Kohtumine Tehvandil
Tehvandil kokku saamise võimalusi on väga erinevaid - kas ollakse siis suuskadel, liigutakse jalgsi või tullakse siiakanti rattal ja sageli ka rullidel...
Märgilise tähendusega kohti on siin mitmeid, kus kellegagi ninapidi kokku juhtutakse ja paljudel on selleks nüüdseks kindlasti ka uus ja kena suusastaadion. Just selle juures sai teoks ka see emotsionaalne trehvamine, millest rääkida ja piltigi näidata tahan.
Teatavasti oli 2011.aasta talv Tehvandi jaoks eriline . Korraldati järjekordne FIS MK etapp, mille järel jäi kogu staadioni võistlusareen kogu eheduses ootama, sest tulemas oli kohe Eesti suusatamise jaoks ehk kõige esinduslikum ja tulevikku silmas pidades - tähtsaim võistlus - Juunioride ja U-23 vanuseklassi MM nii murdmaas , kahevõistluses kuii suusahüpetes. Täielik tuleviku tähtede ülevaatus, kes tänaseks (olümpiatsüklite jagu aastaid hiljem ) teevad juba suuri tegusid maailma suusatamises. Nimede ettelugemine läheks pikaks, aga meile oli see lisaks võistluse toimumise faktile tähtis ka selle tõttu, et pidime mängu panema kogu oma korralduskogemuse ja seda kõigil kolmel suusaalal ka märgati ja tunnsutati...
Just selle võistluse avatseremoonia eel, imekenal lumisel ja tuledesäras õhtutunnil Tehvandil ringi liikudes ja pilte tehes torkas silma üks lumehangedes lausa ennastunustavalt möllav poisipõnn. Tal oli nii mõnus neis meeletutes hangedes sumada. Ja et oma heas kombes paistis tal välja vaid näolapp, siis ei läinud midagi ka kraevahele ega saapasäärde. Täielik lumenauding, ehkki õhus oli ka parajaid külmakraade...
Kelle põnn võib see küll olla ja ehkki ses tegevuses polnud mingit ohtu ja lustimist võis täie hooga jätkata, tundus, et ju keegi tal ikka silma peal hoiab. Egas ta ole siia üksi tulnud, küllap tuleb sealt tribüünilt rahva hulgast keegi uurima, et kas juba külm ei ole ...
Tuligi ja ennnäe - igati tuttav ja armas kolleeg Aki - vanaema - Agnes Levandi. "Tere, tere, rõõm näha ! " sõnasime vist mõlemad. Nii sai selgeks, et see - lumes möllav poisiklutt on Aki ( ütlen ikka nii , kuidas sisse harjunud) üks lapselapsi ja kindlasti "A" tähega , nagu neil peres kombeks kujunenud...
"Jah, see on Arlet , see Anna ja Allari kõige noorem " oli Aki valmis mulle kohe selgitust andma. "Tulime siia võistluse avamist vaatama, sest tahaks ikka neid uusi suusanoori näha, kellest varsti kogu maailm rääkima hakkab" lisas ta ning kiitis uue Tehvandi staadioni ilu ning mõnusat talvist ilmagi.
Aga siis tegin omalt poolt ühe ettepaneku - et läheks vaataks issi Allarit ka. Küllap Arlet juba teadis, et siin Tehvandi suusastaadioni suusakuulsuste valguspiltide rea on ka tema issi pilt. Kas ta just siis papa kõiki taustu veel teadis ja sedagi, et miks see pilt siia kõigile vaatamiseks välja on pandud, aga paistis,et see meeldis talle küll...
"Noh , teeme mälestuseks ühe pildi ka", pakkusin kohe fotokat välja võttes. Ega alati leia sellist harukordset võimalust, kus kolm põlvkonda pildile ja veel sellises talvises, lumises ja omapärases taustas trehvavad.. Siin see pilt siis ongi - 11 aastat tagasi, kenal küünlakuu õhtul tehtuna.
Märgilise tähendusega kohti on siin mitmeid, kus kellegagi ninapidi kokku juhtutakse ja paljudel on selleks nüüdseks kindlasti ka uus ja kena suusastaadion. Just selle juures sai teoks ka see emotsionaalne trehvamine, millest rääkida ja piltigi näidata tahan.
