sellest on välja kasvanud Alutaguse Maraton.
Matk sai alguse Jõhvist kultuurimaja eest platsilt (praeguse Tsentraali ees olevalt platsilt), rada kulges mööda kõnniteid linnast välja ning sealt suundus mööda põldu Kuremäe poole.
Esmakordselt korraldatud Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi suusamatkale kogunes halvale ilmale vaatamata starti 121 suusatajat. Kuremäel oli võistlejatel võimalus 2 tundi puhata. Umbes 30 km pikkuse distantsi võitis Käva2 meeskond (A.Abel, R, Aija, T. Onton, E. Kroon) ajaga 1:55,58 (J. Schmidt / 19. märts 1962, Spordileht)
Sellesse ajajärku jääb ka kahjuks 3 aastat (1963, 1964 ja 1965), mida taastada kahjuks ei õnnestunud. 1963.a. oli Leninlikus Lipus viide, et märtsis toimub Kuremäe-Jõhvi matk. Samuti oli viide 8.veebruari Spordilehes, kus oli välja toodud, et 10.märtsil ootavad matkarajad põlevkivirajooni töötajaid marsruudil Kuremäe-Jõhvi. (H. Aasaleht/ 8.veebruar 1963, Spordileht) Kuid kas need matkad ka päriselt toimusid jäidki teadmata. Samas intervjuust Toivo Tünniga väitis ta, et mingitel aegadel jäi matk ära. Seda ei välistanud ka Jüri Schmidt, kes ütles, et tingimused rajal olid kehvad ning võimalik, et nendel aastatel võisid matkad ära jääda. Raja olud Jõhvist Koseni olid väga keerulised. Kogu lumi oli pruunikat värvi. Päris valget värvi lund oli raske leida. Ja see kõik mõjutas ka libisemist. See sai ka üheks põhjuseks, miks hakati otsima uut marsruuti. (Jüri Schmidt)
1962-1968 suusamatk Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi
Jüri Schmidt
Idee korraldada Ida-Virumaal oma maraton/matk tuli Kohtla-Järve meestel peale Tartu
Maratonil osalemist. Mehed said kokku ja arutasid, et miks ei võiks Ida-Virumaal ka midagi sellist olla. Algselt oli plaan korraldada suusamatk juba 1961.a., aga kehvade lumeolude tõttu ei olnud see võimalik. Alates 1962 aastast hakkasid Kohtla-Järve suusatajad korraldama kohalikke individuaalseid ja võistkondlike maratone. Esimene kohalik võistkondlik suusamatk-maraton toimus 25.02.1962 marsruudil Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi. Sellest on välja kasvanud Alutaguse Maraton.
Matk sai alguse Jõhvist kultuurimaja eest platsilt (praeguse Tsentraali ees olevalt platsilt), rada kulges mööda kõnniteid linnast välja ning sealt suundus mööda põldu Kuremäe poole.
Esmakordselt korraldatud Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi suusamatkale kogunes halvale ilmale vaatamata starti 121 suusatajat. Kuremäel oli võistlejatel võimalus 2 tundi puhata. Umbes 30 km pikkuse distantsi võitis Käva2 meeskond (A.Abel, R, Aija, T. Onton, E. Kroon) ajaga 1:55,58 (J. Schmidt / 19. märts 1962, Spordileht)
Sellesse ajajärku jääb ka kahjuks 3 aastat (1963, 1964 ja 1965), mida taastada kahjuks ei õnnestunud. 1963.a. oli Leninlikus Lipus viide, et märtsis toimub Kuremäe-Jõhvi matk. Samuti oli viide 8.veebruari Spordilehes, kus oli välja toodud, et 10.märtsil ootavad matkarajad põlevkivirajooni töötajaid marsruudil Kuremäe-Jõhvi. (H. Aasaleht/ 8.veebruar 1963, Spordileht) Kuid kas need matkad ka päriselt toimusid jäidki teadmata. Samas intervjuust Toivo Tünniga väitis ta, et mingitel aegadel jäi matk ära. Seda ei välistanud ka Jüri Schmidt, kes ütles, et tingimused rajal olid kehvad ning võimalik, et nendel aastatel võisid matkad ära jääda. Raja olud Jõhvist Koseni olid väga keerulised. Kogu lumi oli pruunikat värvi. Päris valget värvi lund oli raske leida. Ja see kõik mõjutas ka libisemist. See sai ka üheks põhjuseks, miks hakati otsima uut marsruuti. (Jüri Schmidt)
