SUURT ANDJAT - Karin Lainet meenutades...
Karin, Rõuge, Ööbikuorg - isegi keerukad ajad ei suutnud neid lahutada
Eesti suusapere, võrulaste ja Rõuge rahvani jõudnud sõnum 87-aastase (suusa)spordiveterani Karin Laine lahkumisest keris paljude kaasteeliste meeltes tahtmatult lahti tema äärmiselt teotahtelise ja väärika elutee...
"Teist sellist naist on raske leida", sõnab Kariniga nii palju kokku puutunud Võrumaa suusatreener Laur Lukin lühidalt rõugelanna toimetamisi meenutades. Sest ega kõiki Karini tehtud asju ja koosoldud hetki suudakski keegi päris täielikult üles lugeda. Seda enam, et vahelgi võis Karini tegutsemisi vaadates tekkida mõnedelgi küsimus - miks ta seda kõike nii pühendunult teeb ning kuidas ta seda kõike küll jõuab...
Olles saanud treenimisvaimustuse ühelt Eesti omaaegselt enne - ja sõjajärgselt kuulsaimalt suusamehelt Vello Kaaristolt, ei lasknud saabunud ajad Karinil seda kõike edasi aga teoks teha. Pikad Siberi-aastad murdnuks nagu kõik, aga seal - Baikali taga Irkutskis lõpetas ta kehakultuuritehnikumi ja töötas õpetajanagi. Koju jõudes võttis Karin veel ette Tartu tee ja sai 1964.aastal kätte suusatamise erialal ka ülikoolidiplomi...
Kui nüüdne Karini lahkumise sõnum nõksatas eriti just paljude rõugelaste südameis, siis ega inimese puhul, kes vedas üle 30 aasta kohalikku spordielu ja oli nii Rõuge elu hing kui üldse olla sai, siis on see igati arusaadav. Muidugi oli selle justkui loomulikuks jätkuks seegi, et ta pälvis peagi nii spordiühingu "Jõud" auliikme kui teenelise sporditegelase austavad tunnustused...
Ent just sealsamas kodukandis päästis ta vetelpäästjana ka ligi paarikümne inimese elu ning õpetas Võrumaa kaunite järvede äärde jõudnutele üldse ohutumat vees olemist. Aga tegijana ei piirdunud ta ka sellega - 100 korda verd andnuna omistati talle 1980.aastal audoonori tunnustus...
Oma eluaegse ning mitmekülgse sportimise krooniks tegi Karin aastail 1994 - 2013 veel teoks ehk ühe oma noorepõlve unistuse - suusatada ja näha maailma ning sedasi lõigi ta Eesti koondislasena kaasa arvukatel veteranide MM-idel suusatamises. 32 kulda,12 hõbedat ja 8 pronksi on tema visaduse ja harjutamistahte tunnistuseks, mida kinnitab ka talle 2006.aastal omistatud Eesti Spordiveteranide auliikme staatus.
Karinit jääb meenutama arvutu hulk inimesi, kelle jaoks oli ta justkui üks SUUR JA LÕPUTU ANDJA... Nautides selle kõige kaudu sporti, liikumist ja inimlikku soojust...
Tänutundega meilt kõigilt, Karin ....
10.aprillil 2017
"Teist sellist naist on raske leida", sõnab Kariniga nii palju kokku puutunud Võrumaa suusatreener Laur Lukin lühidalt rõugelanna toimetamisi meenutades. Sest ega kõiki Karini tehtud asju ja koosoldud hetki suudakski keegi päris täielikult üles lugeda. Seda enam, et vahelgi võis Karini tegutsemisi vaadates tekkida mõnedelgi küsimus - miks ta seda kõike nii pühendunult teeb ning kuidas ta seda kõike küll jõuab...
Olles saanud treenimisvaimustuse ühelt Eesti omaaegselt enne - ja sõjajärgselt kuulsaimalt suusamehelt Vello Kaaristolt, ei lasknud saabunud ajad Karinil seda kõike edasi aga teoks teha. Pikad Siberi-aastad murdnuks nagu kõik, aga seal - Baikali taga Irkutskis lõpetas ta kehakultuuritehnikumi ja töötas õpetajanagi. Koju jõudes võttis Karin veel ette Tartu tee ja sai 1964.aastal kätte suusatamise erialal ka ülikoolidiplomi...
Kui nüüdne Karini lahkumise sõnum nõksatas eriti just paljude rõugelaste südameis, siis ega inimese puhul, kes vedas üle 30 aasta kohalikku spordielu ja oli nii Rõuge elu hing kui üldse olla sai, siis on see igati arusaadav. Muidugi oli selle justkui loomulikuks jätkuks seegi, et ta pälvis peagi nii spordiühingu "Jõud" auliikme kui teenelise sporditegelase austavad tunnustused...
Ent just sealsamas kodukandis päästis ta vetelpäästjana ka ligi paarikümne inimese elu ning õpetas Võrumaa kaunite järvede äärde jõudnutele üldse ohutumat vees olemist. Aga tegijana ei piirdunud ta ka sellega - 100 korda verd andnuna omistati talle 1980.aastal audoonori tunnustus...
Oma eluaegse ning mitmekülgse sportimise krooniks tegi Karin aastail 1994 - 2013 veel teoks ehk ühe oma noorepõlve unistuse - suusatada ja näha maailma ning sedasi lõigi ta Eesti koondislasena kaasa arvukatel veteranide MM-idel suusatamises. 32 kulda,12 hõbedat ja 8 pronksi on tema visaduse ja harjutamistahte tunnistuseks, mida kinnitab ka talle 2006.aastal omistatud Eesti Spordiveteranide auliikme staatus.
Karinit jääb meenutama arvutu hulk inimesi, kelle jaoks oli ta justkui üks SUUR JA LÕPUTU ANDJA... Nautides selle kõige kaudu sporti, liikumist ja inimlikku soojust...
Tänutundega meilt kõigilt, Karin ....
10.aprillil 2017