Teatavasti oli 2011.aasta talv Tehvandi jaoks eriline . Korraldati järjekordne FIS MK etapp, mille järel jäi kogu staadioni võistlusareen kogu eheduses ootama, sest tulemas oli kohe Eesti suusatamise jaoks ehk kõige esinduslikum ja tulevikku silmas pidades - tähtsaim võistlus - Juunioride ja U-23 vanuseklassi MM nii murdmaas , kahevõistluses kuii suusahüpetes. Täielik tuleviku tähtede ülevaatus, kes tänaseks (olümpiatsüklite jagu aastaid hiljem ) teevad juba suuri tegusid maailma suusatamises. Nimede ettelugemine läheks pikaks, aga meile oli see lisaks võistluse toimumise faktile tähtis ka selle tõttu, et pidime mängu panema kogu oma korralduskogemuse ja seda kõigil kolmel suusaalal ka märgati ja tunnsutati...
Just selle võistluse avatseremoonia eel, imekenal lumisel ja tuledesäras õhtutunnil Tehvandil ringi liikudes ja pilte tehes torkas silma üks lumehangedes lausa ennastunustavalt möllav poisipõnn. Tal oli nii mõnus neis meeletutes hangedes sumada. Ja et oma heas kombes paistis tal välja vaid näolapp, siis ei läinud midagi ka kraevahele ega saapasäärde. Täielik lumenauding, ehkki õhus oli ka parajaid külmakraade...
Kelle põnn võib see küll olla ja ehkki ses tegevuses polnud mingit ohtu ja lustimist võis täie hooga jätkata, tundus, et ju keegi tal ikka silma peal hoiab. Egas ta ole siia üksi tulnud, küllap tuleb sealt tribüünilt rahva hulgast keegi uurima, et kas juba külm ei ole ...
Tuligi ja ennnäe - igati tuttav ja armas kolleeg Aki - vanaema - Agnes Levandi. "Tere, tere, rõõm näha ! " sõnasime vist mõlemad. Nii sai selgeks, et see - lumes möllav poisiklutt on Aki ( ütlen ikka nii , kuidas sisse harjunud) üks lapselapsi ja kindlasti "A" tähega , nagu neil peres kombeks kujunenud...
"Jah, see on Arlet , see Anna ja Allari kõige noorem " oli Aki valmis mulle kohe selgitust andma. "Tulime siia võistluse avamist vaatama, sest tahaks ikka neid uusi suusanoori näha, kellest varsti kogu maailm rääkima hakkab" lisas ta ning kiitis uue Tehvandi staadioni ilu ning mõnusat talvist ilmagi.
Aga siis tegin omalt poolt ühe ettepaneku - et läheks vaataks issi Allarit ka. Küllap Arlet juba teadis, et siin Tehvandi suusastaadioni suusakuulsuste valguspiltide rea on ka tema issi pilt. Kas ta just siis papa kõiki taustu veel teadis ja sedagi, et miks see pilt siia kõigile vaatamiseks välja on pandud, aga paistis,et see meeldis talle küll...
"Noh , teeme mälestuseks ühe pildi ka", pakkusin kohe fotokat välja võttes. Ega alati leia sellist harukordset võimalust, kus kolm põlvkonda pildile ja veel sellises talvises, lumises ja omapärases taustas trehvavad.. Siin see pilt siis ongi - 11 aastat tagasi, kenal küünlakuu õhtul tehtuna.

Kuid ... !
Tuleme sealt Tehvandilt ja kümnekonna aasta tagant tänasesse päeva ja seda mitte ilmaasjata..
Selle kohtumise ja pildi kohta kirjutamiseks ning üles panemiseks on just täna, 14.jaanuaril 2022 igati ajakohane päev, sest toona seal Tehvandi lumes möllanud Arlet on Tondiraba jäähallis oma esimesel Euroopa meistrivõistlusel kotinendi parimate meesuisutajatega mõõtu võtmas...
Tuleme sealt Tehvandilt ja kümnekonna aasta tagant tänasesse päeva ja seda mitte ilmaasjata..
Selle kohtumise ja pildi kohta kirjutamiseks ning üles panemiseks on just täna, 14.jaanuaril 2022 igati ajakohane päev, sest toona seal Tehvandi lumes möllanud Arlet on Tondiraba jäähallis oma esimesel Euroopa meistrivõistlusel kotinendi parimate meesuisutajatega mõõtu võtmas...
Arleti debüüt kodupubliku ( ka President Karise) silme all sai kenasti teoks - 14. koht
AEG LENDAB, AGA MEELDIVAD KOHTUMISED EI UNUNE NING UUED JA PÜHENDUNUD TEGIJAD EI JÄÄ TULEMATA !
TERVIST JA JAKSAMIST - LEVANDITE SPORDIDÜNASTIA!
EDU KA MEIE NOORELE ILUUISUTAJATE PÕLVKONNALE