Kohtumine Tehvandil
Tehvandil kokku saamise võimalusi on väga erinevaid - kas ollakse siis suuskadel, liigutakse jalgsi või tullakse siiakanti rattal ja sageli ka rullidel...
Märgilise tähendusega kohti on siin mitmeid, kus kellegagi ninapidi kokku juhtutakse ja paljudel on selleks kindlasti ka uus ja kena suusastaadion. Just selle juures sai teoks ka see emotsionaalne trehvamine, millest rääkida ja piltigi näidata tahan.
Teatavasti oli 2011.aasta talv Tehvandi jaoks eriline . Korraldati järjekordne MK etapp, aga kogu staadioni võistlusareen jäi suures plaanis samaks, sest tulemas oli kohe Eesti suusatamise jaoks ehk kõige esinduslikum ja tulevikku silmas pidades - tähtsaim võistlus - Juunioride ja U-23 vanuseklassi MM nii murdmaas , kahevõistluses kuii suusahüpetes. Täielik tuleviku tähtede ülevaatus, kes tänaseks (olümpiatsükli jagu aastaid hiljem ) teeb juba suuri tegusid maailma suusatamises. Nimede ettelugemine läheks pikaks, aga meile oli see lisaks võistluse toimumise faktile tähtis ka selle tõttu, et pidime mängu panema kogu oma korralduskogemuse ja seda kõigil kolmel suusaalal.
Just selle võistluse avatseremoonia eel, imekenal lumisel ja tuledesäras õhtutunnil Tehvandil ringi liikudes ja ka pilte tehes torkas silma üks lumehangedes lausa ennastunustavalt möllav poisipõnn. Tal oli nii mõnus neis meeletutes hangedes sumada ja et oma heas kombes paistis tal välja vaid näolapp, siis ei läinud midagi ka kraevahele ega saapasäärde. Täielik lumenauding, ehkki õhus oli ka parajaid külmakraade...
Kelle põnn võib see küll olla ja ehkki ses tegevuses polnud mingit ohtu ja lustimist võis täie hooga jätkata, tundus, et ju keegi tal ikka silma peal hoiab. Egas ta ole siia üksi tulnud, küllap tuleb sealt tribüünilt rahva hulgast keegi uurima, et kas juba külm ei ole ...
Tuligi ja ennnäe - igati tuttav ja armas kolleeg Aki - vanaema - Agnes Levandi. "Tere, tere, rõõm näha ! " sõnasime vist mõlemad. Nii sai selgeks, et see on Aki ( ütlen ikka nii , kuidas sisse harjunud) üks lapselapsi ja kindlasti "A" tähega , nagu neil peres kombeks kujunenud.
"Jah, see on Arlet , see Anna ja Allari kõige noorem " oli Aki valmis mulle selgitust andma. "Tulime siia võistluse avamist vaatama, sest tahaks ikka neid uusi suusanoori näha, kellest varsti kogu maailm rääkima hakkab" lisab ta ning kiidab uut Tehvandi staadioni ning mõnusat talvist ilmagi.
Aga siis teen omalt poolt ühe ettepaneku - läheks vaataks issi Allarit ka. Küllap Arlet juba teab, et siin Tehvandi suusastaadioni suusakuulsuste valguspiltide rea on ka tema issi pilt. Kas ta just seda kõike veel siis teadis, miks see siia kõigile vaatamiseks välja on pandud, aga paistis et see meeldis talle küll...
"Noh , teeme mälestuseks ühe pildi ka", pakun ma kohe sellist võimalust ära kasutades. Sest ega alati saa kolme põlvkonda pildile ja veel sellises talvises, lumises ja omapärases taustas. Siin see pilt siis ongi - neli aastat tagasi, kenal küünlakuu õhtul tehtuna.
Märgilise tähendusega kohti on siin mitmeid, kus kellegagi ninapidi kokku juhtutakse ja paljudel on selleks kindlasti ka uus ja kena suusastaadion. Just selle juures sai teoks ka see emotsionaalne trehvamine, millest rääkida ja piltigi näidata tahan.
Teatavasti oli 2011.aasta talv Tehvandi jaoks eriline . Korraldati järjekordne MK etapp, aga kogu staadioni võistlusareen jäi suures plaanis samaks, sest tulemas oli kohe Eesti suusatamise jaoks ehk kõige esinduslikum ja tulevikku silmas pidades - tähtsaim võistlus - Juunioride ja U-23 vanuseklassi MM nii murdmaas , kahevõistluses kuii suusahüpetes. Täielik tuleviku tähtede ülevaatus, kes tänaseks (olümpiatsükli jagu aastaid hiljem ) teeb juba suuri tegusid maailma suusatamises. Nimede ettelugemine läheks pikaks, aga meile oli see lisaks võistluse toimumise faktile tähtis ka selle tõttu, et pidime mängu panema kogu oma korralduskogemuse ja seda kõigil kolmel suusaalal.
Just selle võistluse avatseremoonia eel, imekenal lumisel ja tuledesäras õhtutunnil Tehvandil ringi liikudes ja ka pilte tehes torkas silma üks lumehangedes lausa ennastunustavalt möllav poisipõnn. Tal oli nii mõnus neis meeletutes hangedes sumada ja et oma heas kombes paistis tal välja vaid näolapp, siis ei läinud midagi ka kraevahele ega saapasäärde. Täielik lumenauding, ehkki õhus oli ka parajaid külmakraade...
Kelle põnn võib see küll olla ja ehkki ses tegevuses polnud mingit ohtu ja lustimist võis täie hooga jätkata, tundus, et ju keegi tal ikka silma peal hoiab. Egas ta ole siia üksi tulnud, küllap tuleb sealt tribüünilt rahva hulgast keegi uurima, et kas juba külm ei ole ...
Tuligi ja ennnäe - igati tuttav ja armas kolleeg Aki - vanaema - Agnes Levandi. "Tere, tere, rõõm näha ! " sõnasime vist mõlemad. Nii sai selgeks, et see on Aki ( ütlen ikka nii , kuidas sisse harjunud) üks lapselapsi ja kindlasti "A" tähega , nagu neil peres kombeks kujunenud.
"Jah, see on Arlet , see Anna ja Allari kõige noorem " oli Aki valmis mulle selgitust andma. "Tulime siia võistluse avamist vaatama, sest tahaks ikka neid uusi suusanoori näha, kellest varsti kogu maailm rääkima hakkab" lisab ta ning kiidab uut Tehvandi staadioni ning mõnusat talvist ilmagi.
Aga siis teen omalt poolt ühe ettepaneku - läheks vaataks issi Allarit ka. Küllap Arlet juba teab, et siin Tehvandi suusastaadioni suusakuulsuste valguspiltide rea on ka tema issi pilt. Kas ta just seda kõike veel siis teadis, miks see siia kõigile vaatamiseks välja on pandud, aga paistis et see meeldis talle küll...
"Noh , teeme mälestuseks ühe pildi ka", pakun ma kohe sellist võimalust ära kasutades. Sest ega alati saa kolme põlvkonda pildile ja veel sellises talvises, lumises ja omapärases taustas. Siin see pilt siis ongi - neli aastat tagasi, kenal küünlakuu õhtul tehtuna.
Ja siin , Tehvandi suusastaadioni aupaigas nad siis kohtuvadki - kolm "A" - d , (Allar, Agnes (Aki) ja Arlet ) Levandi / Foto: K. Zilmer
Kuid ... ! Tuleme sealt Tehvandilt ja nelja aasta tagant tänasesse päeva ja seda mitte ilmaasjata.
Selle kohtumise ja pildi kohta kirjutamiseks ja üles panemiseks on just täna, 29.jaanuaril 2015 igati ajakohane päev, sest Aki - l, teenekal ja austatud õpetajal, heal nõuandjal ja äärmiselt soojal suure pere emal ja vanaemal on täna 75.sünnipäev !
Võib vaid arvata, kes küll kõik teda täna ei õnnitle ja seda teha tahaks, sest neid Aki hoolt ja armastust tundnud inimesi on Eesti täis. Ning eks oleks tal endalgi neile kõigile palju vastu öelda, sest mulle küll tundub, et kogu senine aeg on olnud talle loomupäraselt toimekas ja huvitav.
Kui mõned päevad tagasi telefonis rääkisime, siis sai tänaselt juubilarilt aga üks lubadus võetud, et kuskil siis, kui hea vaba aja leiame, on ta nõus pikemalt rääkima ka suusaveebi jaoks sellest, mida on tema elus tähendanud, sport, suusatamine, õpetamine jne. jne. Ning muidugi oma suure (spordi)pere toimetamistest... , kus lisaks "Tehvandil trehvatud " issi Allarile on ju rohkesti veel neid "A." Levandeid ...
Parimate sünnipäevasoovide ja tänuga suusapere poolt , Aki !
29.jaanuaril 2015.
P.S. Lisan siia "nostalgitsemise " pärast pildi ka ühest paljude kohtumiste paigast - Vana- Otepää spordibaasist, kus Aki elas talviti ikka selles kivimajas ( teatud ajal oma peregi siia tuues) , et siis seitsmeteistkümne aasta (1970-1987) jooksul päevade kaupa tudengitele suusatarkusi õpetada....
Selle kohtumise ja pildi kohta kirjutamiseks ja üles panemiseks on just täna, 29.jaanuaril 2015 igati ajakohane päev, sest Aki - l, teenekal ja austatud õpetajal, heal nõuandjal ja äärmiselt soojal suure pere emal ja vanaemal on täna 75.sünnipäev !
Võib vaid arvata, kes küll kõik teda täna ei õnnitle ja seda teha tahaks, sest neid Aki hoolt ja armastust tundnud inimesi on Eesti täis. Ning eks oleks tal endalgi neile kõigile palju vastu öelda, sest mulle küll tundub, et kogu senine aeg on olnud talle loomupäraselt toimekas ja huvitav.
Kui mõned päevad tagasi telefonis rääkisime, siis sai tänaselt juubilarilt aga üks lubadus võetud, et kuskil siis, kui hea vaba aja leiame, on ta nõus pikemalt rääkima ka suusaveebi jaoks sellest, mida on tema elus tähendanud, sport, suusatamine, õpetamine jne. jne. Ning muidugi oma suure (spordi)pere toimetamistest... , kus lisaks "Tehvandil trehvatud " issi Allarile on ju rohkesti veel neid "A." Levandeid ...
Parimate sünnipäevasoovide ja tänuga suusapere poolt , Aki !
29.jaanuaril 2015.
P.S. Lisan siia "nostalgitsemise " pärast pildi ka ühest paljude kohtumiste paigast - Vana- Otepää spordibaasist, kus Aki elas talviti ikka selles kivimajas ( teatud ajal oma peregi siia tuues) , et siis seitsmeteistkümne aasta (1970-1987) jooksul päevade kaupa tudengitele suusatarkusi õpetada....
